Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Lisaks on ajakirjadusest läbi jooksnud ka kahe kaugvaatlusradari juurdeostmine lähiaastatel.

[Kilo Tango]

Tänan pakkumast. Erinevalt mõnest mehest ei kipu ma isegi kodumaiseid relvajõude õpetama, mida osta ning mis järjekorras

Turboprop'id on õppe-treeninglennukitena kasutusel juba ammu. Kaasaegse turbo-propi "feel&look" ei pidavat eriti erinema madalama otsa reaktiivlennuki omast. Küll aga erineb kardinaalselt kütusekulu...

Kui Sa arvad et need lääne piloodid kõik oma paarsada lennutundi aastas lahingmasinate peal logivad, siis sa küll eksid

Need 200 lennutundi tehakse ära kõik hävitajatel. Võib-olla mõned uued elemendid tehakse turbopropidega vms. juurdeõpitavad asjad, kuid kogu lennutundide hoidmine toimub põhitöövahendil. Kogu asja mõte selles ongi, et lennuvahendi tunnetus oleks nii käpas, et lennu ajal mõtlema ei peaks. Nagu ma ka ise kirjutasin - turbopropid on olemas kõikides lennukoolides, kuid nendega tehakse lende väljaõppe käigus enne tüübivahetust reaktiivõppelennukile ja sealt hävitajale.

Usu mind, olles ise lendaja ma tean, mis vahe on 50-l ja 200-l lennutunnil. Eriti kui need on lennatud ühe ja sama lennukiga.

Kas ma rääkisin ületamatust probleemsit? Ma ütlesin, et hetkel selliseid lõike ei ole. Need tuleb leida ning korda teha. Ning see võtab aega ning raha. Kõik "lennukisõbrad" aga räägivad juttu nagu oleks see võimekus "asi ise-enesest" - saame lennukid ja ongi kohe olemas..

Vaata vahelduseks, millistele teelõikudele rootslased oma Gripenid maha panevad. Pmst. sobib suvalaine sirge jupp Pärnu või Tartu või Narva maanteed. Piibe maantee oli minu teada mõeldud transpordilennukite jaoks.

Mõni mees on õhtusel ajal eriti pöördesse sattunud

24/7 kaks lennukit lennus ja 2 lennukit hot standby???

24 x 365 x 2 = 17 520 lennutundi. Mine nüüd ise sinna lääne onude juurde ning küsi millist lennukiparki ning meeskonda sellise aastase võimekuse saavutamiseks vaja on...

Ja see on ju miinimum. Sest järgmine paar peab ju enne üleval olema kui eelmine maha tuleb, muidu salakaval vaenlane ründab, kui meie valvepaar tühjade paakidega maanduma asub

Kes on rääkinud 24/7/365 lendamisest. Selline valmisolek võetakse ikkagi siis kui tekivad pinged. Isegi Venemaa pole nii loll, et ründaks ilma ettekäändeid otsimata. Pärast on ju vaja kogu maailma ees rahutagaja ja inimeste päästja nägu teha.

Oot-oot. Pea vähe hoogu..

Minuteada on meil olemas üks strat. Kellaveres. Mis on teoreetiliselt teisaldatav. Praktiliselt pole seda keegi kunagi teinud, ega proovigi ilmselt teha enne, kui ka teine selline olemas on ning kasutusele võetud.

Seega - tõsise konflikti puhul koos konflikti algusega võime arvestada, et seda meil enam ei ole.

Teise analoogse radari ostmisest alles räägitakse.

Giraffe'id - minul isiklikult puudub info nende võimalikust linkimisest ühstesse õhutõrje infovõrku. Kui isegi see võime on olemas - need radarid suudavad luua vaid väga lokaalseid pildikatkeid. Ühtsest radaripildist Eesti kohal toimuvast ei saa peale Kellavere "surma" enam juttugi olla.

Passiivradari ostmise vastu on Eesti vaid "väljendanud huvi". Minule teadaolevalt pole selle kohta ostu-müügi lepingut sõlmitud, ja järelikult pole teada ka tarneaegu, radarist endast rääkimata...

Eks paranda, kui eksin

Ma ei mäleta, kust ma seda infot täpselt lugesin aga: http://en.wikipedia.org/wiki/Vera_radar saab samuti lugeda:
Open literature sources claim VERA-E systems have been exported to Estonia, Pakistan and the United States.

Pealegi. radarid tuleb meil muretseda sõltumata sellest, kas me juhime nende abil rakette või lennukeid.

Link 16 on sedalaadi protokoll, et sinna taha võib n.ö. linkida kasvõi õhuvaatlejad. Infosüsteemi häälestamise küsimus.

[Lupus]

Mida te nendest lennukitest jahute? Väga selgelt öeldi ju,et lennukite ostu/liisingut/renti ei PLANEERITA!

[nublu]

Need 200 lennutundi tehakse ära kõik hävitajatel. Võib-olla mõned uued elemendid tehakse turbopropidega vms. juurdeõpitavad asjad, kuid kogu lennutundide hoidmine toimub põhitöövahendil. Kogu asja mõte selles ongi, et lennuvahendi tunnetus oleks nii käpas, et lennu ajal mõtlema ei peaks. Nagu ma ka ise kirjutasin - turbopropid on olemas kõikides lennukoolides, kuid nendega tehakse lende väljaõppe käigus enne tüübivahetust reaktiivõppelennukile ja sealt hävitajale.

Usu mind, olles ise lendaja ma tean, mis vahe on 50-l ja 200-l lennutunnil. Eriti kui need on lennatud ühe ja sama lennukiga.

Hm, peale USAF ja RAFi on veel palju teisi erinevaid õhujõudusi

Näiteks RAAF kasutab kogu väljaõppe perioodi Pilatus PC-9 ja PC-9A lennukeid. Varemalt said vaid hävituslendurid juba tüübiõppe ajal (Sqn No 25, mitte enam lennukool) proovida ka Macchi reaktiivtreeninglennukeid.

Aga siis juhtus selline jama, et nende kere kippus ennetähtaegselt ära väsima. Ja mis sa arvad, mis lennukid asusid seda ootamatut lünka täitma

Aga RAAF on selline suht suur kasutaja. Väiksemad riigid on omale tellinud Pilatusest ka relvastatud versioone. Neil toimub ka relvaväljaõppe. Viimastel versioonidel on olemas head-up-display ja kõik muu vajalik. jne...

Usu mind - raha oskavad kõik lugeda...

Kes on rääkinud 24/7/365 lendamisest. Selline valmisolek võetakse ikkagi siis kui tekivad pinged. Isegi Venemaa pole nii loll, et ründaks ilma ettekäändeid otsimata. Pärast on ju vaja kogu maailma ees rahutagaja ja inimeste päästja nägu teha.

Vainlane on salakaval. Kui 24/7 lendamist ei toimu, siis ta leiab ikka momendi, mil oma Tochka-U või Iskanderi Sinu lennuvälja pihta lasta, mil ka lennukid seal parasjagu platseeruvad.

Ja pingeid saab korduvalt kruvida ning siis jälle maha lasta rahuneda. Ning sellega vastast kurnata ja testida...

Ma ei mäleta, kust ma seda infot täpselt lugesin aga: http://en.wikipedia.org/wiki/Vera_radar saab samuti lugeda:
Open literature sources claim VERA-E systems have been exported to Estonia, Pakistan and the United States.

Pealegi. radarid tuleb meil muretseda sõltumata sellest, kas me juhime nende abil rakette või lennukeid.

Vera E on tõesti ostetud. Pean pattu tunnistama. Isegi mil.ee lehel on sellest info olemas. Nii et venelastel on vaja siis kahte raketti, et kogu Eesti õhutõrje pildituks võtta

Ja radareid tuleb loomulikult juurde muretseda. Ning see läheb loomulikult õhukaitse eelarve rea pealt. Ja kui sinna kõrvale veel panna hävituslennukite liisingumakse, pilootide väljaõpe, treeningud, relvastuse mobilisatsiooni varud jms siis läheb see rida lihtsalt ebaproportsionaalselt suureks.

Millest oligi kogu see jutt...

[Kilo Tango]

Hm, peale USAF ja RAFi on veel palju teisi erinevaid õhujõudusi

Näiteks RAAF kasutab kogu väljaõppe perioodi Pilatus PC-9 ja PC-9A lennukeid. Varemalt said vaid hävituslendurid juba tüübiõppe ajal (Sqn No 25, mitte enam lennukool) proovida ka Macchi reaktiivtreeninglennukeid.

Aga siis juhtus selline jama, et nende kere kippus ennetähtaegselt ära väsima. Ja mis sa arvad, mis lennukid asusid seda ootamatut lünka täitma

Aga RAAF on selline suht suur kasutaja. Väiksemad riigid on omale tellinud Pilatusest ka relvastatud versioone. Neil toimub ka relvaväljaõppe. Viimastel versioonidel on olemas head-up-display ja kõik muu vajalik. jne...

Usu mind - raha oskavad kõik lugeda...

Üks aiast, teine aiaaugust. Hävituslenduri KOOLITAMISEL ehk väljaõppel teoreetiliste teadmistega huvilisest kuni hävituslendurini, kasutatakse tõepoolest lennukoolides turboprope päris palju. REEGLINA tehakse enne hävitajaga lendama asumist veel vahepealne tüübivahetus reaktiivmootoritega treeninglennukitele. Selles osas olen ma sinuga nõus.

Aga lennuväebaasides täiendkoolituste ja patrull-lendude käigus lennatakse haruharva turbopropidega (praktiliselt mitte üldse). Kõik oma taseme säilitamiseks ja oskuste lihvimiseks vajalikud lennud teeb hävituslendur põhilennukiga. Tahad tõestust: Võta näiteks Michael Brill, kes on lennanud F-16-ga kokku 6000 tundi.

Õhujõud, kus sunnitakse hävituslendureid turbopropidega ringi lendama väärivad sügavat kaastunnet. Võib-olla Põhja-Korea teeb seda, ma ei tea. Riigid kus vähegi mõelda osatakse selliste lollustega ei tegele.

Vainlane on salakaval. Kui 24/7 lendamist ei toimu, siis ta leiab ikka momendi, mil oma Tochka-U või Iskanderi Sinu lennuvälja pihta lasta, mil ka lennukid seal parasjagu platseeruvad.

Ja pingeid saab korduvalt kruvida ning siis jälle maha lasta rahuneda. Ning sellega vastast kurnata ja testida...

Tõsi ta on aga ka selle vastu leiab rohtu asümmeetrilise reageerimise jms. taktikalise vigurdamisega. Selliste ootamatuste vastu peaks kaitsma ELINT.

Vera E on tõesti ostetud. Pean pattu tunnistama. Isegi mil.ee lehel on sellest info olemas. Nii et venelastel on vaja siis kahte raketti, et kogu Eesti õhutõrje pildituks võtta

Ja radareid tuleb loomulikult juurde muretseda. Ning see läheb loomulikult õhukaitse eelarve rea pealt. Ja kui sinna kõrvale veel panna hävituslennukite liisingumakse, pilootide väljaõpe, treeningud, relvastuse mobilisatsiooni varud jms siis läheb see rida lihtsalt ebaproportsionaalselt suureks.

Millest oligi kogu see jutt...

Ei võta midagi kahe raketiga pildituks. Vera E on nimelt passiivradar ning selle üles leidmiseks peab seda nägema. Ise ta mingit olulist elektromagnetkiirgust välja ei aja.

Mida tähendab ebaproportsionaalselt suur. Õhuturve ongi ebaproportsionaalselt oluline. Vaata mereväge - selle osa eelarves on edaspidi ebaproportsionaalselt väike. Seda selle pärast, et merevägi on ebaproprtsionaalselt ebaoluline. Ei saa sõjalist kaitse planeerida nii, et viskame igasse valdkonda kühvliga ühepalju pappi ja vaatame, mis saab.

[Kapten Trumm]

Kui natuke loogiliselt mõelda, siis korralikud õhujõud lendavad hävitajatel 250 ja rohkem tundi aastas. Aastas ongi umbes 250 tööpäeva, see on siis tunnike päevas. Mis on lisapaakideta lennuki tavaline endurance ka - kui vahepeal gaasi ka antakse. Arvestades veel klassitunde, lennuks ettevalmistust, briifinguid jne jne, siis minuarust ei jäägi aega nende turboproppidega põristada. Lend ise on suhteliselt lühike ettevõtmine nende kõikide lennueelsete ja -järgsete protseduuride kõrval.

[Kilo Tango]

Kui natuke loogiliselt mõelda, siis korralikud õhujõud lendavad hävitajatel 250 ja rohkem tundi aastas. Aastas ongi umbes 250 tööpäeva, see on siis tunnike päevas. Mis on lisapaakideta lennuki tavaline endurance ka - kui vahepeal gaasi ka antakse. Arvestades veel klassitunde, lennuks ettevalmistust, briifinguid jne jne, siis minuarust ei jäägi aega nende turboproppidega põristada. Lend ise on suhteliselt lühike ettevõtmine nende kõikide lennueelsete ja -järgsete protseduuride kõrval.

250 ei lenda minu teada enam mitte keegi. Isegi ameeriklased tõmbasid alguses tunnid alla 220 peale ja nüüd teevad ca. 200h aastas. Seesama Michael Brill on alates 1994-2008 lennanud keskmiselt 214 tundi aastas.

[Kapten Trumm]

No ühes Eestist poole väiksemas Vahemere-äärses riigis lennatakse. Eks see ole ka üks põhjus, miks sealset õhuväge maailmas parimaks peetakse.

[Kilo Tango]

No ühes Eestist poole väiksemas Vahemere-äärses riigis lennatakse. Eks see ole ka üks põhjus, miks sealset õhuväge maailmas parimaks peetakse.

Jep. Ameeriklased maksavad juutidele selle lusti eest nii palju, et nad ise ei jaksa enam 250 tundi täis lennata

[kaur3]

Nagu teemasse kirjutab militaargeograafiast 10.09 JDW.

Israel moves its air assets south over Syria concern.

The IAF has moved most of its air assets south, concerned that its northern and central bases could be threatened by Syrian ballistic missiles and rocets.

In addition to an existing arsenal of ballistic missiles, hundreds of which have been deployed over the past 2 years, Syria's reported desire to procure Russian S-300PMU2 (SA-20) theatre defence missilescould pose threat to aircraft flying inside Israeli air space.
The move to south was a gradual process begun in parallel with Syrias effort to expand its arsenal, including the 9K79 Tochka short range ballistic missile with range of 120 km and the 250-km range M-600, which is based on the Iraninan Fatah 110.

jne.

[Lupus]

Kuidas puutub IAF teemasse "Uued relvasüsteemid EKV"?

[kaur3]

Lupusele.

Kui tahad lennukeid, siis tuleb arvestada ka sellega kuidas vastaspool võib nende tegevust häirida. Iisreal reageeris võimalikule ohule lennuväljade vastaspoole relvade tegevusulatuses eemale viimisega. Samas tuleb arvesse võtta, et Süürial ei ole Iskandere. Nüüd võib loomulikult (taas) rääkima hakata maanteedele minemisest, kuid ma viitasin lihtsalt võimalusele, mis on vastasel sinu tegevuse mõjutamiseks. Juudid reageerisid nii.

[nublu]

Õhujõud, kus sunnitakse hävituslendureid turbopropidega ringi lendama väärivad sügavat kaastunnet. Võib-olla Põhja-Korea teeb seda, ma ei tea. Riigid kus vähegi mõelda osatakse selliste lollustega ei tegele.

Hm, nagu aru võib saada - Sulle ei meeldi Põhja-Korea
Võib-olla põhjusega, aga ma kardan, et neil seal pole ühtegi turboprop'i ka...

OK, jätame Pilatuse ning aussied rahule. Kolime üle ookeani ühte teise suurde riiki, millel on kõigele muule lisaks olemas ka oma lennukitööstus.

Brasiilia lennuvägi.
http://en.wikipedia.org/wiki/Brazilian_ ... ganization

võtame ainult hävitus- ja hävituspommituslennuväe ükused.

1º/1º GAvCa - F-5EM,AT-27 - Santa Cruz
2º/1º GAvCa - F-5EM,AT-27 - Santa Cruz
1º GDA - F-2000,AT-26,AT-27 - Anápolis
1º/14º GAv - F-5EM,F-5FM,AT-27 - Canoas

üksus - kasutatavad lennukid - baas

AT-27 on laiemalt tuntud kui Tucano...
http://en.wikipedia.org/wiki/EMBRAER_Tucano

Low cost lennuvägesid, mis kasutavad analoogselt lahingüksustes paralleelselt hävituslennukitega ka treeninglennukeid leiab Lõuna-Ameerika mandrilt hulgim. Mitte kõik neist ei suuda omale lubada turbo-prope...

Tõsi ta on aga ka selle vastu leiab rohtu asümmeetrilise reageerimise jms. taktikalise vigurdamisega. Selliste ootamatuste vastu peaks kaitsma ELINT.

Kuidas ELINT päästab varahommikuse lennuvälja Tochka U rünnaku eest? Kui mõni minut varem on eelmine selline juba maandunud Kellaveres?

Ei võta midagi kahe raketiga pildituks. Vera E on nimelt passiivradar ning selle üles leidmiseks peab seda nägema. Ise ta mingit olulist elektromagnetkiirgust välja ei aja.

Miks ei võta?

Seda aitab teostada vana hea HUMINT.

[Kilo Tango]

Hm, nagu aru võib saada - Sulle ei meeldi Põhja-Korea
Võib-olla põhjusega, aga ma kardan, et neil seal pole ühtegi turboprop'i ka...

Ei meeldi jah. Mis siis?

OK, jätame Pilatuse ning aussied rahule. Kolime üle ookeani ühte teise suurde riiki, millel on kõigele muule lisaks olemas ka oma lennukitööstus.

Brasiilia lennuvägi.
http://en.wikipedia.org/wiki/Brazilian_ ... ganization

võtame ainult hävitus- ja hävituspommituslennuväe ükused.

1º/1º GAvCa - F-5EM,AT-27 - Santa Cruz
2º/1º GAvCa - F-5EM,AT-27 - Santa Cruz
1º GDA - F-2000,AT-26,AT-27 - Anápolis
1º/14º GAv - F-5EM,F-5FM,AT-27 - Canoas

üksus - kasutatavad lennukid - baas

AT-27 on laiemalt tuntud kui Tucano...
http://en.wikipedia.org/wiki/EMBRAER_Tucano

Brasiilia lennuvägi on muidugi eriline autoriteet. Arvestades, et neil on 69 (milline seksikas number) F-5-sid, peavad nad ise tegema ka pilootide algväljaõpet. Selleks neid turboprope vaja ongi. Mina ei tea tõesti, kuidas Brasiilia lennuväe koolitussüsteem üles on ehitatud. F-5-d on üsna vanad ja nende hoolduskulud on väga kõrged. Aga kui on valida, kas võtta eeskujuks USA koolitusmudel või Brasiilia oma, siis ... eee ... ei oskagi kohe valida või mis?

Muide, brasiillastel on Blanikud kah nimekirjas. Ei tea, kas transpordilennukite pilootidele tehakse Blanikutega tasemelende.
Jätaks nüüd selle jama. Praktikas ei ole mitte mingit vajadust hävitajate kõrvale mingeid turboproppe kuhjata omale lennuväljale.

Kuidas ELINT päästab varahommikuse lennuvälja Tochka U rünnaku eest? Kui mõni minut varem on eelmine selline juba maandunud Kellaveres?

ELINT oli siinkohal tõesti liiga kitsas määratlus. Igasugune signaaliluure peaks tagama selle, et taolisi ootamatuseid ei esine või et vähemalt hävitajad oleksid siis õhus.

Miks ei võta?

Seda aitab teostada vana hea HUMINT.

Seda on palju raskem läbi viia. Eriti arvestades, et Vera-E on liigutatav palju kergemini kui Kellavere radar.

[nublu]

Brasiilia lennuvägi on muidugi eriline autoriteet. Arvestades, et neil on 69 (milline seksikas number) F-5-sid, peavad nad ise tegema ka pilootide algväljaõpet. Selleks neid turboprope vaja ongi. Mina ei tea tõesti, kuidas Brasiilia lennuväe koolitussüsteem üles on ehitatud.

Kui sa lisatud lingil oleks viitsinud veidi allapoole kerida, siis seal olid ka sellised üksused nagu 1 EIA ja 2 EIA, mis mõlemad asuvad Pirassununga lennuväljal ning kasutavad T-27 ja T-25 lennukeid. Need üksused tegelevad pilootide algväljaõppega...

F-5-d on üsna vanad ja nende hoolduskulud on väga kõrged. Aga kui on valida, kas võtta eeskujuks USA koolitusmudel või Brasiilia oma, siis ... eee ... ei oskagi kohe valida või mis?

Hm, ma kaldun arvama, et F-5 lennutund on märgatavalt odavam F-16 lennutunnist. Hooldevälbad - arvestades F-5 lihtsust - ilmselt võrreldavad. Varuosi läheb nende vanade masinate peale ilmselt rohkem küll...

Samuti - AT-27 on ka F-2000 (aka Mirage 2000 C) relvastatud eskadrillis, mis oma ealt oleks ilmselt meie ostetava second hand'iga võrreldavad.

Ja ega ma polegi väitnud, et brasiillased ning teised seda kõike hea elu pärast teevad. Sai ju mainitud - low cost air force.

Kas Eesti eelarve kisub rohkem sinna USA või sinna Brasiilia kanti?

Jätaks nüüd selle jama. Praktikas ei ole mitte mingit vajadust hävitajate kõrvale mingeid turboproppe kuhjata omale lennuväljale.?

Milleks? Mulle nii meeldib vaielda inimestega, kes esimese asjana oponendi saadavad kuhugi

Ja pealegi on meil palju tühje lennuvälja, neil pole aga veel ei turboprope ega hävituslennukeid. Rääkimata millegi kuhjamisest millegi otsa