"Tankid EKV-le"

[hummel]

Teises foorumis kirjutasin pikemalt oma mõtetest seoses eeldatava "tankiväe" loomise kavaga.

Ise on saanud tehnilise väeliigi ülesehitamises osaleda ja kogemus olemas.
Mida võiks ühesõnaga kokkuvõtvalt ära märkida...

1) Soomusväe loomisega saab Maavägi komplekteeritud.
2) Uue tehnilise väeliigi ülesehitamine ON keeruline ülesanne.
3) Tankid lahingumasinateta ja vastupidi taktikaliselt ei toimi. Vajadus oleks ikkagi nii IFV kui MBT.
4) Soomusväeosa võimalik asukoht on kas Tapal või Jägalas, sest õppetingimused seavad piirid. Pigem Jägala. MBT ja IFV väeosad peavad asuma koos.
5) Uue väeliigi süsteemi ja personali ettevalmistamist tuleb alustada esimesel võimalusel (s t lähikuudel), mitte alles tulevase hanke eelõhtul.
6) Enne tehnika hanget tuleks esimesel võimalusel hakata katsetama käputäie renditud (või isegi kingiks saadud!) vanema kasutatud tehnikaga väljaõppe ja logistika süsteeme-vajadusi. Need esmakogemused on üliolulised hilisemas töös.
7) Soomusväe loomine mõjub positiivselt rahva (ja riigikaitsjate) kaitsetahtele.

Selles osas olen nõus, et "Tankid EKV-le" teema on pikaks läinud ja (kohati väga väärtuslikku, mitte vaid "wikilikku") infot on raske leida. Ettepanek oleks modedele, et teema lahutada äkki mitmeks osaks, kuhu samas tavakasutaja juurde postitada siiski ei saaks. Ehk võiks kasutajad ka oma sisukamad ja põhjendatumad postitused kokku koguda-kopida ja uuesti postitada.

[kaur3]

hummel, Kilo Tango, kpt Trumm jt, ma tulen jälle nagu udu oma küsimusega. Kaitseminister Aaviksoo viitas oma väljapakutud tankide teemaga Gruusia sõja kogemusele. Ma palun teil välja tuua Gruusia tankide võidukad lahingud Lõuna-Osseetias. Mina neid leidnud ei ole. Kui neid ei olnud, siis kus on õppetund, milllel minister viitab. Kilo Tango ütles, et tanki on vaja vasturünnakute sooritamiseks. Kus on grusiiinide edukad vasturünnakud? Kas neid oli grusiinidel liiga vähe? Meile planeeritav kogus on väiksem.
Palun, rääkige, see küsimus minusugusele asjatundmatule lahti. Moded võiks teie vastustest teha omaette teema, kust saaks ka teised minutaolised tõe teada.

[uusmario]

http://www.youtube.com/watch?v=ltCxHIWj ... re=related

Merkava Vs ATGM, pöörake tähelepanu kuidas tandemmürsu esimene aste küll plahvatab, aga teine põrkub eemale (esimene tabamus), teine tabamus plahvatab väljapoole ja kolmas läheb sootuks mööda.

[Some]

Kui juba tubetamiseks läks, siis siin pisut pikem film samal teemal http://hk.youtube.com/watch?v=b7s5lnjXR5s

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et Aaviksoo pidas silmas seda, et Gruusia sõda ei olnud teps mitte väikeste, mobiilsete ja üdini professionaalsete kergjalaväeüksuste kokkupõrked assümmeetrilises aegruumis ega kübersõja oivakeskuste väljakutsed uue aja kübertandril (millest kamina ja välisministeeriumi ametnikud ajakirjaduses fantaseerida armastavad - nt Päevalehe riigikaitse lisa on sellist udu kaanest kaaneni täis) vaid konkreetsed konventsionaalsed lahingud, kus sõja kaalukeeleks oli raskerelvastus ja selle kasutamine. Millega toimetulekuks peab olema varustatud konventsionaalsete vahentitega. Grusiinid ei tulnud toime mitte millegagi. Isegi neide Iraagist kohale saadetud üdini professionaalne jalaväebrigaad ei teinud midagi märkimisväärset ära. Ja Grusiinide TT raketimeeskondi ei saatnud samuti edu - põõsast susimise peale anti kohe suurtükituld ja rohke keegi ei susinud.

See, ka grusiinid tankidega midagi saavutasid või mitte, ei ole antud teema juures määrav (grusiinide sõdimisoskus oli üldse allapoole arvestust nii tankidega kui ilma tankideta)) - määrav on see, et VF on endiselt valmis läbi viima täiemahulise soomusvägede ofensiivi külma sõja parimas vaimus, millega toime tulemiseks peavad olema samad võimekused. Afganistani kõrbes uue aja assümmeetriliste ohtude vastu võitlemiseks relvastatud ja varustatud "uue ajastu armeega" pole seal midagi teha. Külma sõja vaimus soomusarmeed pole kuhugi kadunud ja VF on endiselt maailma suurim tankiomanik. Liiga kaua oleme udutanud siin sisemistest hädaohtudest ja terrorismivastasest võitlusest. Selle peale on vähesest eelarvest küdema pandud kümnekohalisi numbreid ja tiblastani tankiarmee vastu on meil endiselt peotäis Milaneid ja kaks peotäit 1960ndate Gustaveid. Paraku näitas Gruusia sõda ilmekalt, et ohuks ei ole halvasti väljaõpetatud AK-47'tega bandiidid, vaid suhteliselt ladusalt toimiv soomusarmee külma sõja parimas vaimus.

[Larry]

Kuna kasutaja planet64 ei viitsinud ise otsida, siis postitan siia Leo Kunnase nägemuse tankide ja soomusjalaväe kasutamisest. Toodud on ka põhjendused, miks mingit asja vaja on/ ei ole jne. Lugu ise ilmus EPL 14.10.08 lisalehes Riigi Kaitse, http://www.epl.ee/artikkel/445089

Tanki- ja mehhaniseeritud jalaväeüksusi on vaja taktikalise vastupealetungilahingu võime tagamiseks, mis on tavapärase lahingutegevuse puhul vältimatu. Ilma tavapärase lahingutegevuseta ehk tavalise kaitse-, viivitus-, ja pealetungilahinguta pole võimalik hoida enda käes kas või osa riigi territooriumist, võtmepiirkondadest rääkimata.
Tavatu lahingutegevus ehk sissi-sõda on oluline nüüdisaegse sõjapidamise komponent ning Eesti sõjalises kaitses väga tähtis. Kuid ainult sissitegevusega ei ole võimalik liitlasvägede saabumiseni vastu pidada. Sissisõda oleks Eestis kui NATO-riigis tõhus, kui see toetaks tavapärast lahingutegevust ehk meie jõupingutusi riigi võtmepiirkondade enda käes hoidmiseks.
Tankiüksuse eeldused
Tankipataljoni moodustamine on võimalik vaid teatud tingimustel: esiteks siis, kui tankid ja üksuse muu varustus õnnestuks hankida ”poliitilise sõbrahinnaga”, ning teiseks kui saaks sõlmida pikaajalised kokkulepped mõne naaberriigiga tankide kolmanda liini hoolduse tegemiseks. Kui need tingimused pole täidetud, väljuks tankipataljoni moodustamine ja ülalpidamine meie ressursiraamistikust. Ka eeldab tankiüksuse olemasolu tugevamat õhutõrjet ning võimet tankiüksuse manöövrit pioneeritegevusega toetada ehk mobiilset sillavõimet.
Mehhaniseeritud jalaväepataljonil jalaväe lahingumasinatega oleks omakorda mõtet ainult koos tankiüksusega. Sel juhul moodustaksid need kaks üksust taktikalise vastupealetungilahingu pidamiseks vajaliku ühtse terviku. See eeldaks, et soomukeid ei varustataks mitte 25–30 mm, vaid vähemalt 40 mm tornikahuritega. Siis oleksid need võimelised osalema mehhaniseeritud lahingutegevuses, samuti võitlema avatud maastikul koos tankidega.
Muud üksused, see tähendab veoautodel liikuvad jalaväepataljonid, peaksid võitlema ning saavad võidelda ainult jalastunult kinnisel või poolkinnisel maastikul – metsas, võsastikes või asulates. Kergejalaväeüksustega avatud maastikul vastase tanki- või motolaskurüksustele vastu astumist peaks iga hinna eest vältima.
Jalaväe lahingumasinatega varustatud üksused oleksid ilma tankide toetuseta sisuliselt veoautodel jalaväega samas seisus, s.t peaksid lüüasaamise vältimiseks samuti võitlema jalgsi. Ühtlasi suudaks tankipataljon võidelda ka ainult koos kergejalaväega.
Paari jalaväepataljoni tarbeks soomustatud veoautodest ligikaudu kümme korda kallimate soomukite hankimine ei annaks lahingulist efekti, sest need üksused ei saaks mehhaniseeritult võidelda. Suur kulu tooks vähe kasu ning lõikaks ressursid ära lahinguvõime tõstmiseks palju olulisematelt ettevõtmistelt.
Mõistlikum oleks varustada hoopiski suur hulk jalaväepataljone soomustatud veoautodega. See tagaks isikkoosseisu parema kaitstuse õhuründe- ja kaartulerelvade tule eest motoriseeritud rännakutel, kus säärased üksused on kõige haavatavamad.

[hummel]

Mis puutub Gruusia armee soomusväe tegevusse, siis seda on veel natuke vara analüüsida, sest märgatav osa infost on ilmselt veel avalikku meediasse tekkimata. Lisaks võib öelda, et lahingu saatust ei määra mitte ainult relvad ja tehnika, vaid ka inimesed.

Grusiinide lahingutegevuse taktikaline juhtimine ilmselt ei soosinud mingisuguste lahingurelvaliikide edukat kasutamist. Tankid ei ole ka kõneteema. Teisalt jälle mingisuguse edukama rünnaku nad minu arusaamist mööda seal Tsinvali ümber esmalt ikkagi läbi viisid ja küllap seda rünnakut poleks ette võtma hakatudki ilma soomustehnikata. Järgnevaid sündmusi linna piirkonnas võiks nimetada pigem kohtumislahinguks (mõlemad pooled ründasid teineteist) ja peale hakkasid suruma kvantiteet kombineeritud Vene eliitväeosade kvaliteediga. Sellises hammas-hamba vastu situatsioonis ei olnud Gruusia tankidest, toetatuna kergejalaväega, loomulikult enam erilist kaalukeelt. Võiks võrrelda kuulipildujapesa vallutamisega otsesöötuga, endal ka julgelt kuulipilduja käes. Lõpp teada.

Vastupealetungil või vastulöökide andmisel on tankidest ja soomusväest kasu kindlasti. Õigem oleks öelda, et ainult nende olemasolul ongi seda võimalik teha. Iseasi, kuidas neid lööke antakse. Kui jõulist ründajat kohe otse ründama hakata, pole arvulist ülekaalu omamata tavaliselt midagi head tulemas. Ehk vast õnnestuks juhul, kui vastane on teinud oma rünnakut võimete (logistika, väsimus) viimasel piiril. Pigem üritatakse ikka anda ründajale tugevamaid vastulööke õigel ajahetkel tiivalt.
Ilmselt on soomusväest kasu ka varitsustes, sest see suudab erinevalt kergejalaväest tule all manööverdada ja taanduda.

Praegu harjutatakse suurõppustel viimases faasis kangekaelselt pealetunge kergejalaväega. Midagi erilist head neist enesetapjalikest rünnakutest õppustel tavaliselt minuteada siiski välja pole tulnud.

Väidet, et kui grusiinidel polnud tankidest mingit kasu - pole järelikult ka meil, julgeks demagoogiaks nimetada.
Samavähe oli näiteks siis kasu grusiinide jalaväest.

[kaur3]

kpt Trumm, palun viiteid ja näiteid LO lahingute kohta, kus Gruusia tankid muutsid midagi. Gruusia tankid susid Tshinvalis ja ümbruskonnas üsna pikalt. Neid katsid ülevalt mitu päeva enda SU'd. Gruusia tankide vastas olid üle 12 h kohalikud paramilitaarid ja vabatahtlikud. Edasi kembeldi VF tankidega. Java peale ei jõutud üldse minna jne jne.


See, ka grusiinid tankidega midagi saavutasid või mitte, ei ole antud teema juures määrav (grusiinide sõdimisoskus oli üldse allapoole arvestust nii tankidega kui ilma tankideta))

Väga enesekindel avaldus!!!

Ei veena kahjuks ka Larry jutt, sest

Tanki- ja mehhaniseeritud jalaväeüksusi on vaja taktikalise vastupealetungilahingu võime tagamiseks, mis on tavapärase lahingutegevuse puhul vältimatu. Ilma tavapärase lahingutegevuseta ehk tavalise kaitse-, viivitus-, ja pealetungilahinguta pole võimalik hoida enda käes kas või osa riigi territooriumist, võtmepiirkondadest rääkimata.

seda proovisid teha grusiinid.

[Kapten Trumm]

Grusiinide tankide kasutamise ebaedu põhjus ei ole teps mitte tankide sobimatus väikeriigile (millele kaur3 siin ridade vahel vihjab), vaid grusiinide saamatus nende kasutamisel. Õigem oleks vist öelda grusiinide saamatus üldse sõjapidamisel, sest nädalase kampaaniaga kaitsjale sobival maastikul suudeti hävitada käputäis vene tanke ja 4 lennukit.

Huvitav küll, millele Soome loodab oma vähem kui 200 tankiga?

Ah, õigus küll. Soomlased on meie kaitseplaneerijatest ja stateegidest igal juhul rumalamad. Meie oleme targemad, passime Gustaviga võsas ja laseme vastase tankid kuu peale. Ega vastane võsa pihta tuld ei anna, sest seda meie stateegide plaanid ette ei näe ju

Neid katsid ülevalt mitu päeva enda SU'd

Misasja??? Grusiinid katsid ühust tanke ründelennukitega või ?

Su-25-l muide polegi mingit õhk-õhk võimekust peale iseenese naha kaitsmise.

Muide lennuväe osa grusiinide tankikaotustes oli üsna tühine. Põhiline põhjus oli logistika ärakadumine (mis oli põhjustatud VF õhujõudude tegevusest tingitud pardakist tagalas), mille tagajärjel panid tankistid tankidest päkka ja jätsid täiesti korras masinad maha. Mida venelased pärast kenas koguses sõjasaagina minema vedasid ja telekas demonstreerisid.

Kogu sellest avantüürist jääb mulje, et grusiinid läksid oma paraadarmeega mütsiga lööma, kuid vastus tuli arvatust kiirem ja tugevam.

Kaur3, aga mina küsiks, millist tulemust andis moodsa, mobiilse ja professionaalse kergjalaväebrigaadi (=EKV) Iraagist kohale toomine?

[kaur3]

hummel kirjutas.

Väidet, et kui grusiinidel polnud tankidest mingit kasu - pole järelikult ka meil, julgeks demagoogiaks nimetada.
Samavähe oli näiteks siis kasu grusiinide jalaväest.

Ma proovin oma "demagoogiat" natuke seletada. LO sõjateater oli iseenesest väga väike. Kogu territoorium on u. 3900 ruutkilomeetrit ning lahingutegevus toimus palju väikseal territooriumil - peamiselt Tshinvali ümbruses ja natuke üles poole. Väidetavalt olid mingisugused kerged üksused jõudnud ka Roki tunneli lähedusse. Gruusia tankiüksused tegutsesid väga väikesel territooriumil. Alugses olid nende vastas paramilitaarid, kellele varsti jõudsid appi VF regulaarväeosad. Juhul kui sõjateater oleks olnud suurem, siis oleks ilmselge eelise saanud VF üksused, sest neid voolas pidevalt tunnelist peale ning venelaste üksus per pindalaühik oleks üsna kiirelt nende kasuks mängima hakanud. Sisuliselt nii juhtuski, sest teisel rindel pealetungivate üksuste vastu enam grusiinidel tanke enam panna ei olnud. Eestiga oleks paralleel kohane, kui öelda, et üks pealetungisuund on Narvast ja teine Pihvast. Kuhu suunab Eesti oma võimalikud tankid?

Hummeli jutt väljaõppe kohta on tuline õigus. Kas meil on õigust grusiinide üle irvitada, missugune on meie enda väljaõpe erinevates väeliikides? Missugune on side jne. Tundub, et see oli 100 aastat tagasi, kui postitasin sodur.com'i RAND'i meeste maatriksi relvajõudude efektiivsuse kohta, millest Sa tol korral ka läbi närisid. Siis Sa nõustusid, et ka meie üksuste koos tegutsemise tase on üsna madal, et mitte öelda guerilla level.

Minu väike pea ütleb (ja millele Trumm, Kilo Tango jt on viidanud), et kui Mike Tyson hakkab oma rusikatega vehkima, siis tuleb nende haardeulatusest välja minna. Silmadega jälgid, mida ta teeb ning siis oma pika käega virutad. Silmad on sensorid ja käed on relvad. Lahinguväljal oleks sensorid tulejuhid, UAV'd jne. Relvadeks oleks eelkõige suurtükivägi jne. Tank on relv, millel on sensor ja shooter ühel platvormil, millega peab vastasele üsna ligi minema. Tyson lööb Su sedasi kiirelt ära. Vaevlt et rootslased oma 120 mm ja 155 mm TT moona lambist arendama hakkasid.

Rääkides vastupealetungidest ja vastulöökidest, siis kas suurtükivägi ei saa korraliku tulejuhtimise korral sama head tööd teha kui tankid?

Praegu harjutatakse suurõppustel viimases faasis kangekaelselt pealetunge kergejalaväega. Midagi erilist head neist enesetapjalikest rünnakutest õppustel tavaliselt minuteada siiski välja pole tulnud.

Selle peale tuleb pisar silma.

[Larry]

Eh kaur3, minu juttu pole siin poolt sõnagi, tegemist Kunnase refereerimisega nagu ka viidatud. Gruusia sõja kohta on Kunnas 20.09.08 EPL-s kirjutanud päris hea artikli, mis Gruusia sõja alateemas on ka ära toodud, kuid ilmselt suures infotulvas ja lingirägastikus (millesse ka kaur3 on suure panuse andnud ) paljudel kahe silma vahele jäänud. Toon sealt välja ühe lõigu, kuigi siinset teemaarengut jälgides kõlbaks kogu artikkel ümber copyda. Lugu ise siin: http://www.epl.ee/artikkel/442252
Gruusia maaväe tegevusele sõjas annavad eri allikad väga erisuguseid hinnanguid – suhteliselt positiivsest “tegid parima, mis antud olukorras võimalik” kuni täieliku läbikukkumise ja demoraliseerumiseni. Igal juhul on aga selge, et Gruusia poole nõrkadeks kohtadeks olid peale ohuhinnangu, luure ja juhtimise ka väljaõpe ning moraal.

Gruusia relvajõudude väljaõpe oli ilmselt keskendunud Iraagi sõjatandril vajalikule sissivastasele tegevusele ja intensiivse konflikti järgsetele stabiliseerimisoperatsioonidele. Pealetungilahingu pidamise oskus ja relvaliikide koostöö jäid nõrgaks. Grusiinide jalaväe ja tankiüksuste puuduliku koostöö tõttu õnnestus Lõuna-Osseetia üksustel ja Vene vabatahtlikel hävitada 18 Gruusia tanki juba konflikti algfaasis, kui lahingukontaktini Vene vägedega polnud veel jõutudki. Gruusia relvajõud tegid Tshinvalisse tungides täpselt neidsamu vigu, mida Vene relvajõud esimeses Tšetšeenia sõjas Groznõi ründamisel. Samamoodi nagu teises Tšetšeenia sõjas korraldasid Vene relvajõud Groznõi lauspommitamise kaartulerelvadega, tulistasid Gruusia relvajõud Tshinvalit ebatäpsuse poolest tuntud Grad-tüüpi raketiseadmetest.

Pärast Lõuna-Osseetiast väljatõmbamist ei üritanud Gruusia maavägi kordagi astuda viivitus- või kaitselahingusse Lõu-na-Osseetiast ja Abhaasiast peale tungivate Vene vägedega (viivituslahing on kaitsepositsioonide hoidmine teatud ajani – toim). Agressoril lasti sõna otseses mõttes sõita oma tankide ja soomukitega sügavale sisemaale. Sellel võis olla väga proosaline põhjus – Gruusia relvajõud ilmselt ei osanud viivitus- ja kaitselahingut pidada. Nad polnud seda harjutanud, sest nad ei näinud ette, et neil oleks kunagi vaja ennast agressiooni vastu kaitsta.

[Kapten Trumm]

Lisategurina antud võrrandis tuleb arvestada ka seda, et gruusia kasutas vene tanke (mille hulgas oli omakorda kena kogus vananenud kraami), mis venelaste tanktide vastu ei andnud mitte mingit märkimisväärset eelist. Kui sul on ikka parem tank, mis laseb täpselt 3km kaugusele ja vene tank laseb heal juhul 1,5 km, siis on sul üpris oluline kvalitatiivne eelis. Kui aga kvaliteedieelist ei ole, siis maksab puhtalt arv.

Lisaks vilets väljaõpe (võib vaida arvata, kui vähe jäi raha kodusele väljaõppele, kui gruusial oli kena kogus mehi Iraagis) ja grusiinide rahakott on meie omast õhem.

Siiski on antud sõjas teatud julgustavaid noote. Venelaste lennuvägi, hoolitmata oma totaalsest ülekaalust ei tekitanud grusiinide soomusele märkimisväärseid kaotusi. Su-25 ja Mi-24 ei ole A-10 ja AH-64.

Aga põhiline põhjus, miks Gruusia tankidel või armeel laiemalt edu ei olnud oli - inimesed. Sellise eelarve eest ei ole korraga võimalik pidada assümmeetriliste ohtude brigaadi Iraagis ja löögivõimelist soomusarmeed kodus. One must go.

[vk1]

siin mõned tsitaadid tank-tanki vastastest lahingutest Osseetias

http://208.84.116.223/forums/index.php? ... 820&st=980

As far as the tank vs tank battles are concerned, recent issue of Polish Nowa Technika Wojskowa (the New Military Technics) magazine says that there were tank vs tank fights on 8 and 9 August, between the Russian forces (135th Independent Guard Motor Rifle regiment reinforced with 141st independent tank battalion from 58th Army) leading the way to peacekeepers surrounded in Tshkinvali, fighting was relatively heavy, and both sides suffered losses, including equipment losses. The article says that the first unit that managed to join surrounded forces was 1st company of 141st tbn, is it true? Any comments on that?

Yes, it is true. The details (in Russian) can be found in the article http://www.vpk-news.ru/article.asp?pr_s ... es.army_01
It turns out now that the 1st company of 141st tbn included only 12 tankers during the first fight at night on 8/9 August, i.e. only 4 tank crews. The tank of the commander, captain Yuri Yakovlev, hit 7 Georgian armoured targets and received four hits into its frontal armour, but they couldn't penetrate. The most efficacious crew, those of sergeant Sergey Mylnikov, hit 8 armoured targets (including at least two tanks) and dispersed Georgian infantry until the complete exhaustion of ammunition load. These two men were awarded with the title "Hero of Russia" (the highest military award now). At night they successfully cleared the village Hetagurovo and in the early morning of 9 August, under Georgian artillery fire, their "under-company" could force their way through all Tskhinval to the peacekeepers headquarters, but they had to return because the supporting motorized infantry was stopped by the Georgian firing in 300 m from the headquarters and couldn't accompany them any more, and they spent almost all ammunition.
It seems that the abandoned damaged T-72B(M) near the headquarters' house was theirs, i.e. their tanks had ERA Kontact-5. Nevertheless, they lost only one slightly wounded soldier, and the abandoned tank was reparable.
According to the article, they disabled at least four Georgian tanks in this fight. All skirmishes were at very close ranges (sometimes 50 m only) because of urban and woody terrain. And they maneuvered in a complicated manner to be frontally to the enemy as much as possibly.

Thanks, very interesting. It seems that this small company did an extraordinary good job, and its tanks did either. But one thing I don't understand, from the google-translated article and your post I see that they finally didn't break to HQ of the peacekeeping bn, but to some isolated, forward units, or did they penetrate but later had to withdraw. Anyway, a very good job was done, taking into account that Russians were in numerical disadvantage here, and I do have respect for that company. I am curious of what did disable the T-72B(M) Artillery, or side hit?. And what ammo did both sides use... taking into account that there were small ranges, BM42 should do the job with T-72AV or BV, but not with B(M). Perhaps, the under-company had more than one B(M)?

QUOTE(m4a1 @ Thu 16 Oct 2008 2051) *
Thanks, very interesting. It seems that this small company did an extraordinary good job, and its tanks did either.


I agree, although I suspect that like in all war accounts the losses purportedly sustained by the enemy should normally be divided by approximately 3.141593 wink.gif

QUOTE
But one thing I don't understand, from the google-translated article and your post I see that they finally didn't break to HQ of the peacekeeping bn, but to some isolated, forward units, or did they penetrate but later had to withdraw.
They broke through to the HQ, but only with tanks, the infantry element has been pinned by enemy fire.

QUOTE
I am curious of what did disable the T-72B(M) Artillery, or side hit?


Hard to say. The only clear thing is that whatever it was, the resulting fire didn't spread to the fighting compartment...

QUOTE
And what ammo did both sides use... taking into account that there were small ranges, BM42 should do the job with T-72AV or BV, but not with B(M). Perhaps, the under-company had more than one B(M)?


The Georgians were using some variety of ancient crap from the 70ies. The Russians probably a generation or two newer ammo but still far from top. Getting a penetration on T-72B with that isn't a very attractive proposition. Probably it would be more or less like a couple of KV-1s trying to nail each other with their 76mm guns smile.gif

[hillart]

Ühest eelnevast postitusest:

Kood: Vali kõik

Aga põhiline põhjus, miks Gruusia tankidel või armeel laiemalt edu ei olnud oli - inimesed.

Arvan, et Eesti kaitsevõime (nii praeguse, kui tulevase) juures võib just see negatiivne komponent otsustavaks osutuda ja paraku pole sellele meil seni pea-aegu mingit tähelepanu pööratud. Kahjuks.

P.S.
Kui sellest aga siin rääkida, siis on tulemuseks tavaliselt vaid hüsteerilised pröökamised ja matšolikud vastu rinda tagumised (verbaalsed), ilma probleemi olemusse kainelt süüvimata. Nukker tõsiasi.

[man21]

Kõige tähtsam on sõdur-võitleja. Ja silmas tuleb pidada kahte võrdväärset asja:
1. väljaõpe
2. psüholoogiline ettevalmistus

Grusiinid said peksa sellepärast, et esimeses punktis nad lonkasid, aga teises punktis olid nad laibad enne võitlust.
Kui sõduril puudub moraalne selgroog, siis on ta narts ja anna sa talle kätte, kui tahes moodne relv, saab ikka peksa.