Lemet kirjutas:Kunagi ilmus Ekspressis pikk jutt J.lauristini võimalikest otsasaamistest. Kui mälu ei peta, siis vist Pekka Erelti sulest. Edu otsimisel...
Edu otsimisel tõesti. Ma näiteks linkisin selle artikli oma eilse postituse juurde siinsamas teemas.
Suure Tõllu kapten Hermann Tõnissoo kirjutab oma mälestusteraamatus Tallinnast põgenemise ja Jakob Sverdlovi kohta, millel viibis ka Johannes, järgmist:
28. augusti hommikul olime juba Naissaare juures ankru peal. Ikka tuli reisijaid juurde. Valmistusime viimaste katelde auru alla panemiseks. Kell 12 päeval hakkas suur karavan liikuma. Lõpuks kell 15.00 sain komandandilt käsu hiivata ankur ja sõita traalerite järel kiirusega 13 sõlme. Meie ees oli viis miinitraalerit, järel ristleja "Kirov", saatelaevaks miiniristleja "Jakov Sverdlov", endine "Novik". Keri lähedal sõitsime suurest karavanist mööda, mis liikus viiesõlmelise kiirusega, sest paljudel olid praamid puksiiris. Lugesin üle. Karavanis oli 128 laeva. Küll oli kärinat-praginat-paukumist-kärgatusi. Kuulid tulid Eesti poolt kaldalt, samuti Soome poolt. Lennukipommid, miinid, veealused paadid. See ei olnud enam mingi paugutamine, vaid üleüldine kärin. Ka "Suur Tõllul" oli kaks 75 mm õhutõrjet peal. Ikka plärts ja plärts käisid paugud ühtelugu.
Oli juba õhtupoolik. Päike madalal. Korraga käis üks ilmatu "jõmmkärakas". Ma tulin roolikambrist tekile vaatama, kas "Tõll" sai pihta. Pidin kogu aeg seisma roolimehe kõrval, et laeva kitsast traalitud teed mööda juhtida. Ei olnud "Tõll". "Jakov Sverdlov" pani oma külje ette torpeedole, mis oli lastud allveelaeva poolt, "Kirovi" tabamiseks. Sel momendil, kui ma parajasti tagasi vaatasin, lendas tule-suitsu-veesammas alles ülespoole. Mõne hetke pärast kõik haihtus. Laev oli pooleks murdunud ja kumbki pool vajus omaette vee alla. Kümmekonna mehe pead jäid ujuma vee peale, kus alles sekundi eest sõitis ilus sõjalaev!
