Eesti kaitsejõud 1939a

[Külaline]

Kui läheb, alusta uut.

[-term-]

Kas Sinu arvates on täiesti normaalne käitumine, kui riik lihtsalt niisama, väravad lahti teeb ja vaenlase sisse läheb

Need kaalutlused ja lootused, millede põhjal juhtkond 1939.a.-1940. a. nõnda otsustas, nagu ta otsustas, peaksid olema täiesti mõistetavad inimesele, kes pisutki on teemakohast kirjandust lugenud. Eesti juhtkonnal oli olemas tegevusplaan, mis oli, tõsi küll, nagu me täna teame, rajatud mõningatele valearvestustele. Sellele tegevusplaanile oleks alternatiiv olnud sõda, mis oleks lõppenud kindlasti kaotusega ja täieliku okupeerimisega. Tegevusplaan nägi ette nii palju päästa kui päästa annab. Selles, et asi krahhiga lõppes, ärge süüdistage mitte Pätsi, vaid Stalinit.[/quote]

Hea kommentaar - "Sellele tegevusplaanile oleks alternatiiv olnud sõda, mis oleks lõppenud kindlasti kaotusega ja täieliku okupeerimisega."

Ja millega siis muidu asi lõppes ?

[Külaline]

Ohhhhh.....

Kas on siis väga keeruline ette kujutada, et Eesti juhtkond ei koosnenud selgeltnägijaist, kes teadsid juba ette, et tegevusplaan läheb vett vedama?

Eesti juhtkonna silmis oli 2 varianti: halb ja halvem. See viimane oli nende arvates sõda. Täna teab, jah, muidugi küll igaüks: oh neid käpardeid, ei olnud see midagi parem variant, vaat millega asi ikkagi lõppes...

[tommy]

"Teeme Staliniga diili,võidame aega,varsti nagunii Hitler ründab Venemaad."

Ehk just niiviisi arutlesid Päts ja Laidoner 39-ndal aastal,kurat seda teab.
Kõik see toimus ca 66 aastat tagasi,täit tõde teavad ainult surnud,kui nendega kunagi teispoolsuses kohtume eks küsime järele.

Seniks aga,-me ei saa ajalugu muuta,ainult sellest õppida.Teeme siis seda!

[Külaline]

Olemasolevad andmed just sellele viitavadki, et niiviisi mõtlesid.

[Troll]

Olemasolevad andmed just sellele viitavadki, et niiviisi mõtlesid.

Hmm, hmm! Alles sa Reigo pahandasid, et Pätsile ja Laidonerile heidetakse ette ettenägemisvõime puudumist! Nüüd järsku tuleb välja, et neil oli lausa fantastiline ettenägemisevõime! 1939.a septembris (siis, kui baasideleping sõlmiti) oskasid nad loota saksa-vene sõda, seda siis ajal, mil MRP-ga olid just need riigid suured sõbrad, Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaolukorras Saksamaaga, läänerinne tundus raudkindel, Saksamaa polnud veel Inglise mereblokaadi Norra ja Taani vallutamisega lahti murdnud jne!? Siin ei piisanud ettenägemisvõimest, siin pidi lausa prohvet olema (otseühenduses taevase kantseleiga), et kõiki neid ootamatuid sündmusi ette näha, mis NL-Saksa sõja 1941.aastal võimalikuks tegid. 1939.a septembris loota Saksamaa võidule NL üle, selline fantaasia oleks Hitleril endal südame pööritama pannud!

[kari lumppio]

"Teeme Staliniga diili,võidame aega,varsti nagunii Hitler ründab Venemaad."

Eks Ilmjärv oma Hääletu alistumises tuli sellisele järeldusele? Kuigi ta seda pole sõna-sõnalt nii kirja pannud.

Kari

[štabskapitan]

Aadressil www.utlib.ee alajaotuses "Dissertatsioonid" on U.Salo paar nädalat tagasi TÜ-s kaitstud magistritöö sel teemal.

[Külaline]

Saksa-Nõukogude sõpruse pikaajalisusse ei usutud meil ega mujal.

[Troll]

Saksa-Nõukogude sõpruse pikaajalisusse ei usutud meil ega mujal.

Ja mis siis? Oleks nendevaheline sõda tõesti varem lahti läinud, oleks Saksamaal veelgi vähem šanše olnud kui tegelikult 1941.a juhtus. Loota 1939.a septembris sellele, et Saksamaa Venemaa sõjaliselt purustab ja panna sellele oma lootused riigi tuleviku suhtes on äärmine šarlataansus. Saksamaa olukord tundus sellal olevat väga nigel, Prantsusmaa välkkiiret purustamist ja inglaste merrepeksmist ei osanud sellal keegi uneski ette näha, kaasaarvatud sakslased ise.

[hugo1]

Isegi, kui oleks see sõja ettenägelikus õige olnud, kuidas see , siis Pätsi ja Laidoneri arust oleks meie riigile jälle vabadust toonud. Nagu näha ei toonud.
Päts ja Laidoner 39a. arvatavasti lasid end meelega ilusast jutust ära lollitada. Vastuhakk tundus liiga raske. Oli jukõigil silme ees Poola, kes langes kahe nädalaga. See hirmutas ära kõik väikeriigid. Välja arvatud Soome. Baaside leping ju iseenesest ei olnud ültse halb asi, kui N-Liit oleks sellest kinni pidanud. Oli seal ju selge punkt, et Eesti siseasjadesse ei sekuta ja sammuti oli leping ajaline, ei mäleta kaua, isegi maa eest, kust baasid olid pidi N-Liit renti maksma.
Mis te arvate teooriast, et Päts oli reetur ja müüs Eesti maha

[Külaline]

Ja mis siis? Oleks nendevaheline sõda tõesti varem lahti läinud, oleks Saksamaal veelgi vähem šanše olnud kui tegelikult 1941.a juhtus.

Tagantjärele tarkus. Pealegi, 1939. a. üldiselt Punaarmeed pigem alahinnati.

Loota 1939.a septembris sellele, et Saksamaa Venemaa sõjaliselt purustab ja panna sellele oma lootused riigi tuleviku suhtes on äärmine šarlataansus. Saksamaa olukord tundus sellal olevat väga nigel, Prantsusmaa välkkiiret purustamist ja inglaste merrepeksmist ei osanud sellal keegi uneski ette näha, kaasaarvatud sakslased ise.

a) Millele siis loota? On paremaid plaane (lahe äkšõn?)?
b) igasugused arengud võisid näida võimalikud: ka nt. Saksa ja Lääne leppimine.
c) ega Saksa-Nõukogude sõda ei oodatud tingimata homme.
d) baasidelepingu sõlmimise ajal ei teatud Nliidu edasisi plaane. Muidugi võidi kahtlustada ka halvimat, aga millal see halvim algab, seda ei teatud. Loodetavasti alanuks enne Saksa-Nliidu sõda.

[Merepura]

hugo:
See hirmutas ära kõik väikeriigid. Välja arvatud Soome. Baaside leping ju iseenesest ei olnud ültse halb asi, kui N-Liit oleks sellest kinni pidanud. Oli seal ju selge punkt, et Eesti siseasjadesse ei sekuta ja sammuti oli leping ajaline, ei mäleta kaua, isegi maa eest, kust baasid olid pidi N-Liit renti maksma.

Polnud see asi nii lihtne midagi. Ka Soome oli valmis baaside lepingut alla kirjutama, ei saadud ainult kokkuleppele tingimustes - näiteks osast Karjala kannasest oldi valmis loobuma jne. Soome (valitsus) ei arvanud et asi sõjani läheb, oldi kindlad et seda kummi saab venitada ja jõutakse kompromissini, st lepinguni, millega ka soome nõus oleks olnud. Sel ajal ju pidasid venelased ka balti riikides ilusasti lepingust kinni. Sõda oli soomlasele tõsine shokk ja kui ta juba lahti läks, siis lihtsalt ei jäänud muud üle kui sõdida.
Sel teemal väga arvestatav lugemine "Talvesõja diplomaatia" autor Max Jakobson, e.k 2004 "Tänapäev"

[Troll]

Ja mis siis? Oleks nendevaheline sõda tõesti varem lahti läinud, oleks Saksamaal veelgi vähem šanše olnud kui tegelikult 1941.a juhtus.

Tagantjärele tarkus. Pealegi, 1939. a. üldiselt Punaarmeed pigem alahinnati.
.

Jah? Kustkohast seda saab välja lugeda? 39.a septembriks oli Punaarmee just kiirelt purustanud terve Jaapani armee Halhin-Golis ning NL-Soome sõda (kus Punaarmee mõnede küündimatute riigitegelaste arvates näitas oma "nõrkust") seisis veel ees.

[Troll]

Loota 1939.a septembris sellele, et Saksamaa Venemaa sõjaliselt purustab ja panna sellele oma lootused riigi tuleviku suhtes on äärmine šarlataansus. Saksamaa olukord tundus sellal olevat väga nigel, Prantsusmaa välkkiiret purustamist ja inglaste merrepeksmist ei osanud sellal keegi uneski ette näha, kaasaarvatud sakslased ise.

a) Millele siis loota? On paremaid plaane (lahe äkšõn?)?
b) igasugused arengud võisid näida võimalikud: ka nt. Saksa ja Lääne leppimine.
c) ega Saksa-Nõukogude sõda ei oodatud tingimata homme.
d) baasidelepingu sõlmimise ajal ei teatud Nliidu edasisi plaane. Muidugi võidi kahtlustada ka halvimat, aga millal see halvim algab, seda ei teatud. Loodetavasti alanuks enne Saksa-Nliidu sõda.

Sinu loogika järgi oleks igasugune vastupanu lootusetu olnud? Aga kas soomlased siis tõemeeli lootsid üksinda tervele Venemaale vastu saada, kui keeldusid oma territooriume loovutamast? Ikka loodeti maailma üldsuse arvamustele ja lääneriikide sekkumisse. Kuigi see lootus sekkumisele ei täitunud, saavutati ometigi oma vastupanuga riigi iseseisvuse säilimine. Kui võrrelda Eesti ja Venemaa rahvastikku ja ressursse üks-ühele, oleksid meil igasugused kulutused riigikaitsele mõttetud, nagunii saaksid venkud jagu. Aga õnneks ei ela me siin maailmas üksi, ka stalinlik Venemaa pidi arvestama teiste riikide arvamusega. Tollal rakendus Eestis üks õnnetumaid stsenaariume: territooriumi hiiliv okupeerimine (s.o baasidesse mitmeid kordi suurema väekontingendi tasapisi sissetoomine) koos järgneva "revolutsiooni" ja "vabatahtliku" ühinemisega NL-tu. Oleks Venemaal tulnud Eesti relva jõul vallutada, oleks tal pärast IIMS lõppu väga raskeks läinud seda okupeerimist millegagi põhjendada.