UR kirjutas:Ise oled naiivitar. Ära tule tõukama.
Aga mis nad seal külma sõja ajal istusid, niisama siis või? Minu mälu järgi usa pidi olema suuteline pidama üht "laialdast" (e. araaba) ja üht "minor" (põhja koea) sõjalist konflikti. Kusjuures siis ollakse tööl juba ilma rotatsioonita. Rohkemaks ei jätku. Mott.
Istusid seepärast, et USA välispoliitika oli poliitiline konfrontatsioon NSVL-ga ja võidurelvastumine eesmärgiga tiblastani majandus kokku kukutada, mis ka õnnestus. Praegune USA poliitika ei ole VF majanduse kurnamine, vaid energiakandjate üle kontrolli saavutamine ja seal stabiilsuse tekitamine. Milleks tuleb ohjeldada Iraani, Talibani ja muid jõude, kes pumba juurde pääsedes kahtluseta seda poliitikas ära kasutama hakkaks.
Minumeelest ei lugenud sa mu posti läbi või ei saanud poindist aru.
Vägede vajadus pannakse paika ohuprognooside põhjal. Poliitikutele pannakse ohuprognoosid lauale ja nemad võtavad vastu poliitilise otsuse. Prageuse sisuga on nii et võid prognoosida mida tahes, osade asjadega on sein vastas.
Vot selles point ongi, et OHUPROGNOOSIS ei sisaldu venelaste soomusofensiiv. See paistab juba välja sellest, et USA pole s***agi teinud ettevalmistamaks sõjategevust siin. Pole ei baase, vägesid, vaatlussüsteeme. Erinevalt näiteks Korea piirist.
Tegelikult Euroopas pole ka. Ja kui seda OHUPROGNOOSIS ei sisaldu, siis selleks midagi ei tehta. Kui sõjalist ohu Euroopas peetakse minimaalseks, siis on ka väed selleks minimaalsed. Kui ohuhinnangust kaovad Iraan, Afganistan ja Iraak, siis ei tooda neid vägesid mitte Euroopasse tiblastani heidutama, vaid suurem osa neist labaselt deformeeritakse, nende ärakräunutatud sõjatehnika läheb kuskile armee romulasse ja isikoosseisu teenistuslepinguid ei pikendata. Ja kui Tiblastan ründab, siis ei tooda Afganistani või Iraaki meestest lagedaks. Isegi kui tuuakse, läheb raske soomustehnika ja kogu kola siia vedamiseks vähemalt kuu aega.
Ehk USA relvajõud pole vett täis õhupall, mida ühest otsast väiksemaks pigistades läheb teine ots suuremaks.
Lääne OHUHINNANGUTE mittepaikapidavust näitaks hästi Gruusia sõda - kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid järjekordselt alanud

Lääs nimelt arvab, et VF mõtleb ratsionaalselt, kuid seda ta kahjuks ei tee. Gruusia sõjaks antud kujul puudus üldse igasugune ratsionaalne motiiv, nagu näiteks puudub ratsionaalne motiiv siinsete muulaste ässitamisel. Mõlemad on seotud Lääne mõistes irratsionaalse tegevusega -vene pööblile vaenlase pildi pideva näitamisega. Mingid poolseniilsed lord Robertsonid ei saa sellest asjast kahjuks aru - kui nende mõttevälgatusi ajalehest lugeda, siis tekib üldse küsimus, kuidas vastase teemal nii karjuvalt ebakompetentsed inimesed saavad NATOs kõrgele kohale?
USA-ga ei ole sein vastas, USA kaitse-kulutused on praegu murdosa võrreldes 1990ndate algusega. Sein on vastas eelkõige poliitilise tahtega kulutamiseks - poliitiline tahe on ka kinni nendes OHUHINNANGUTES.
(Eesti OHUHINNANG = oht tuleb "ebastabiilsusest teatud naaberiikides", millega võitlemiseks on võti 5. artikkel. Selleks tuleb endal paar pauku teha.
Saksamaa on NATO-s. Kombineertuna muude riikidega suudavad ohu maandada. Ja oma piirest väljapoole ronida ei taha. Ja neid numbrid kajastavad mida? Väeosades olevad maisnaid. Kas ka ladustatud masinaid? Ahh las olla.
Saksamaa tuhandetest tankidest jääb järgmisel aastakümnel järgi umbes 500. Ülejäänud on "ladustatud" teiste riikide armeedes (suur osa juba ongi).
Ehk kokkuvõtteks. Iraagi ja Afganistani ärajäämine ei tähenda, et need väed hakkavad kuskil baasis järgmist sõda ootama. Euroopas hakkab olema ikkagi näpuotsatäis vägesid. Poliitilise otsuse alusel, mis tugineb lordrobertsonide "ohuhinnagutele", mis eeldavad (ekslikult), et VF käitub ratsionaalselt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.