Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Hydrazine]

Tead sa mõnda õhk-õhk raketti, mille pardaradar oleks suuteline vaatama kaugemale kui 20-30 km?

Aus vastus on, et isiklikult ja vahetult ei tea, aga olen kuulnud ja lugenud asju millesse, ma suhtun skeptiliselt, seega ei hakka parem kuulujutu tasemel olevat infot võimendama.

[Kapten Trumm]

Tead sa mõnda õhk-õhk raketti, mille pardaradar oleks suuteline vaatama kaugemale kui 20-30 km?

Ja mitte ainult. Selles kaugusel ollakse suuteline "vaatama" vaid teadaolevate koordinaatidega märki üpris piiratud sektoris.

Minu skepsis on sellest tingitud, et pole suudetud veel välja mõelda 100 km klassi radarit, mis suudab toota piisavat võimsust märgi valgustamiseks SARH raketi jaks ja teha seda piisavalt laias sektoris, mis teeks võimalikuks eemalduva lennuki mõningad manöövrid.

Ei saa ju nii olla, et paned sappa mingi 5 kraadise vaatesektoriga pisiradari ja otsa ringi keerates suudad hoida lennuki mööda nööri minemas, et sihtmärk sektorist välja ei lipsa (võib avata, et sihtmärk manööverdab ka).

Pealegi - vähemalt praegu lastakse vene rakette vaid lennuki lennusuunas. Ninaradari vaatesektor on vene lennukitel well alla 90 kraadi. Nagu lennuk on teinud ära veerand tagasipööret, kaob siihtmärk lennuki radari apertuurist. Rakett vahepeal lendleb omaette. Siis satub lennuki saba vastase suunas. Sabas asuv radar peab esmalt leidma uuesti sihtmärgi ja koondama oma energia sellele, et luua raketi isejuhtimispea jaoks piisav peegeldus. SARH rakett eeldab ju sihtmärgi pidevat radariga "valgustamist", sest raketi isejuhtimispea suunab raketti oma radari kiirguse peegelduse peale.

Selles peegeldamises ongi SARH süsteemi peamine puudus. Esiteks on väga piiratud ühekorraga rünnatavate sihtmärkide arv (1-2). Radari kogu energia suunatakse neile märkidele, et tekitada piisavalt tugev peegeldus. Senikaua jäävad teised märgid tähelepanuta, sest radari energia koondatakse 1-2 kitsasse kiirde, mis hakkavad siis valitud sihtmärke saatma. Teiseks juhinduvad SARH raketid peegeldusest, seda võib aga kergesti eksitada nt fooliumiribade (chaff) või eetrimürade tekitamisega.

Selles mõttes on taoline süsteem SARH rakettide kasutamiseks minuarust surnult sündinud.

Aktiivsete rakettide (ARH) vahe on selles, et radarit on vaja üksnes sihtmärgi asukoha ja kauguse määramiseks. Sihtmärgi "paintimiseks" ei ole vaja sellist energiat ja ekraanil võib hoida mitu märki korraga. Samuti ei ole vaja sellist energia koondamist, mis hoiatab vastast hetkega, et rakett on tulemas.

Mis puudutab AIM-120 praktilist kasutust, eks seal on palju asju, mis on lihtsalt pööbli jaoks salajane, aga vihjeks - lingi antenne rakettide juhtimise tarvis on F-16 uuemate versioonide radarite kuus ja F/A-18C radaritel kaheksa. Ja kuue eri sihtmärgi pihta laskmine lahendati ära juba 1970ndatel, kus F-14A lasi edukalt korraga kuue erinevates kõrgustes ja kiirustel lendava märgi pihta

[Kilo Tango]

Muide, kas keegi teab, mis on AIM-120 laskeulatus ja -kõrgus maalt lastes. Huvitama hakkas selle pärast, et norrakate NASAMS süsteem (mis on igatepidi huvitav süsteem) kasutab AIM-120 rakette. Mis teeb selle asja aga lisaks logistikale ja rakettide saadavusele/suhtelisele odavusele eriti huvitavaks on see, et kasutatakse AN/TPQ-36A radarit. Tegemist on mingi modifikatsiooniga AN/TPQ-36 Firefinder radarist, mis on loodud tegelikult vastase tulepunktide leidmiseks. Kui see "A" versioon pole minetanud oma algset võimekust ja lennukite leidmine on vaid juurde aretatud, on tegemist väga huvitava komplektiga.

[tommy]

Muide, kas keegi teab, mis on AIM-120 laskeulatus ja -kõrgus maalt lastes. Huvitama hakkas selle pärast, et norrakate NASAMS süsteem (mis on igatepidi huvitav süsteem) kasutab AIM-120 rakette. Mis teeb selle asja aga lisaks logistikale ja rakettide saadavusele/suhtelisele odavusele eriti huvitavaks on see, et kasutatakse AN/TPQ-36A radarit.

On muidugi erinevaid andmeid, kuid üldiselt peaks laskekaugus olema ca. 40 km.Ja radar muide ei pea kindlalt jänkide oma olema, näiteks Hollandi tellitud NASAMS kasutab radarina prantslaste MBDA "Flamingo" radarit, kui Eesti telliks NASAMS-süsteemi, võib radarina kasutada meile juba tellitud "Giraffe",üldse, kuna keskmaa ÕT hankimine vist tuleb, siis analüüsides praegu turul pakutavat, jääb silma vaid NASAMS ja MBDA Spada 2000. On veel ka rootslaste RBS-23 Bamse, mis iseenesest väga hea kompleks, kuid vist liiga kallis...

[Hydrazine]

On muidugi erinevaid andmeid, kuid üldiselt peaks laskekaugus olema ca. 40 km.

Kahtlen, 40km on vast lenduläinud kupatuse ballistilise trajektoori ulatus, mis ei ütle mitte midagi tegeliku lahinguvõime kohta. Kui 40km kõrgust selline kökats suudaks, siis võiks varsti AMRAAM'iga kuupeale lendama hakata.

[Kilo Tango]

On muidugi erinevaid andmeid, kuid üldiselt peaks laskekaugus olema ca. 40 km.

Kahtlen, 40km on vast lenduläinud kupatuse ballistilise trajektoori ulatus, mis ei ütle mitte midagi tegeliku lahinguvõime kohta. Kui 40km kõrgust selline kökats suudaks, siis võiks varsti AMRAAM'iga kuupeale lendama hakata.

On ju kirjas, et on laskekaugusega tegemist. Kõrguseks võib siis educated guess meetodil pakkuda ca. 8-12 km.

NASAMS-i muudab ahvatlevaks kaks tõsiasja:

AIM-120 on laos praktiliselt kõikidel NATO relvajõududel, kus on olemas õhujõud. Pluss mõned mitte-Nato lääneriigid (Soome, vist ka Rootsi). See tähendab, et me ei pea sõja korral ootama saadetist Prantsusmaalt, vaid saame kasvõi norrakatelt laenata portsu rakette. Või mõnelt muult naabrilt, kes just parajasti Putjaga soomeugri ühtsusest üle viina ei võta.

Kui radar on tõesti ka Firefinder funktsiooniga, saab seda kasutada ka vastase tulepunktide leidmiseks. Venelastel on jällegi võimatu kindlaks teha, kas tegu on tulepunktide leidmise radariga või õhutõrje radariga.

Muidugi saab ilmselt ka Kaelkirjaku külge kleepida, kuid kuna ilmselgelt tuleb radareid juurde osta, siis võiks mõelda.

[Hydrazine]

On ju kirjas, et on laskekaugusega tegemist.

Mina selles kontekstis mõtlen laskekauguse all ikka pK numbreid. Maalt AMRAAM ja 40km, see on nagu wunderrelw juba. Asjaolu, at algkiirus on 0, teeb sellest õhk-õhk AMRAAM'ist märksa jõuetuma ja piiratuma relva. Kõige suurem piirang on lihtne koolifüüsika, milleks on energia jäävuse seadus. Maalt startides on AMRAAMI kineetiline energia suht-koht üks suur NULL, mis tuleb kõigepealt ületada. Ja mille arvelt? Tegevusraadiuse ikka.

[Kilo Tango]

On ju kirjas, et on laskekaugusega tegemist.

Mina selles kontekstis mõtlen laskekauguse all ikka pK numbreid. Maalt AMRAAM ja 40km, see on nagu wunderrelw juba. Asjaolu, at algkiirus on 0, teeb sellest õhk-õhk AMRAAM'ist märksa jõuetuma ja piiratuma relva. Kõige suurem piirang on lihtne koolifüüsika, milleks on energia jäävuse seadus. Maalt startides on AMRAAMI kineetiline energia suht-koht üks suur NULL, mis tuleb kõigepealt ületada. Ja mille arvelt? Tegevusraadiuse ikka.

Ma tean seda väga hästi. Kusagil ma arvestasin isegi kilojoulides välja kui suur see erinevus on. Siiski on AIM-120C laskeulatus lennukilt 105 km. Maalt võib 40 km ära tulla küll. Ilma algandmeid omamata (raketi njuutonsekundid, täpne mass, takistuskoefitsent Cx ja ristlõikepindala) võib ainult oletada.

[Kruuda]

Ilmselt jääb ulatus alla 40km sest Hollandi hankel NASAMS süsteemile oli rakettide poolt kaetava ala suuruseks antud 3500km2 samas kui radar AN/TPQ-36A katab üle 20000km2. Lisaks Hollandile läheb sama süsteem Suurbritanniasse, Saksamaale ja ka Soome. Kilo Tango poolt toodud logistiline komponent on arvatavalt selle süsteemi leviku alus, samu rakette kasutavad ka õhujõud.
Juudid räägivad, et aktiiv radaritega ja infrapunaga raketid on „eilne päev“ ehk siis segatavad/petetavad. Nemad ise pidavat panustama optilistele rakettidele millel on lisaks siiski ka IR. Ehk oskab keegi kommenteerida?

[Gideonic]

Ausaltöeldes on ka see lennukaugus "105 km" üsna väärtusetu informatsioon. Oleks siis vähemalt öeldud, et mis algkiirusel ja mis kõrguselt rakett välja tulistatakse. Samuti ei ole vähemoluline ka sihtmärgi kõrgus ning see kui aktiivselt ta manööverdab.

Ülevalt alla tulles on õhutihedus (ja seega ka takistus) märgatavalt väiksem, seega kiirendab rakett sama koguse kütusega algfaasis suuremale kiirusele. Samuti saab ta liuelda alla hoopis pikemat aega (kuigi jah, väikese õhutiheduse tõttu ei lendle ta kõrgel jälle nii hästi kui merepinna lähedel). Seega kui see arv on saadud mingi mittemanööverdava objekti tabamisest, mis asub kilomeetreid madalamal ning rakett vallandatakse suurtel kõrgustel arvestatava algkiirusega, võib AIM'i tegevus raadius maalt olla tunduvalt väiksem kui 40km.

Veidi O.T:

Näiteks, kuskil üle 15km kõrgusel 1.8 mach'iga supercruise'iv F-22, mis enne tulistamist veel veidike afterburnerit ka laseb, suudab iga raketi tegevusraadiust ikka kümneid kilomeetreid tõsta, võrreldes 4. generatsiooni hävitajatega. Eriti tuntavaks lähev vahe siis kui vastane teadmatusest suurel kiirusel ja manööverdamata vastu lendab.

Lisaks peab F-16 (või mõni muu vanakooli lennuk) lendama enamasti veidi alla helikiirust, et tal jääks talutava tegevusraaduiuse jaoks kütust (vahetult ennem kontakti saab ta küll kõrgust koguda ja kiirendada, kuid kindlasti mitte päris samale tasemele). Samuti ei tasu unustada, et nii kõrgelt oleks ta korralikele maapealsetele radaritele väääääga kaugele näha.

F-22 nende piirangutega reeglina arvestama ei pea, seetõttu võib ta ka need kauguseboonused enamikel juhtudel "sisse kasseerida".

Väga O.T :

Isiklikult arvan, et just sellest, mitte mingist uuest wunderkeemia ja nanotehnoloogiaga tehtud tahkekütusest, tuleb ka AIM 120D põhiline lennukauguse kasv (105km pealt 165'ele kui uskuda netiallikaid). See versioon töötati põhiliselt välja just vastavale lennukile. Tõenäoliselt on seal ka muid tegureid, aga arvestades, et AIM ei kasuta ramjet'i (tähendab peab kogu põlemiseks vajaliku hapniku mingi ühendina kaasas kandma) ja et elektroonikale kuluvat ruumi lükati kõvasti kokku juba C versioonides, et teha ruumi kütusele, ei saa need nüüd NII suurt tegevusraadiuse kasvu hästi õigustada.

[Kilo Tango]

Ausaltöeldes on ka see lennukaugus "105 km" üsna väärtusetu informatsioon. Oleks siis vähemalt öeldud, et mis algkiirusel ja mis kõrguselt rakett välja tulistatakse. Samuti ei ole vähemoluline ka sihtmärgi kõrgus ning see kui aktiivselt ta manööverdab.

Ülevalt alla tulles on õhutihedus (ja seega ka takistus) märgatavalt väiksem, seega kiirendab rakett sama koguse kütusega algfaasis suuremale kiirusele. Samuti saab ta liuelda alla hoopis pikemat aega (kuigi jah, väikese õhutiheduse tõttu ei lendle ta kõrgel jälle nii hästi kui merepinna lähedel). Seega kui see arv on saadud mingi mittemanööverdava objekti tabamisest, mis asub kilomeetreid madalamal ning rakett vallandatakse suurtel kõrgustel arvestatava algkiirusega, võib AIM'i tegevus raadius maalt olla tunduvalt väiksem kui 40km.

Veidi O.T:

Näiteks, kuskil üle 15km kõrgusel 1.8 mach'iga supercruise'iv F-22, mis enne tulistamist veel veidike afterburnerit ka laseb, suudab iga raketi tegevusraadiust ikka kümneid kilomeetreid tõsta, võrreldes 4. generatsiooni hävitajatega. Eriti tuntavaks lähev vahe siis kui vastane teadmatusest suurel kiirusel ja manööverdamata vastu lendab.

Lisaks peab F-16 (või mõni muu vanakooli lennuk) lendama enamasti veidi alla helikiirust, et tal jääks talutava tegevusraaduiuse jaoks kütust (vahetult ennem kontakti saab ta küll kõrgust koguda ja kiirendada, kuid kindlasti mitte päris samale tasemele). Samuti ei tasu unustada, et nii kõrgelt oleks ta korralikele maapealsetele radaritele väääääga kaugele näha.

F-22 nende piirangutega reeglina arvestama ei pea, seetõttu võib ta ka need kauguseboonused enamikel juhtudel "sisse kasseerida".

Väga O.T :

Isiklikult arvan, et just sellest, mitte mingist uuest wunderkeemia ja nanotehnoloogiaga tehtud tahkekütusest, tuleb ka AIM 120D põhiline lennukauguse kasv (105km pealt 165'ele kui uskuda netiallikaid). See versioon töötati põhiliselt välja just vastavale lennukile. Tõenäoliselt on seal ka muid tegureid, aga arvestades, et AIM ei kasuta ramjet'i (tähendab peab kogu põlemiseks vajaliku hapniku mingi ühendina kaasas kandma) ja et elektroonikale kuluvat ruumi lükati kõvasti kokku juba C versioonides, et teha ruumi kütusele, ei saa need nüüd NII suurt tegevusraadiuse kasvu hästi õigustada.

Eks see lennukauguse number on muidugi selline "pehme" ollus seal. Küll aga võib oletada, et tegemist on siiski samal kõrgusel asuva märklaua tabamise kaugusega.

AIM 120D koha pealt ei tea öelda, kuid just suitsuta tahked raketikütused on teinud viimasel kümnendil oma arengus üsna korraliku hüppe. Isp-d on läinud 200-220 pealt 280 lähedale (300 on isegi vedelkütusega mootoritele kõva tulemus). Teisalt on minu teada 120D ka lihtsalt suurema mootoriga.

[Kapten Trumm]

Lennukaugusest märksa olulisem on praktiline laskekaugus. See on harilikult raketi tehniliselt lennukaugusest lüheb ja tuleneb nüanssidest nagu vastase lennuki RCS, sensorite kvaliteet jne. AIM-120 puhul on ka oluline, kas raketil on midcourse update või mitte.

Kui rakettide lennukaugusi vaadata, siis vene lennukid oleks pidanud ammuilma taeva ära puhastama. Reeglina annavad vene allikad raketi ballistilise lennukauguse (harilikult 10 km kõrgusel). Selle järgi peaks vene lennukid urineerima kõige muu lendava peale.

165 km laskekaugus on paraku enamikule kergete hävitajate kasutajariikidest akadeemiline suurus, sest lõviosa kasutuses olevate "kergete" radarite efektiivne avastamiskaugus 3 m2 suuruse RCS-siga märgi vastu ei ole suurem kui 130 km. Efektiivseks lahingupidamiseks peaks radari avastamiskaugus olema umbes poolteist korda suurem kui raketi laskekaugus - et jõuaks piisavalt ette valmistada, taktikat valida jne.

160 km laskekaugusega raketi tulek eeldaks suurema osa Gripeni, F-16, F-18 jms radarite väljavahetamist moodsamate (ehk siis AESA) vastu.

[Gideonic]

160 km laskekaugusega raketi tulek eeldaks suurema osa Gripeni, F-16, F-18 jms radarite väljavahetamist moodsamate (ehk siis AESA) vastu.

No aga AIM-120 D peaks ju raptoritel juba kasutusel olema. Arvestades, et F-22 radari nägevusulatus peaks olema (125-150 miili ehk ligikaudu 200-250 km) ei tohiks see ka ju mingi probleem olla.

[kaur3]

Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors kinnitas, et Rootsi aitab oma hätta sattunud naaberriike.

Tema väitel muutuks Põhjamaade kostöö veelgi tugevamaks, kui Norra otsustaks valida Jas Gripeni hävituslennukite kasuks.

http://www.postimees.ee/?id=50513

Lennukid Rootsist, transpordivahendid Soomest, õhutõrje USA'st jne ning tekibki kaitseliit. Võib-olla ostaks VF'st ka midagi ning olekski natukeseks pinged maas

[Kapten Trumm]

Tähelepanuväärsed on ühe Soome ekskaitseministri sõnad - Rootsi kaitseb end viimse soomlaseni. Vihjatud oli Rootsi tegevusele, kus suurem osa riigikaitserahadest suunati sotsialismi edendamiseks riigis.

Norrakad on paraku valiku ees, kas osta Gripen või F-35.

Muide F-35 ületas hiljuti kaitselennul esmakordselt helikiiruse. Niiet hakkab looma.