Kopter MI-6

[jackpuuk]

Tekkis diskussioon , kas see raip läheb püststardiga üles? Niipalju kui minul sellega kokkupuuteid oli, siis ei lähe. Vähemalt kui on täis laaditud dessntnikke varustusega, viskas tiiviku kaldu ja hakkas hoogu koguma, vahepeal punus kilomeetri jagu maad kareldes nagu känguru, siis pandi kannakas kässariga, vastassuunas sai ikka lendu.

[Kilo Tango]

Tekkis diskussioon , kas see raip läheb püststardiga üles? Niipalju kui minul sellega kokkupuuteid oli, siis ei lähe. Vähemalt kui on täis laaditud dessntnikke varustusega, viskas tiiviku kaldu ja hakkas hoogu koguma, vahepeal punus kilomeetri jagu maad kareldes nagu känguru, siis pandi kannakas kässariga, vastassuunas sai ikka lendu.

Need tiivad on ikkagi pigem ülelennu jaoks, kus nende abil võetakse kopteri rootorilt koormust maha, mistõttu saab saavutada suuremaid kiirusi. Hoojooksu kasutatakse selle pärast, et igasugune kopter on ripplennus raskesti juhitav. Seetõttu on lihtsam suure kopteriga kerge hoojooksu pealt õhku tõusta. Õhkutõus toimub üsna madala kiiruse pealt, mil need tiivajupid märgatavad tõstejõudu ei tekita. See sinu "kässariga kannakas" sai tehtud pigem võib-olla selle pärast, et mootorid ei saavutanud kohe vajalikku töörežiimi (temperatuurid, õlirõhud jms.).

Siin on video, kus tehakse selle kopteri hilisema versiooniga (Mi-26) ka ripplendu. Kui ripplendu saab teha, saab ka otse õhku tõusta.

http://www.youtube.com/watch?v=hppPysba ... re=related

[uusmario]

Kuna helikopter on põhimõtteliselt pöörlevate tiibadega lennuk, siis hoojooks mõjub talle sarnaselt lennukile.Hoojooks suurendab õhuliikumist tiibadele (tiivikule) genereerides suuremat tõstejõudu.Hoojooksu lõpus toimuv tiiviku vastassuunas liigutamine tõstab tõstejõudu veelgi (tiiviku all on õhk, samas kui üleval on praktiliselt hõrendus), samas tõstab see liigudus masina kiiremini õhku.Muud moodi oleks hoojooksul olevat kopterit väga raske õhku saada (hoojooksul on tiivik vales asendis kiireks tõusuks)

[EOD]

Hoojooksuga startimisel on küll ettepoole liikuva laba kiirus õhu suhtes suurem, kuid tahapoole liikuva laba oma väiksem.
Vertikaalselt startides on kopter mõjutatud omaenese rootori tekitatud turbulentsist. Hoojooksuga startides jäävad keerised taha ja on kergem juhtida.

[jackpuuk]

Mul endal oli mõte samas suunas, arvan, et ots keerati ringi tuule suuna tõttu, pmst. nagu lennukite tõusu-maandumise puhul. Natuke veel selle eluka kohta, hüüdnimi sellel oli korova(lehm), väga spetsiifilise häälega lennul, dessantnike hulgas ta armastatud polnud eriti( opjat jobennuju korovu podagnali) . Liikus ka linnalegend, kusagil läänes olid spetsialististid seda uurinud ja järeldanud, et see ei tohiks ei füüsika, ega keemia seaduste järgi lennata, aga lendab

[varing]

http://www.youtube.com/watch?v=lvaOwOHlHT8
seda vaadates torkas silma,et ilmselt piloot või keegi tähtsam nina tegi aegajalt purgiga kütusetesti?Kommenteerib keegi?

[Kilo Tango]

Hoojooksu lõpus toimuv tiiviku vastassuunas liigutamine tõstab tõstejõudu veelgi (tiiviku all on õhk, samas kui üleval on praktiliselt hõrendus), samas tõstab see liigudus masina kiiremini õhku.Muud moodi oleks hoojooksul olevat kopterit väga raske õhku saada (hoojooksul on tiivik vales asendis kiireks tõusuks)

Mis tiiviku asendi muutmisest sa räägid? Mitte ühelgi helikopteril ei muudeta rootori kaldenurka mitte kunagi. Rootor on fikseeritud võlli otsas, mis on väga jäme ja väga tugev võll.

[Lemet]

Mis tiiviku asendi muutmisest sa räägid? Mitte ühelgi helikopteril ei muudeta rootori kaldenurka mitte kunagi. Rootor on fikseeritud võlli otsas, mis on väga jäme ja väga tugev võll.

Ehk hariks lollakat ja kirjeldaks, kuidas helikopteri asendi muutmine ruumis siis toimub????

Muideks, see väga tugev ja väga jäme võll on näiteks Sikorsky liinilende sooritaval masinal kinnitatud helikopteri külge ... poldiga. Viktoriiniküsimus- mitmega nimelt.

[uusmario]

Teadupärast just tiivikut liigutades kopterit juhitaksegi, tänu püsikiirusliigendile on jõuülekandmine ka nurgaall võimalik.Lisaks on ka süsteeme kus rootor on paigal, aga labad kalduvad.

Ilma labasi liigutamata saaks kopterit juhtida ilmselt ballasti ümber pumpamisega, või külkameeste kobel ringi liduvate reisijatega.

[Kilo Tango]

Mis tiiviku asendi muutmisest sa räägid? Mitte ühelgi helikopteril ei muudeta rootori kaldenurka mitte kunagi. Rootor on fikseeritud võlli otsas, mis on väga jäme ja väga tugev võll.

Ehk hariks lollakat ja kirjeldaks, kuidas helikopteri asendi muutmine ruumis toimub????

Muideks, see väga tugev ja väga jäme võll on näiteks Sikorsky liinilende sooritaval masinal kinnitatud helikopteri külge ... poldiga. Viktoriiniküsimus- mitmega nimelt.

Helikopteri asendi muutmine ruumis toimub tiiviku labade kohtumisnurga muutmisega. Mis ei muutu on mootori pöörded ja rootori asend. Kui kopter tahab ülespoole tõusta, suurendatakse kõikide labade kohtumisnurka. Selle jaoks on Collective (sry, ei tule praegu meelde, kuidas seda maakeeli nimetatakse). Kui kopter tahab mingis suunas liikuda, suurendatakse vastasküljel olevate labade kohtumisnurka. Näiteks ettepoole liikumiseks kallutatakse tervet kopterit ettepoole selliselt, et tagapool olevate labade kohtumisnurka suurendatakse, mis suurendab rootori tagumise külje tõstejõudu ja kopter laseb nina alla. Seda tehakse juhisega. Kopterit pööratakse sabarootori labade kohtumisnurga muutmisega. Seda tehakse pedaalidega.

Lisaks on kopteril veel kallutusautomaat, mille peamine ülesanne on kohtumisnurga muutmise kaudu kopteri läbi õhu liikumisest tingitud tõstejõu erinevuste kompenseerimine rootori eri külgedel.

Sisuliselt toimub kogu kopteri tõstejõu vektori muutmine ainult rootorite labade kohtumisnurkade muutmisega.


Mis see Sikorsky S76 poltide arv siia puutub? F1 masinatel on rattad kinnitatud ühe mutriga. Püsivad küljes küll. Üldjuhul on kopteri rootori võlli ja reduktori juures kõiksugu tugevusvarud väga suured. Ka väsimusele. Tegemist on tugevalt vibreeriva süsteemiga, millele mõjub tsükliliselt palju erineva suuna ja tugevusega jõude nii, et usu mind - tegu on väga tugevate asjadega.

Rootori kallutusmehhanismi kirjeldust võid lugeda siit kui mind ei usu: http://en.wikipedia.org/wiki/Swashplate_(helicopter)

[jackpuuk]

Kilo Tango, ma pole spetsialist, aga selle koperdaja starti kõrvalt vaadates on konkreetselt näha, et TERVE tiivik kaldub päris suure nurga all ettepoole, mõni googeldaja vast leiab vastavasisulise video vms. Kohapeal lõksudes on see kenasti horisontaalis, kapten Trumm, kus on teie väärtuslikud nõuanded?

[Lemet]

Tänud harimise eest.Saan ma siis õieti aru, et labade asend muutub tiiviku täistiiru jooksul kaks korda???

[jackpuuk]

Teadupärast just tiivikut liigutades kopterit juhitaksegi, tänu püsikiirusliigendile on jõuülekandmine ka nurgaall võimalik.Lisaks on ka süsteeme kus rootor on paigal, aga labad kalduvad.

Ilma labasi liigutamata saaks kopterit juhtida ilmselt ballasti ümber pumpamisega, või külkameeste kobel ringi liduvate reisijatega.

Üks variant on veel, muudetava labadenurgaga sabarootor.

[Kilo Tango]

Kilo Tango, ma pole spetsialist, aga selle koperdaja starti kõrvalt vaadates on konkreetselt näha, et TERVE tiivik kaldub päris suure nurga all ettepoole, mõni googeldaja vast leiab vastavasisulise video vms. Kohapeal lõksudes on see kenasti horisontaalis, kapten Trumm, kus on teie väärtuslikud nõuanded?

Rootor on paigal, kuid labad kalduvad. Mi-6 on nii suur kopter, et selle pikkade labade (mis seisu ajal on lausa longus) läbipaine on üsna suur. Seetõttu jääb mulje, et tiivik on viltu. Mingil põhjusel suurendas piloot ühel küljel olevate labade kohtumisnurka ning need labad painduvad lihtsalt rohkem läbi. Mi-6 rootori läbimõõt on 35 meetrit. Kopteri massi on 27-40 tonni sõltuvalt lastist.

Kui te räägite siin rootori kallutamisest, siis kujutage korraks palun omale ette seda kardaani, läbi mille 8200 KW nurga all tiivikusse aetakse. Kogu selle kiirelt pöörleva kardaani küljes ripub veel 40-tonnine kopter. Lisaks on ikkagi vaja kallutusautomaati. Kogu raua mõõdud lähevad vägisi laevanduseks kätte ära. Kes on näiteks Tallink Stari masinaruumis käinud teab, milline võll tuleb seal 12 000 KW-stest mootoritest välja tuleb. Kopteri puhul on sellele võllile langevad koormused veel suuremad. Pluss kardaan. Mõistusevastane.

[Kilo Tango]

Teadupärast just tiivikut liigutades kopterit juhitaksegi, tänu püsikiirusliigendile on jõuülekandmine ka nurgaall võimalik.Lisaks on ka süsteeme kus rootor on paigal, aga labad kalduvad.

Ilma labasi liigutamata saaks kopterit juhtida ilmselt ballasti ümber pumpamisega, või külkameeste kobel ringi liduvate reisijatega.

Ma arvan, et ma lihtsalt ignoreerin säherdust jampsi.