Kopter MI-6

jackpuuk · Postitus Postitas **jackpuuk** » 28 Nov, 2008 14:17

Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 14:24

jackpuuk kirjutas:Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.

Muide. Ükski helikopter ei saa teoreetiliselt mitte kunagi mitte mingi valemiga lennata kiiremini kui 500 km/h laias laastus. Koduseks tööks jääb välja mõelda miks?

Lihtsalt infoks: Praegune kiirusrekord on 401km/h

varing · Postitus Postitas **varing** » 28 Nov, 2008 14:27

Eluka all mõtlesin "Black hawki".Uurisin vahepeal asja,töötab samuti nagu kõik teised-laba kaldenurga muutmisega.Segadusse ajas see "multikas"kus näidatakse terve rootori kallutamist eri suundades.

jackpuuk · Postitus Postitas **jackpuuk** » 28 Nov, 2008 14:33

Kilo Tango kirjutas:
jackpuuk kirjutas:Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.
Muide. Ükski helikopter ei saa teoreetiliselt mitte kunagi mitte mingi valemiga lennata kiiremini kui 500 km/h laias laastus. Koduseks tööks jääb välja mõelda miks?

Lihtsalt infoks: Praegune kiirusrekord on 401km/h

Mat. on lihtne, natu valemeid on vaja teada

Rootori labade ja õhutakistuse suhte jama on see.

varing · Postitus Postitas **varing** » 28 Nov, 2008 14:34

http://www.helis.com/howflies/maxspeed.php
rekordkiirus siis 402km/h

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 14:42

varing kirjutas:Eluka all mõtlesin "Black hawki".Uurisin vahepeal asja,töötab samuti nagu kõik teised-laba kaldenurga muutmisega.Segadusse ajas see "multikas"kus näidatakse terve rootori kallutamist eri suundades.

See jutt seal multikas on tõene, kuid multikas ise on vale. Kallutatakse jah rootorit, kuid ainult koos kopteriga. Sellist rootori siia-sinna liigutamist nagu seal pildil ei toimu. Rootori kallutamine toimub siis nii nagu ma kirjeldasin ehk siis suurendatakse tõstejõudu mingis rootori küljes.

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 14:43

jackpuuk kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
jackpuuk kirjutas:Proovin väheke refereerida kamraadi poolt antud lingist, keeloskusega on nagu on, parandage . Esmalend 1957 september, oli pikemat aega (laieim-mahukaim? keeleoskus andis alla) kopter maailmas, ka oli ta kiireim, kuni 300 km/h. MAXIMUM TÕSTEJÕUD 12 TONNI !!! On saanud hiljem täiustusi, max kiirus 340 km tunnis saadav.
Muide. Ükski helikopter ei saa teoreetiliselt mitte kunagi mitte mingi valemiga lennata kiiremini kui 500 km/h laias laastus. Koduseks tööks jääb välja mõelda miks?

Lihtsalt infoks: Praegune kiirusrekord on 401km/h
Mat. on lihtne, natu valemeid on vaja teada Rootori labade ja õhutakistuse suhte jama on see.

Ei ole. Täpsemalt - see on vaid väike osa kogu tõest.

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 14:46

varing kirjutas:http://www.helis.com/howflies/maxspeed.php
rekordkiirus siis 402km/h

400,888 km/h

jackpuuk · Postitus Postitas **jackpuuk** » 28 Nov, 2008 14:48

See jääbki tegelt. piiripealseks, kui laba nurk läheb liiga järsuks , siis kaob tõmme ja tõstejõud, lamedal nurgal pole piisavalt veojõudu, see ongi kompromiss kiiruse ja tõstevõimekuse vahel. MAX rekordkiiruse saavutamiseks peaks olema koperdaja tunduvalt kergem, mootor kordades võimsam(mis tähendab tema mõttetust pmst. märksõna kütusekulu).

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 14:51

jackpuuk kirjutas:See jääbki tegelt. piiripealseks, kui laba nurk läheb liiga järsuks , siis kaob tõmme ja tõstejõud, lamedal nurgal pole piisavalt veojõudu, see ongi kompromiss kiiruse ja tõstevõimekuse vahel. MAX rekordkiiruse saavutamiseks peaks olema koperdaja tunduvalt kergem, mootor kordades võimsam(mis tähendab tema mõttetust pmst. märksõna kütusekulu).

Vihjeks - tegemist on rootori tõstejõu ebasümmeetrilisuse ja helikiiruse teemaga.

Würger 190G · Postitus Postitas **Würger 190G** » 28 Nov, 2008 14:59

Veidike pilte:
http://walkarounds.airforce.ru/avia/rus ... /index.htm

http://www.aviaphoto.ru/rus/search?airplane=Mil+Mi-6

Ja tehase inffi:
http://www.mi-helicopter.ru/eng/index.php?id=118

jackpuuk · Postitus Postitas **jackpuuk** » 28 Nov, 2008 14:59

Nüüd ajasid kuulid kokku mul

, niipalju kui mina olen aru saanud, siis mingil hetkel ei suuda rootor enam õhutakistust ületada(sõltumata konstruktsioonist), teravama nurga all pole enam tõstejõudu, see on lühiajaliselt kompenseeritav ainult mootorivõimsusega.

Jaanus2 · Postitus Postitas **Jaanus2** » 28 Nov, 2008 15:09

Vanasti oli mu üheks lemmikraamatuks saksa keelest tõlgitud raamat õhusõidukitest. Sest muud eriti polnudki eesti keeles. Sealt sain küll aru, et kopteri ettepoole, tahapoole, paremale, vasakule lendamiseks kallutatakse tiivikut (või siis seda kohta, mis mootorit ja tiivikut eraldab) vastavale poole ja vektor muutub. Tõstejõudu veidi vähemaks ja veojõudu vastavas suunas natuke suuremaks. Täiesti otse tiivik - maksimaalne tõstejõud aga ei mingit tõmbejõudu kuhugi poole - kopter otse üles. Et kopter ise vastassuunas keerlema ei hakkaks, selle jaoks on sabatiivik (seda ei ole vaja kahe vastassuunas pöörleva tiivikuga kopteritel ja veel mõnedel). Selliseid vertikaalselt startivaid propellerlennukeid on ka, mis pööravad lausa kogu tiiba koos mootoritega, kui horisontaallennule üle minna tahavad. Siis ei tohiks ka tiiviku kallutamine eriti keeruline olla. KT ütleb nüüd, et olen loll...

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 15:12

jackpuuk kirjutas:Nüüd ajasid kuulid kokku mul , niipalju kui mina olen aru saanud, siis mingil hetkel ei suuda rootor enam õhutakistust ületada(sõltumata konstruktsioonist), teravama nurga all pole enam tõstejõudu, see on lühiajaliselt kompenseeritav ainult mootorivõimsusega.

Asi on väga lihtne. 500km/h puhul ületab ettepoole liikuva rootori laba peal õhuvool helikiiruse samas kui tahapoole liikuva rootori laba kiirus on 0 (mis iseenesest on nonsest, sest 0 kiiruse korral tiib variseb e. tõstejõud puudub(1)). Sellist helikopteri rootori laba, mis lendaks helikiirusel ei ole võimalik ehitada. Kui ühel küljel puudub tõstejõud täielikult ja teisel küljel lendab laba helikiiruse lähedasel kiirusel on tõstejõu erinevus väga suur. Tulemusena hakkab helikopter ümber oma pikitelje kontrollimatult keerlema.

(1) Tegelikult toimub muidugi tõstejõu kadumine märksa väiksemal kiirusel, milline sõltub peamiselt tiiva erikoormusest ja profiilist.

Kilo Tango · Postitus Postitas **Kilo Tango** » 28 Nov, 2008 15:21

Jaanus2 kirjutas:Vanasti oli mu üheks lemmikraamatuks saksa keelest tõlgitud raamat õhusõidukitest. Sest muud eriti polnudki eesti keeles. Sealt sain küll aru, et kopteri ettepoole, tahapoole, paremale, vasakule lendamiseks kallutatakse tiivikut (või siis seda kohta, mis mootorit ja tiivikut eraldab) vastavale poole ja vektor muutub. Tõstejõudu veidi vähemaks ja veojõudu vastavas suunas natuke suuremaks. Täiesti otse tiivik - maksimaalne tõstejõud aga ei mingit tõmbejõudu kuhugi poole - kopter otse üles. Et kopter ise vastassuunas keerlema ei hakkaks, selle jaoks on sabatiivik (seda ei ole vaja kahe vastassuunas pöörleva tiivikuga kopteritel ja veel mõnedel). Selliseid vertikaalselt startivaid propellerlennukeid on ka, mis pööravad lausa kogu tiiba koos mootoritega, kui horisontaallennule üle minna tahavad. Siis ei tohiks ka tiiviku kallutamine eriti keeruline olla. KT ütleb nüüd, et olen loll...

Ütlen veelkord. Tiivikut kallutatakse tõepoolest, kuid ainult koos kopteriga. Rootori peavõlli kopteri suhtes ei kallutata. Tiiviku kallutamine toimub tõstejõu muutmisega tiiviku vastaskülgedel. Selleks muudetakse labade kohtumisnurka.

Muide kui see on sama raamat, siis see oli minulgi lemmikraamat. Seal oli mälu järgi Lilienthalist päris palju kirjutatud.

www.militaar.net

Kopter MI-6

Kes on foorumil