Aga kuidas siis Ludvig nimetaks kogus seda kremplit, tänu kellele on rüüstatud ja hävitatud (vähemalt osaliselt) meie esivanemate 11. sajandi matusepaik. Pakuksin Sulle välja mõned alternatiivsed terminid: ausad leidjad, seadusekuulekad detektoristid, südametunnistusega antiigiärimees, seadusi jälgiv "muuseumidirektor" etc. Vaadates seda asja aga millise nurga alt tahes, on kõik selle juhtumiga seotud inimesed otseselt seotud seaduse järgi riigile kuuluvate esemete rööviga. Kui röövlibande nimetus ei sobi, siis on äkki Sinu enda väärtushinnangutega midagi paigast ära?ludvig kirjutas:mölaks läheb ära see kui sa fantaseerid siin mingist suurest röövlibandest mis on lausa suurem kui sa arvatagi oskasid. loe ikka oma sõnu ka vahest mida kirjutad.
Selle juhtumiga seotud inimeste arv on tõepoolest suurem kui esialgu paistis. Kui detektoristide ja antiigiärimeeste seadusi eirava tegevusega olen juba varemalt piisavalt palju kokku puutunud, et mitte endal liigseid illusioone tekkida lasta, siis ahela viimase lüli ehk isehakanud "muuseumi" direktori käitumine tekitab minus sügavat hämmingut (loe: tülgastust). Millegipärast on see sell seisukohal, et just tema on see priviligeeritud härra, kes võib vastupidiselt teistele EV kodanikele endale varastatud kraami soetada.
Meeldetuletuseks: EV seadused on täitmiseks võrdselt meie kõigi jaoks ja nende mittetundmine ei vabasta meid veel vastutusest!!!
Eriti suured kurjategijad on need, kes näiteks sõidavad veidi parema/uuema autoga kui '82 aasta Ascona'ga või omavad isiklikku kinnisvara või mõnda vannipardist pikemat veesõidukit või on mõnes juhtivas ametis, ükskõik, kas riigiametis või eraettevõtluses.
...Paraku on sellisel juhult valdav enamik Eesti muinaspärandi jätkuva ja üha kasvava hävitamise pärast muretsevaid inimesi "peast muinsukaitsjad". Samas on see meie kõigi ühine ajalugu ja kultuur, mis on muutunud mõnele mehele oluliseks sissetulekuallikaks ja müügiartikliks..Kahjuks on vähemalt sama palju ka "peast seaduserikkujaid", sest kuidas muidu suhtuda sellesse kui seadusi võetakse kui tülikaid õigusakte, mida võib täita kuid ei pea. Nonsens ju või kuidas? Kui mingi seadus ei meeldi, siis on see vastustaja isiklik probleem. Kuid ta peab arvestama, et seaduste mittetäitmine toob kaasa karistuse. Nii lihtne see ongi.
) jne.