Asi on väga lihtne. 500km/h puhul ületab sõidusuunas liikuva rootori laba peal õhuvool helikiiruse kui tahapoole liikuva rootori laba kiirus on 0 (mis iseenesest on nonsest, sest 0 kiiruse korral tiib variseb). Sellist helikopteri rootori laba, mis lendaks helikiirusel ei ole võimalik ehitada. Kui ühel küljel puudub tõstejõud täielikult ja teisel küljel lendab laba helikiiruse lähedasel kiirusel on tõstejõu erinevus väga suur. Tulemusena hakkab helikopter ümber oma pikitelje kontrollimatult keerlema.
ST. seriaal superkopterist, mis kunagi jooksis, on täielik vuffel. Kilo Tango, ma pean natukeseks välja minema, aga mäletan ma õieti, et sellele topiti tiibade alla 6 trumlit mingite raketitüüpi asjandustega(umbes 50 laksu trumlis)? Vabandust vigase tsiteerimise pärast
Tiivikulabade kaldenurka muudetakse ka, aga selleks, et tasakaalustada erinevat tõstejõudu laba ettepoole ja tahapoole liikumisel. Muidu tekib vastik vibratsioon või muud ebameeldivat. Ehk saab ka ilma, aga pole hea. Primitiivsematel peaks see olema lausa automaatne - labad on loksuga ja võtavad ise sobiva asendi või ligikaudu nii väga lihtsalt seletatult. Mootori võlli muidugi ei kallutata, aga võlli otsas enne tiivikut on koht, mis tiivikut kallutab, onju? Või pole? Kuidas kõige esimesed helikopterid lendasid, tiivikulabade kaldenurga muutmine on hoopis hilisem leiutis (nagu ka muutuvsammuga lennukipropeller)?
jackpuuk kirjutas:Asi on väga lihtne. 500km/h puhul ületab sõidusuunas liikuva rootori laba peal õhuvool helikiiruse kui tahapoole liikuva rootori laba kiirus on 0 (mis iseenesest on nonsest, sest 0 kiiruse korral tiib variseb). Sellist helikopteri rootori laba, mis lendaks helikiirusel ei ole võimalik ehitada. Kui ühel küljel puudub tõstejõud täielikult ja teisel küljel lendab laba helikiiruse lähedasel kiirusel on tõstejõu erinevus väga suur. Tulemusena hakkab helikopter ümber oma pikitelje kontrollimatult keerlema.
ST. seriaal superkopterist, mis kunagi jooksis, on täielik vuffel. Kilo Tango, ma pean natukeseks välja minema, aga mäletan ma õieti, et sellele topiti tiibade alla 6 trumlit mingite raketitüüpi asjandustega(umbes 50 laksu trumlis)? Vabandust vigase tsiteerimise pärast
Ei tea mingitest seriaalidest midagi. Ma viskasin juba ammu kodust teleka välja. Mõttetu ajaraiskaja.
Koroval on vibra ikka suht metsik, Kilo, palju seal siis ülekandesuhe on, kasvõi umbes? Ise kahtlustasin mingit hüdromuhvi. Äkki tead midagi neist raketitrumlitest kah. Peaks olema samad asjad, mis MI-24 ja MI-8 küljes, seal neid kahe võrra vähem lihtsalt.
Jaanus2 kirjutas:Tiivikulabade kaldenurka muudetakse ka, aga selleks, et tasakaalustada erinevat tõstejõudu laba ettepoole ja tahapoole liikumisel. Muidu tekib vastik vibratsioon või muud ebameeldivat. Ehk saab ka ilma, aga pole hea. Primitiivsematel peaks see olema lausa automaatne - labad on loksuga ja võtavad ise sobiva asendi või ligikaudu nii väga lihtsalt seletatult. Mootori võlli muidugi ei kallutata, aga võlli otsas enne tiivikut on koht, mis tiivikut kallutab, onju? Või pole? Kuidas kõige esimesed helikopterid lendasid, tiivikulabade kaldenurga muutmine on hoopis hilisem leiutis (nagu ka muutuvsammuga lennukipropeller)?
Ära kirjuta sellist jama.
Esimestel helikopteritel olid tihti kontraroteeruvad fikseeritud kohtumisnurgaga tiivikud. Horisontaallennuga ei tegeletud. Kallutusautomaadi leiutas minu teada Juan de la Cierva aga ma võin siin eksida. Ei viitsi nii sügavale teemasse minna.
Viimati muutis Kilo Tango, 28 Nov, 2008 16:23, muudetud 1 kord kokku.
jackpuuk kirjutas:Koroval on vibra ikka suht metsik, Kilo, palju seal siis ülekandesuhe on, kasvõi umbes? Ise kahtlustasin mingit hüdromuhvi. Äkki tead midagi neist raketitrumlitest kah. Peaks olema samad asjad, mis MI-24 ja MI-8 küljes, seal neid kahe võrra vähem lihtsalt.
Ma ei tea ülekandesuhet. Laias laastus on nii, et gaasiturbiin teeb 20-30 000 rpm, kopteri rootor mõnisada. Nii, et ülekandearv võib olla seal 100 ringis.
Raketitrumlid on venelastel lennunduse minu teada samad nii MiG-21-l kui ka kopteritel. Võin eksida muidugi.
Kilo Tango kirjutas:Raketitrumlid on venelastel lennunduse minu teada samad nii MiG-21-l kui ka kopteritel. Võin eksida muidugi.
Mittejuhitavate rakettide laskeseadmed võivad olla nii liikumatult paiknevad kui pöörlevad, nagu revolvri trummel. Viimast varianti kasutatakse kiirematel lennukitel õhutakistuse vähendamiseks. Laskeseadmel on vaid üks ava, kust raketid järgemööda välja lendavad.
Otsisin lapsepõlve lemmikraamatu taas üles. Helikopterite peatükk lühike, aga seal on tõesti, et "tüürimine toimub tiiviku labade asetusnurga muutmise teel", seega Kilol jumalast õigus. Valesti on meelde jäänud vist selle pärast, et autozhiirodel on küll tiiviku telg kallutatav, seal piltki selle kohta. Arvasin, et helikopter arenes välja autozhiirost, aga vist ikkagi mitte otseselt. Raamat ise "Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani" Tln. 1976. Autor G. Wissmann.
Aga millal ja kes jõudis selle läbimurdeni, kus jõuti järeldusele, et see tiivikulaba ei pea olema tugev ja jäik?
On nagu silme ees Cornu helikopter, mis esmakordselt ajaloos mõnekümne sentimeetri kõrgusele kerkis astal 1906. Wissmanni raamatus oli juttu ka Focke-Wulfi kopterist, sellel olid vist ka tõsised tummised jämedad tiivikud.
Aga kas tänapäevased helikpteris ripuvad tiiviku küljes nagu võrgu küljes, mida hoiab pingul tsentrifugaaljõud? Kopterit ja tiivikut maa peal vaadates tekkib küll tunne, et kui neist labade otstest püüda kopterit üles tõsta, murduvad need labad katki nagu tikud.
Soobel kirjutas:Aga millal ja kes jõudis selle läbimurdeni, kus jõuti järeldusele, et see tiivikulaba ei pea olema tugev ja jäik?
On nagu silme ees Cornu helikopter, mis esmakordselt ajaloos mõnekümne sentimeetri kõrgusele kerkis astal 1906. Wissmanni raamatus oli juttu ka Focke-Wulfi kopterist, sellel olid vist ka tõsised tummised jämedad tiivikud.
Aga kas tänapäevased helikpteris ripuvad tiiviku küljes nagu võrgu küljes, mida hoiab pingul tsentrifugaaljõud? Kopterit ja tiivikut maa peal vaadates tekkib küll tunne, et kui neist labade otstest püüda kopterit üles tõsta, murduvad need labad katki nagu tikud.
Võta ise wikipedia ette ja vaata helikopterite ajalugu. Labad tõmmatakse jah sirgu tsentrifugaaljõuga. Tänapäeva kopterite labade sees on ka survestatud gaas, mille leke annab märku laba vigastusest.
Rootori kaldusoleku nägemine ei ole silmapete – nad on tavaliselt helikopteri telje suhtes ettepoole kaldu. Sellelsamal MI-6el 5°. Sellest tulenevalt on ka ettepoole start mugavam. Otse üles tõustes oleks kopteril nina ülespoole.
Kütusetesti tehti meil ka purgiga (tavalise pooleliitrisega) aga tavaliselt võeti see tankurilt enne lennuki tankimist. Kui seal oli visuaalselt vett sees näha saadeti kogu pütitäis tagasi.
Meil oli näiteks keelatud kopteritel mujalt õhkutõusmine ja maandumine, kui stardirajal ja siis nad töristasid mööda maad sinna välja. Tegelikult see korraldus eriti kellelegi ei meeldinud. Viiliti muidugi mööda vahest ja mindi hoopis madallennuga stardirajale.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
ghost kirjutas:Meil oli näiteks keelatud kopteritel mujalt õhkutõusmine ja maandumine, kui stardirajal ja siis nad töristasid mööda maad sinna välja. Tegelikult see korraldus eriti kellelegi ei meeldinud. Viiliti muidugi mööda vahest ja mindi hoopis madallennuga stardirajale.
Õhus ruleerimine on kopterite puhul täiesti aktsepteeritud ja ka lennureeglites sees. Start ja maandumine toimub aga jah tavaliselt raja ja ruleerimistee ristumiskohal.
