Arnold Under
Eesti lennuvägi 1918 kuni 1940
Rakvere lennukiangaarid.
Foto on 4 x 3 cm, nii et paremat kvaliteeti kahjuks ei saa.
Kui ma nüüd õigesti aru olen saanud, siis parempoolne angaar valmis 1929. a. lõpus, ehitajaks Vennad Edenbergid.
Olevat olnud tolle aja suurim lennukiangaar Baltimail (http://dea.nlib.ee - Waba Maa 3.12.1929 lk 5).
Aga millal teine angaar ehitati, ei tea.
Tänud piltide postitamise eest!
Häid lennunduse teemalisi pilte on alati mönus vaadata
LoCo jättis teise pildi juures mainimata sel kujutatud lennukite margi. Need on kaks ainukest Eesti ostatud SPAD VII hävituslennukit. Osteti nad 1924. a. Kätte saadi detsembris. Ning see foto on vist ainuke, kus nad kõrvuti peal on. Endalgi üks selline olemas
Ühel neist (nr 78 ) kukkus 1925. a. märtsis V Sontag surnuks, ning siis jäigi ainult nr. 79 teenistusse. Sest edaspidi Prantsusmaalt neid juurde ei ostetud, millegi pärast otsustati GL-22 kasuks ning edaspidi osteti ainult neid...
Rakvere angaaridest. See väiksem angaar ehitati Rakverre 1927. a. Väiksema angaari mõõdud olid 24x24x5 m. Tol hetkel Eesti suuruselt teine angaar. Suurem (nagu juba mainitud) ehitati 1929. a. ja selle mõõdud olid 30x32x6 m. Jäigi vist Eesti suurimaks. Baltikumi kohta ei oska ütelda
Aga see angaaride teema mul veel suht poolik. Lennuväljad selle pilguga üle vaatamata, mis seal veel alles on (peale Lasnamäe), samuti info 30-ndate lõpu kohta puudu...
Muidu aga lõpetaks selle posti (teemasse peaaegu sobimatu
)anekdoodiga loengust armastusest.
Häid lennunduse teemalisi pilte on alati mönus vaadata
LoCo jättis teise pildi juures mainimata sel kujutatud lennukite margi. Need on kaks ainukest Eesti ostatud SPAD VII hävituslennukit. Osteti nad 1924. a. Kätte saadi detsembris. Ning see foto on vist ainuke, kus nad kõrvuti peal on. Endalgi üks selline olemas
Ühel neist (nr 78 ) kukkus 1925. a. märtsis V Sontag surnuks, ning siis jäigi ainult nr. 79 teenistusse. Sest edaspidi Prantsusmaalt neid juurde ei ostetud, millegi pärast otsustati GL-22 kasuks ning edaspidi osteti ainult neid...
Rakvere angaaridest. See väiksem angaar ehitati Rakverre 1927. a. Väiksema angaari mõõdud olid 24x24x5 m. Tol hetkel Eesti suuruselt teine angaar. Suurem (nagu juba mainitud) ehitati 1929. a. ja selle mõõdud olid 30x32x6 m. Jäigi vist Eesti suurimaks. Baltikumi kohta ei oska ütelda
Aga see angaaride teema mul veel suht poolik. Lennuväljad selle pilguga üle vaatamata, mis seal veel alles on (peale Lasnamäe), samuti info 30-ndate lõpu kohta puudu...
Muidu aga lõpetaks selle posti (teemasse peaaegu sobimatu
)anekdoodiga loengust armastusest. Nii et rohkem pilte paluks! Ja paluks et rohkem nagu armastusest kodumaa vastuOn sügav nõukogude aeg. Ning siis tuleb kolhoosi lektor, ja paneb kultuurimaja uksele sildi: loeng armastusest, piltidega. Ja toimumisaeg.
Saal on rahvast täis. Kõik ootavad põnevusega. Lektor alustab loengut. "On olemas armastus mehe ja naise vahel" (saalist karjutakse "pilte! pilte"), "manduvas läänes olevat võimalik ka armastus mehe ja mehe või naise ja naise vahel" (saal hullub ja karjub "PILTE! PILTE!"). "Aga suurim armastus on armastus kodumaa vastu. Ja nüüd hakkame pilte vaatama..."
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Veebist leitud junkers ülemistelt 1943a ja pisut ka juttu Tallinna kaitsest.
http://users.tkk.fi/~andres/m44/m44defju.htm
http://users.tkk.fi/~andres/m44/m44defju.htm
Nublu kirjutas:
Lasnamäe lennuväli asus Narva maanteest lõuna pool (praeguse II mikrorajooni ja Narva maantee vahel). Sinna kuulusid neli barakkangaari, oma kasarmu ja rida ladusid. Omandeid oli ka väljaspool: Kadrioru paeklinti murtud lahingulaskemoona ladu (nn. Hundikuristik).
Tegelikkuses asus seal kasarmud,lennuangaarid jms, lennuväli ise aga u.kilomeeter Narva poole. Algas umbes selle koha pealt kus praegu on Mereakadeemia hoone.
See jutt siis betoonist lennuradade kohta, mille väikeseid lappe on siin-seal ka tänapäeval leida. Minu mäletamist mööda oli betoonradu kaks: laiem Narva mnt poolne ja paraleelne vähe kitsam, ning sellisest veel Peterburi maantee poole jäänud abitee mis oli 1970ndatel selline heledam asfalt.Samast materjalist olid ka need teed mis ühendasid paraleelselt Narva maanteega lennuvälja kasarmu alaga.
On aga meeles, et vanemad Kuristiku küla elanikud rääkisid, et alul oli lennuvälja rajad kaetud selliste u.40cm#170cm metallplaatidega, mida 70ndail külarahvas oma teede katmiseks kasutas ning mis oli enne betoonradade ehitust buldooseriga lihtsalt vanadesse paekivimurru aukudesse lükatud.
On kellegil andmeid, kas see jutt vastab tõele, ning mis aastail siis betoonist lennurajad ehitati?
Reims@Kuristiku külast,Saueaugu talust.
Lasnamäe lennuväli asus Narva maanteest lõuna pool (praeguse II mikrorajooni ja Narva maantee vahel). Sinna kuulusid neli barakkangaari, oma kasarmu ja rida ladusid. Omandeid oli ka väljaspool: Kadrioru paeklinti murtud lahingulaskemoona ladu (nn. Hundikuristik).
Tegelikkuses asus seal kasarmud,lennuangaarid jms, lennuväli ise aga u.kilomeeter Narva poole. Algas umbes selle koha pealt kus praegu on Mereakadeemia hoone.
See jutt siis betoonist lennuradade kohta, mille väikeseid lappe on siin-seal ka tänapäeval leida. Minu mäletamist mööda oli betoonradu kaks: laiem Narva mnt poolne ja paraleelne vähe kitsam, ning sellisest veel Peterburi maantee poole jäänud abitee mis oli 1970ndatel selline heledam asfalt.Samast materjalist olid ka need teed mis ühendasid paraleelselt Narva maanteega lennuvälja kasarmu alaga.
On aga meeles, et vanemad Kuristiku küla elanikud rääkisid, et alul oli lennuvälja rajad kaetud selliste u.40cm#170cm metallplaatidega, mida 70ndail külarahvas oma teede katmiseks kasutas ning mis oli enne betoonradade ehitust buldooseriga lihtsalt vanadesse paekivimurru aukudesse lükatud.
On kellegil andmeid, kas see jutt vastab tõele, ning mis aastail siis betoonist lennurajad ehitati?
Reims@Kuristiku külast,Saueaugu talust.
Hm, algselt asus lennuväli ikka samas, kus ka angaarid ja kasarmud. Keegi ei ehitanud angaare lennuväljast 1 km eemale. Lihtsalt lennuväli ise hakkas (tänu lennukite stardimassi ning maandumiskiiruse kasvule ning maandumis- ja starditeekonna pikenemisele) angaaridest ja kasarmutest eemale kolima.reims kirjutas:Nublu kirjutas:
Lasnamäe lennuväli asus Narva maanteest lõuna pool (praeguse II mikrorajooni ja Narva maantee vahel). Sinna kuulusid neli barakkangaari, oma kasarmu ja rida ladusid. Omandeid oli ka väljaspool: Kadrioru paeklinti murtud lahingulaskemoona ladu (nn. Hundikuristik).
Tegelikkuses asus seal kasarmud,lennuangaarid jms, lennuväli ise aga u.kilomeeter Narva poole. Algas umbes selle koha pealt kus praegu on Mereakadeemia hoone.
See jutt siis betoonist lennuradade kohta, mille väikeseid lappe on siin-seal ka tänapäeval leida. Minu mäletamist mööda oli betoonradu kaks: laiem Narva mnt poolne ja paraleelne vähe kitsam, ning sellisest veel Peterburi maantee poole jäänud abitee mis oli 1970ndatel selline heledam asfalt.Samast materjalist olid ka need teed mis ühendasid paraleelselt Narva maanteega lennuvälja kasarmu alaga.
On aga meeles, et vanemad Kuristiku küla elanikud rääkisid, et alul oli lennuvälja rajad kaetud selliste u.40cm#170cm metallplaatidega, mida 70ndail külarahvas oma teede katmiseks kasutas ning mis oli enne betoonradade ehitust buldooseriga lihtsalt vanadesse paekivimurru aukudesse lükatud.
On kellegil andmeid, kas see jutt vastab tõele, ning mis aastail siis betoonist lennurajad ehitati?
Reims@Kuristiku külast,Saueaugu talust.
Oma jutu tõestuseks üks pisikene pilt 1928/29. a. topokaardilt.
Number 1 on tsaariaegsete puitangaaride rivi all. Kasarmud ja muud hooned jäävad selle rivi põhjapoolse otsa juurde. Nr. 2 on endise Aeronaudi angaari juures, mis juba järgmisel aastal anti üle lennuväele (Aeronaut läks pankrotti 1928. a.), teine väiksem täpp selle kõrval - endine Aeronaudi administratiivhoone, mis läks Lennukoolile.
Nagu näed - kõik angaarid olid vahetult lennuvälja ääres. Ka uued angaarid ehitati vanade angaaride kõrvale/kohale. Ainult maandumisrada ise kolis (juba peale sõda?) veidi eemale.
Betoonradade ehitamise aja jään kahjuks võlgu, aga millalgi peale sõda see toimus...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Aitäh ammendava vastuse eest!
Iseenesest loogiline, et lennuväli ikka angaaride ligi, eks mind ajas segadusse see, et angaaride ja betoonraja vahele jäi Tondiraba.
Aga tõenäoliselt ehitati betoonrada siiski enne sõda sest mäletan, et lennuvälja kõrval vedeles igasugu sodi, k.a.lennukidetaile, mis olid pärit purunenud (sõja?) lennukitelt. Lihtsalt on nagu meelde jäänud, et vanemad külaelanikud nagu oleks sellest rääkinud.
Näiteks kasutasid mu isa ja onu omale maja ehitades kanalisatsiooni kogumiskaevuna lennuki kütusepaaki, mis oli minu mäletamist mööda alumiiniumist ja sellist kollakat värvi. Sammuti kasutati meie aiakäru ratastena miskisuguseid lennuki velgi-rehve.
Parimat,
reims
Iseenesest loogiline, et lennuväli ikka angaaride ligi, eks mind ajas segadusse see, et angaaride ja betoonraja vahele jäi Tondiraba.
Aga tõenäoliselt ehitati betoonrada siiski enne sõda sest mäletan, et lennuvälja kõrval vedeles igasugu sodi, k.a.lennukidetaile, mis olid pärit purunenud (sõja?) lennukitelt. Lihtsalt on nagu meelde jäänud, et vanemad külaelanikud nagu oleks sellest rääkinud.
Näiteks kasutasid mu isa ja onu omale maja ehitades kanalisatsiooni kogumiskaevuna lennuki kütusepaaki, mis oli minu mäletamist mööda alumiiniumist ja sellist kollakat värvi. Sammuti kasutati meie aiakäru ratastena miskisuguseid lennuki velgi-rehve.
Parimat,
reims
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Suure Auhinna teemas läks arutelu DH-9 värvide peale. Kolin selle arutelu siis sealt veidi sobivamasse teemasse...
Asi sai alguse siis järgmisest plakatist:
Ja lubasin omalt poolt mõned pildid lisada.
Kuna Kallet huvitab eelkõige nr. 17, siis lisan pilte nr. 16 ja nr. 17 lennukeist. Neid läks mul seal teemas algul isegi meelest ära mainida. Tegu siis kahe esimese brittidelt saadud DH 9 lennukiga, mis jõudsid ka veel Vabadussõja ajal lennata.
Kõigepealt nr. 16 Tallinna kohal. Suurendatud osa fotost. Sellel pildil ongi näha RAFi rondeelid ning eesti eraldusmärgid on maalitud nende kõrvale. Pilt ilmselt aastast 1919.
NB! Must triip on üle kogu kiilu, mitte ainult pöördetüüril, nagu seda võib näha paljudel hilisematel piltidel.
Siis nr. 17 1920. a. lennuväljal. Samuti suurendatud osa fotost. Kahjuks ei näe eriti detaile, kuid lennuk ilmselt standardses briti kamos veel.
Ja siit veel paar hilisemat pilti mõlemast lennukist.
Esimesel DH 9 salk, milledest esimene on nr. 16 (briti seerianr annab ära )
Ja teisel millalgi 20dail tehtud foto Lasnamäelt, kus on nr 17 juba palju kirjumas kuues. Foto kahjuks suht kehvas kvaliteedis, nr 17 on sealt jälle välja suurendatud.
Ehk on abiks
Asi sai alguse siis järgmisest plakatist:
Ja lubasin omalt poolt mõned pildid lisada.
Kuna Kallet huvitab eelkõige nr. 17, siis lisan pilte nr. 16 ja nr. 17 lennukeist. Neid läks mul seal teemas algul isegi meelest ära mainida. Tegu siis kahe esimese brittidelt saadud DH 9 lennukiga, mis jõudsid ka veel Vabadussõja ajal lennata.
Kõigepealt nr. 16 Tallinna kohal. Suurendatud osa fotost. Sellel pildil ongi näha RAFi rondeelid ning eesti eraldusmärgid on maalitud nende kõrvale. Pilt ilmselt aastast 1919.
NB! Must triip on üle kogu kiilu, mitte ainult pöördetüüril, nagu seda võib näha paljudel hilisematel piltidel.
Siis nr. 17 1920. a. lennuväljal. Samuti suurendatud osa fotost. Kahjuks ei näe eriti detaile, kuid lennuk ilmselt standardses briti kamos veel.
Ja siit veel paar hilisemat pilti mõlemast lennukist.
Esimesel DH 9 salk, milledest esimene on nr. 16 (briti seerianr annab ära
)Ja teisel millalgi 20dail tehtud foto Lasnamäelt, kus on nr 17 juba palju kirjumas kuues. Foto kahjuks suht kehvas kvaliteedis, nr 17 on sealt jälle välja suurendatud.
Ehk on abiks
August Johannes Rae teenis Tartus, 2. divisjonis.
Teine pilt ilmselt divisjoni üleajateenijatest. Mehed paistavad olevat allohvitserid, lendurimärgiga seal ainult kaks tükki, motoristi märgiga vähe rohkem. Ajateenijaiks aga nagu vana võitu. Rae istub esireas.
Kolmandal pildil samuti ilmselt 2. divisjoni lendurid. Esireas (suitsuga) kõige parempoolsem Patska, tema kõrval kohe Reebs. Teisi hetkel kohe ära ei tunne. See foto on tehtud ilmselt enne 1934. a., siis läks Reebs lennukooli instruktoriks...
Teine pilt ilmselt divisjoni üleajateenijatest. Mehed paistavad olevat allohvitserid, lendurimärgiga seal ainult kaks tükki, motoristi märgiga vähe rohkem. Ajateenijaiks aga nagu vana võitu. Rae istub esireas.
Kolmandal pildil samuti ilmselt 2. divisjoni lendurid. Esireas (suitsuga) kõige parempoolsem Patska, tema kõrval kohe Reebs. Teisi hetkel kohe ära ei tunne. See foto on tehtud ilmselt enne 1934. a., siis läks Reebs lennukooli instruktoriks...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline