Baltikumi ja Soome vallutamis plaanid 1939a.

[hugo1]

Kas keegi on uurinud täpselt, kuidas pidi 39-40a Soome ja Eesti, Läti, Leedu ründamine N-Liidu poolt välja nägema, millises järjekorras, neid riike taheti rünnata ja mis ajaga loodeti hakkama saada
Eriti just huvitab Eesti ja Soome

[hugo1]

Miks keegi ei viitsi vastata
Eesti kohta uurisin järele, et 40a. Lahingutegevus oleks puhkenud õhurünnakuga Aegna ja Naissaare merekindlustele. 30 minutiline pommitamine pidi suruma maha eestlaste suurtükipatareid, mille kahurid kontrollisid Tallinna lahte. Sellele oleks järgnenud dessant saarte hõivamiseks.
Samal ajal pidi Balti laevastik hõivama Tallinna sadama ja hoidma seda enda käes Punaarmee saabumiseni.
Eesti ja Läti vastases operatsioonis osalesid kõik Balti laevastiku laevad, mis ei olnud parajasti remondis. 120 aluse hulgas oli 17 allveelaeva.
Seminari korraldaja, Soome riigikaitseakadeemia ajalooprofessor Martti Turtola tegi ründajate suure arvu kohta mõtlemapaneva järelduse: “Venelased olid valmis Eesti kaitseväe meeleheitlikuks vastupanuks.” Seda 40a.
Info pärineb, http://www.ekspress.ee/viewdoc/79057D07 ... 230038593E
Kas 39a. olid samad plaanid
Pean silmas, kas 39a. oleks Eestit rünnatud sama skeemi järgi.

[Vaikal]

Eesti ja Läti vastases operatsioonis osalesid kõik Balti laevastiku laevad, mis ei olnud parajasti remondis. 120 aluse hulgas oli 17 allveelaeva.

Mingisuguse ülevaate Eesti okupeerimisel osalenud punavägede relvajõududest saab punalaevastiku arhiivis olnud viitseadmiral Tributsi aruandest (ca 300 lhk):

http://www.hot.ee/vaikal/lisa-1.html
http://www.hot.ee/vaikal/lisa-3.html

[hugo1]

Suured tänud info eest Vaikal.

[nublu]

Hm, tundub et sa pole selle Urmsa Salo magistritöö lugemisega endiselt kuigi kaugele jõudnud

Seal on lõppus omaette peatükk N Liidu sõjaettevalmistustest.

Nõukogude rünnakuplaanid
Marssal K. Vorošilovi operatiivses direktiivis Leningradi sõjaväeringkonna juhatajale 26. septembril anti suunised Eesti vastase sõjategevuseks. Seejuures rõhutas ta, et armee tegevus peab olema otsustav, ei tohi asuda frontaallahingutesse vaenlase kindlustatud positsioonidega vaid tuleb tungida tiibadelt vaenlase tagalasse. Juba 27. septembril esitas Leningradi sõjaväeringkonna staap operatsiooniplaani, mis järgmisel päeval kinnitati rahvakomissari poolt. Samal 28. septembril saatis Leningradi sõjaväeringkonna juhataja K. Meretskov operatiivkäsud Kingissepa laskurkorpusele ja 8. armeele. Väed pidid 29. septembri hommikuks lõpetama koondumise piirile. Kingissepa grupp pidi koos Balti
laevastikuga hõivama Narva jõe ülepääsud, purustama Eesti vägede Narva väegrupi ja kiiresti tungima üle Rakvere, Tapa, et vallutada Tallinn. 8. armee ülesanne oli purustada Eesti Irboska - Petseri väegrupp, tungida edasi Tartu ja koos Kingissepa grupiga hõivata Tallinn ja Pärnu. Armee pidi saatma tiiva julgestamiseks 1. tankibrigaadi ja 25. ratsaväediviisi koos 2 motoriseeritud laskurpolguga Valga peale. Läti sekkumisel pidid
need tegutsema edasi Riia suunas. Balti laevastik pidi ründama Eesti mereväebaase, hõivama, mitte hävitama laevastiku ja toetama maavägede pealetungi suurtükitule ja 4000 mehelise dessandiga. 7. armeele andis Meretskov käsu juba 28./29. septembri öösel kell 1. Armee pidi katma Eesti operatsiooni Läti piiri poolt ja Läti sekkumisel tungima kiiresti mööda mõlemat Daugava kallast Riia suunas.

Leningradi sõjaväeringkonna sõjanõukogu saatis Balti laevastiku sõjanõukogule 4. septembril ülesanded laevastiku jaoks sõjaks Soome ja Eesti vastu.836 Balti laevastiku sõjaplaan Eesti vastu töötati välja 26.-27. septembril. Operatiivplaan nägi ette 29. septembril alustada pärast signaali “Vulkaan” saamist tegevust. Laevastiku ülesandeks oli hävitada Eesti laevastik, purustada Tallinna ja Kunda mereväebaasid, tõkestada
sõjalaevade pääs Soome lahte, toetada tiival punaarmee edasiliikumist ning valmistada ette Tallinna kindlustatud rajooni hõivamine. Laevastiku lennuvägi pidi otsima ja hävitama Eesti sõjalaevu, pommitama vägesid Narva maakitsusel ja kuni 30 km sügavuseni tagalas põhja pool raudteed Soome lahe rannikul, purustama Rakvere ja Kunda lennuväljad, Sonda raudteesõlme, hävitama kaitseehitised Eesti rannikul ja Tallinna piirkonnas, takistama miinitõkete panemist, katma laevastiku tegevust ning takistama Eesti lennukite üle rinde tungimist. Samuti tuli toetada meredessanti. Eesti rannakaitsepatareisid pidid ründama 18 pommitajat DB ja baasis asuvat laevastikku 27 pommitajat SB. 27 luurelennukit MBR olid määratud Tallinna baasi öisteks pommirünnakuteks. Reservgrupp, 18 DB pidi ründama laevu Soome lahes. Kergete sõjalaevade salk (3 miiniristlejate divisjoni 10 miiniristlejaga ja juurde antud kiir(valve)kaatrite divisjon 4 kaatriga) pidi tulega purustama Kunda mereväebaasi,
toetama nõudmisel 11. laskurdiviisi pealetungi tiivalt suurtükitulega, katma laevu allveelaevade eest ja takistama miinitõkete panekut Tallinna rajooni. Üks divisjon pidi patrullima Juminda neeme rajoonis. Narva jõe suudmesse ja Kunda lahe rajooni kavatseti maandada meredessant, erilaskurbrigaadi 3 pataljoni. Lääne kindlustatud rajooni kaks raudteepatareid pidid toetama 11. laskurdiviisi pealetungi ja dessandi teelesaatmist. 3 allveelaevade brigaadi pidid hävitama vaenlase laevu Soome ja Riia lahes ning takistama miinitõkete panekut Tallinna rajoonis. Laevastiku eskaadri lahingulaevad ja ristlejad Kroonlinnas pidid olema 1-tunnilises valmisolekus väljumiseks baasist.

Plaani täitmiseks alustasid 27. septembri õhtul hargnemist positsioonidele Eesti rannikul, Soome lahe ja Irbeni lahe sissepääsude ees 8 allveelaeva. Merele väljusid ka pealveelaevad. Samal õhtul korraldati provokatsioon kaubalaev “Metallistiga”. Tegelikult oli tegemist Balti laevastiku söelaevaga (transpordilaevaga), mida üldse ei uputatud. Asuti ette valmistama meredessantoperatsiooni Eesti rannikule. Dessandi põhikava
valmis 29. septembriks ja samal päeval kooskõlastati koostöö maavägede 11. laskurdiviisiga. Kroonlinna ja Oranienbaumi sadamatesse ning reidile koondati vajalikud dessantalused. Ööl vastu 30. septembrit pidi laevad viidama Luuga lahte dessandi pealevõtmiseks, kuid see venis halva ilma tõttu 30. septembri õhtuni.838 Nagu näha hilines dessantoperatsiooni ettevalmistamine ja tegevus jätkus veel kaks päeva pärast baasidelepingu sõlmimist Eestiga.

Eesti vastane pealetungioperatsioon planeeriti kiiruga ja paistab, et tõsiseid ettevalmistusi selleks ei tehtud. Ilmselgelt Eesti ja Läti sõjajõudu alahinnati. Tõenäoliselt loodeti Eesti vastupanu kiiresti murda nagu ka hiljem planeeriti sõjategevust Soome vastu, umbes ühe – kahe nädalaga. Operatsiooniks Karjala kannasel (Soome kannase armee purustamiseks)
ja Laadoga piirkonnas planeeriti Leningradi SR staabis 10-15 ööpäeva, väed pidid liikuma 10-12 km ööpäevas. Põhja pool nägi 9. armee ette vägede edasitungimist Soomes ööpäevas 18 kuni 30 km. Rootsi piirini (245 km) planeeriti jõuda 20 ööpäevaga. Eesti valitsuse mitte nõustumisel N. Liidu nõudmistega oleks Punaarmee alustanud 29. või 30. septembril kallaletungi.

[hugo1]

Tänud nublu, ei ole jah saanud lugeda, kuna pole praegu arvutis officed. Ei saa faile praegu lahti teha, aga ilusti kõvaketale tõmmatud, nii kui saan office, loen läbi.

[nublu]

Dokumendid on .pdf formaadis. Nende lugemiseks vajad Acrobat Reader'it, mitte Office'it. Reader'i saad pmale tõmmata siit:
http://www.adobe.com/products/acrobat/readstep2.html

[hugo1]

tänud veelkord, Sinu välja toodu põhjal, tundub tõesti põhjalik töö olevat. Tekkis eriline huvia asja vastu.
Siit loetu põhjal, alahindasid venelased eestlasi, plaan ei olnud hoolega läbi mõeldud, esimene rünnak oleks tõenäoliselt läbi kukunud.

[Merepura]

Hugo, usu, see magistritöö avardab silmaringi tolleaegsete tegelike olude (jõuvahekorrad, võimalused jne) kohta. Katsu leida võimalus asjaga tutvuda, tõuseks diskussioon järgmisele kvaliteeditasemele (saab kasutada peale arvamuste ka arvandmeid ja fakte).
Endal lugemine alles algusjärgus (st allalaaditud, diagonaalis pilk peale visatud, kokkuvõtted läbi loetud), põhjalikum süvenemine ootab sobivamat ajahetke, seetõttu teema kohta veel arvamust ei avalda.

[Marissa]

Baltikumi ja Soome vallutamise plaanid pole mulle näppu sattunud, küll aga olen lugenud Servoi allkirjaga dokumenti oktoobrist 1939, mis käsitles vaenuliku elemendi deporteerimist Baltikumist NSVL muudesse piirkondadesse. Järelikult pidid need plaanid olemas olema juba varem.

[kangelaspioneer]

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=934

[Marissa]

Miks keegi ei viitsi vastata

Suvine aeg oli ju! Kellel see aega suure suvega tuhnida sõdades?! Anna nats aega, saad ka vastuse. Mul peaks midagi kusagil olemas olema.

[hugo1]

Jään huviga ootama

[Marissa]

* 1939. aastal sai Leningradi Sõjaväeringkonna ülemjuhataja Meretskov NSVL kaitserahvakomissariaadist käsu kontrollida sõjalist valmisolekut sõjalise konflikti korral Soomega. * Leningradi Sõjaväeringkonnas töötati lahingukava sõjaks Soome ja Eesti vastu juhul, kui puhkeb sõda Saksamaaga.
* Leningradi Sõjaväeringkonna käskkirja nr. 1- 08.10.1939 põhjal pidi Karjala maakitsusele koondama 10.10.1939 hommikuks 2 laskurkorpust, tankibrigaad jt. väeosasid. Peastaabi käskkirjaga nr. 0145- 24.10.1939 paisati veel Soome piirile 6 diviisi ja 2 kahurväepolku. * Soome ründamise plaani (29.10.1939) põhjal pidi Punaarmeel olema 1550 kahurit, 989 tanki ja 1581 lennukit, mis esitati NSVL kaitserahvakomissariaati kinnitamiseks. Selle plaani põhjal pidid Nõukogude väed tungima Soome viies suunas ja 10 – 15 päevaga otsustavalt purustama Soome sõjaväe. *Balti laevastiku sõjaplaan Soome vastu kinnitati 22.11.1939. * NSVL kaitserahvakomissariaadi direktiivi nr. 0205/oп 15.11.1939 põhjal tuli lõpetada vägede koondamine ja olla valmis lahingutegevuseks. Selle alusel Leningradi Sõjanõukogu otsusega nr. 4715cc/oв – 21.11.1939 anti armeedele ja laevastikule konkreetsed lahinguülesanded. * 30.11.1939 tungis Punaarmee Soomele kallale. Punaarmee koosseis: 24 diviisi, 425640 meest, 2876 kahurit ja miinipildujat, 2289 tanki ning 2446 lennukit. Soome sõja alguspäevil olla Stalin öelnud marssal Konevile, admiral Issakovile ja marssal Vorošilovile järgmist: „Soomlased tuleb ümber asustada. Soomes on elanikke vähem kui Leningradis, nii et pole probleemi, saab küll ümber asustada.” //Nagu me kõik teame, Talvesõda kestis 30.11.1939 – 13.03.1940. Nüüdseks on selgunud, et NSVL kavatses teist korda Soomele kallale tungida septembris 1940. Nii et plaanitud oli veel ka teine Talvesõda Soome vastu. Peale Molotovi visiiti Berliini 11. – 14.11.1940 oli Stalinil see soov veel alles olnud. Nii olevat antud Peastaabi poolt veel 25.11.1940 Leningradi Sõjaväeringkonna staapi direktiiv täpsustada ja konkretiseerida septembriks kavandatud sõjalist operatsiooni Soome vastu. Eesmärgiks oli Punaarmee jõudmine Helsingisse ja Botnia laheni. See sõda olla ära jäänud Hitleri kindla vastuseisu tõttu. Sellest räägivad nii vene kui soome allikad. Vene allikana mainitakse: Безыменский, Л. Гитлер и Сталин перед схваткой. Вече. Москвa. 200 (seda raamatut pole ma ise lugeda saanud) ja Soome allikana: Turtola, M. President Konstantin Päts. Eesti ja Soome teed. Tänapäev. Tallinn, 2003. (seda olen ma ka ise lugenud)// EESTI OKUPEERIMINE NSVL POOLT. * 19.09.1939 nõudis NSVL välisminister Molotov sõjaväebaase Eesti territooriumile ja ähvardas Selterit jõu kasutamisega, kui Eesti sellega ei taha nõustuda. 27.09.1939 ütles Stalin Selterile peale baaside lepingu allakirjutamist, et muidu oleks võinud teiega juhtuda nagu Poolaga. * Kaitserahvakomissari Vorošilovi käskkirja nr. 0129- 13.08.1939 põhjal koondati mobilisatsiooni korras Eesti ja Läti piirile 8. ja 7. armee. Vägede koondamist täpsustasid veel Vorošilovi direktiivid nr. 16664- ja 16669 – 14.09.1939. Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr. 043/oп – 26.09.1939 nõudis viivitamatult vägede koondamist Eesti ja Läti piirile, mis pidi lõpetatama 29. septembriks. Soome lahe ja Peipsi järve vahele toodi Kingisepa erikorpus, Pihkva järve äärde 8. armee ja Läti piirile 7. armee, mille koosseisu lülitati ka osa 3. armee väeüksuseid. * Punaarmee sai käsu anda võimas ja otsustav löök Eesti vägedele, selleks:
1) Kingisepa grupeering peab kiiresti tungima Rakvere, Tapa ja Tallinna peale;
2) 8. armee peab vastase sõjajõud purustama ja tungima Tartu peale ning edasi koos Kingisepa grupeeringuga Tallinna ja Pärnu peale; juhul, kui Läti armee tuleb Eestile appi, tungida läbi Valga Riia peale; 3) 7. armee katteoperatsioon Läti piiril; juhul kui Läti armee tuleb Eestile appi, anda kiire ja otsustav löök mööda mõlemat Daugava kallast ja tungida Riia peale; 4) Balti laevastik sai käsu hävitada Eesti laevastik ja anda löök Eesti mereväebaasidele ning kaasa aidata Leningradi Sõjaväeringkonna jalaväe edasitungile. * 28.09.1939 kinnitas kaitserahvakomissariaat Eesti vastu suunatud operatiivplaani, märkides, et sõjavägi peab vältima raudteesildade hävitamist. Samal hommikul käskis Leningradi Sõjaväeringkonna vägede juhataja viia laevastiku täielikku lahinguvalmidusse, et käsu saabumisel anda löök Eesti sõja – merebaasidele ja hävitada tema laevastik, vältides selle põgenemist Soome või Rootsi neutraalsetesse vetesse, toetada kahuritulega maavägede edasiliikumist ning olla valmis dessandi maale saatmiseks; Läti sekkumise korral hävitada ka tema laevastik. * Punaarmee 8., 7. ja 3. armeede isikkoosseis ja relvastus Eesti – Läti – Leedu piiril 28.0 – 06.10.1939 oli järgmine: isikkoosseis – 437235 meest, kahurid 3635, tankid 3052, soomusmasinad 421, autod 21919. *04. – 07.06.1940 viidi kolm Baltimaade piiride lähedal olevat sõjaväeringkonda lahinguolukorda ja nad hakkasid koonduma õppuste sildi all Balti riikide piiride äärde. Samaaegselt viidi täielikku lahinguvalmidusse ka Baltikumis olevad Nõukogude väeosad. *08.06 ja 11.06.1940 tutvustati Valgevene Sõjaväeringkonna juhtivkoosseisule sõjaplaani Leedu vastu. Lahingukäsu nr. 002/oп- 12.06.1940 põhjal tuli vastane sisse piirata ja hävitada Kaunase piirkonnas, et vältida Leedu armee Ida – Preisimaale minekut ning vallutada Leedu 3 – 4 päeva jooksul. Leedus paiknevad väeosad pidid hõivama Neemenil ja Neerisel olevad peamised sillad ning tagama õhudessandi maandumise. Dessantväelased (1410 meest) pidid hõivama Kaunase tähtsamad objektid. Ettevalmistused operatsiooniks pidid lõppema 15.06.1940 hommikuks.
*Läti ja Leedu kagupiirile oli koondunud 3. armee, 11. armee koondus Leedu lõunapiirile.
*Leningradi ja Kalinini sõjaväeringkondade väeosad, mis olid eraldatud selleks operatsiooniks, koondusid Eesti ja Läti idapiirile. Soome lahe ja Peipsi järve äärde toodi 11. laskurdiviis, Pihkva järvest lõunasse paigutati 8. armee. Alates 08.06.1940 saadeti tugevdamiseks täiendavaid vägesid Moskva, Arhangelski ja Orlovi sõjaväeringkondadest.
*Leedu piiril olid sõjaväeosad lahingupositsioonidel valmis 15.06.1940 ja Läti ning Leedu piiril 16.06.1940.
*Punaarmee isikkoosseis ja relvastus Eesti – Läti – Leedu piiril 15. – 1.06.1940: Isikkoosseis – 360117 meest; kahurid – 6078; tankid – 2021; somusmasinad – 411; autod – 19291; lennukid – 1995. Kokku oli Nõukogude sõjaväe Baltikumi kampaania grupi koosseis, arvestades Baltimaades olevaid vägesid, 435 tuhat inimest, kuni 8000 kahurit ja miinipildujat, üle 3000 tanki, üle 500 soomusmasina ja 2601 lennukit. NSVL hospidalid viidi samuti sõjaaja seisukorda. *14.06.1940 alustati täielikku Balti riikide mere- ja õhublokaadi. *14.06.1940 andis Valgevene sõjaväeringkonna juhataja käskkirja sõjavangide kohta, mille põhjal tuli nad anda NKVD vägede kätte. Planeeritud vangide arv oli 50 – 70 tuhat. *Poliittöö plaan kinnitati 13.06.1940 Vägedele anti kokku 78000 raamatut Eesti, Läti ja Leedu kohta. Punaarmee Poliitvalitsuse direktiiviga nr. 525cc määrati poliittöö ülesanded Nõukogude vägedele Baltikumi sõjakäigu ajaks. Ülesandeks oli sõjaväelaste lahingumeeleolu tõstmine, et kiire pealetungiga hävitada vastane; tööliste vabastamine ekspluateerimisest jne. //Vahepeal esitati kolmele Balti riigile ka ultimaatumid// *16.06.1940 said Punaarmee väeosad ülesande minna Eesti ja Läti territooriumile. Päev varem tuldi Leedusse. 17. juunil kell 09.00 kohtus Laidoner Meretskoviga, läbirääkimised lõppesid kell 15.00 ja Laidoner kirjutas alla Nõukogude ultimaatumi (nn. Narva diktaat) nõudmistele. Eestisse tuli 12 diviisi. 8.armee väeosad, mis olid piiril täielikus lahinguvalmiduses, said käsu 1 – 2 tunni jooksul seada end rännakuvalmis ja alustada sissemarssi Eestisse. Vägede sissemarss algas kell 05.00, seega 10 tundi enne läbirääkimiste lõppemist. Väeosa 65.OCK koos Balti laevastiku dessantväelastega hõivas kell 13.15 Tallinna. *Järgnevatel päevadel jätkus Balti riikide okupeerimine Punaarmee poolt, mis põhiliselt viidi lõpuni 21.06.1940. Vaatamata rahumeelsele sissemarsile kaotas Punaarmee 58 meest surnutena (15 enesetappu, 28 hukkus ja 15 uppus) ning 158 haavatutena. Alates 21.06 tuli 8. armee juhtkond Tartusse, 3. armee juhtkond Riiasse ja 11. armee juhtkond Kaunasesse. *17.juunil, kui sõjavägi marssis veel Balti riikidesse, tegi kaitserahvakomissar Timošenko Stalinile ja Molotovile esildise nr. 390cc hõivatud Baltikumis viivitamatult abinõude rakendamiseks: 1. Baltikumi ja Ida – Preisi piirile kohe panna Nõukogude piirivalveüksused; 2. igasse hõivatud Balti riiki tuua vähemalt üks NKVD polk; 3. võimalikult kiirelt lahendada hõivatud vabariikide „valitsuse” küsimus; 4. alustada nende riikide armeede desarmeerimise ja laialisaatmisega; 5. objektide valve panna Nõukogude vägedele; 6. otsustavalt alustada nende riikide sovjetiseerimisega; 7. hõivatud riikide territooriumil moodustada Balti sõjaväeringkond staabiga Riias;
8. Balti sõjaväeringkonna territooriumil alustada sõjaliste ettevalmistustöödega.

Teada on ju ka see, et juba 11.10.1939 ilmus NKVD käskkiri nr. 001223 „Nõukogude – vastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestis”. Isegi NSVL poolt okupeeritud Poola elanike küüditamise korraldus anti välja hiljem kui Baltikumi kohta käiv.

[Marissa]

Soome täpsem hõivamise kava hiljem, sest see tuleb panna mul enne riigikeelde.