Sissisõda talvel.

[Ralli2ss]

Niisiis olen vaikselt siin üsna tükk aega uurinud metsavendade kohta ning tekkis küsimus seoses talvepunkritega. Talvepunkrite tegemise õpetuste jne asjadega olen tutvunud, kuid tekkis küsimus, et kuidas jälgi segati punkrisse minnes? Põhimõtte poolest on ju lume peal kõik näha, kes kuhu liikunud ning punastel võis olla päris lihtne punkreid avastada.
NB! mõtlen eriti sula ilma, kuna siis veel raskem jälgi segada. Külma ilmaga veel, et ajad kuidagi laiali ja loodad, et tuul peidab täielikult...

[Arnold]

Talvel vist oli peamine taktika lihtsalt punkris konutamine ja võimalikult vähene liikumine. Ühte lugu kuulsin aastate eest ja see oli seotud Süvahavva vesiveskiga - kui nüüd midagi segi ei aja - nimelt olid mehed punkri uuristanud jõekaldasse ja kui käimist oli, siis mölder paisutas vett nii, et see lumise jõejää kergelt üle ujutas - kadusid jäljed ja ka lõhn, mida koerad oleksid saanud üles võtta. Täpsemalt selle loo tausta ei uurinud, seega ei saa kinnitada, et tõesti nii ka oli.

[UR]

Ma ei ole nyyd päris hästi aru saanud, kus ja kes meil siin sissima hakkab.
Vanal ja muistsel II ms järgsel alal loeti hajutatud tegevusel sissijao sebimise maaalaks selline 30 km pikk ja 10 kilomeetrit lai löik. Eks siin targemad täpsustavad siin. Edasi. Sissyksuse tegevus talvistes tingimustes oma varudest oli maksimaalselt 30 ööpäeva. Rohkem kaasa ei jaksa tassida. Seejärel pidi liinide taga käima puhkamas ja täiendamas. Milliste liinide taga, kui köik sissivad siin..
Edasi, teid pidi kartma nagu tuld ja pidi minimaalselt 10 kilomeetrit, ehk 1 tund raskel läbitavat maastikku olema baaslaagri ja kasutuskölbliku tee vahel. Vot nyyd läheb päris huvitavakd. Mitu piirkonda eestis siis jääb? kokkuvöttes leian et:
- sissitegevuseks traditsioonilises möttes ei ole eeldusi suuremas osas eestis, kuna teid on liiga palju. Ja peetriga vöidu ei jookse, bmp ja tankiga kahh mitte.
- isiklikult mulle ei meeldi, kui mina istun soos, kylmas ja näljas ja vastane va kurivaim elab minu majas (ok, swedepanga majas, aga ikkagi)
- et olgu siis selge, surm vöi vabadus aga mitte ei jaksa ma seal soos passidsa ja miskit imet oodata. Juhul kui me oma osa ära ei tee, vöime me naatolasi ja euroopa liitlasi keda tyhi teab ei tea kui kaua oodata ja vaat et ootama jäädagi.

Et sissimine on tore asi aga mis selle sygavam möte on Eestis? Meil ei ole "strateegilist" ruumi, mida ajutiselt "loovutada"
Pigem teeks yhe practicali laskmise päeva. Lihtsalt läheb ja laseb köik maha kes vales vormis yle idapiiri vastu tuleb. Kas aeglasemalt vöi kiiremalt aga yks kena ja tore practicali yritus, et vöimalikult kiirelt "järgmine nädal" jälle tavalislele tööle minna. Tuli, manööver, eemaldumine, reorg ja otsast pihta.

Riigi kaitsmise möte on riik ära kaitsta, mitte seda ribadeks käristada seda tehes. Minuarust.

[USP]

Olen URiga igati sama meelt -muistne sissitaktika on küll kuulsusrikas ja andnud hindamatu väärtusega materjali meie folkloori kuid tänapäeval on olud ja asustus muutunud ning vaja läheb midagi uut -midagi mis sobib just MEILE.
Võibolla on selleks Afganistaani sissitaktika "päeval töö ja õhtul sõda" või kunagine IRA taktika "toetame neid, kes sõdivad" vmt.

Kaasaegne siss ei saa pikemas perspektiivis metsas elada (va sõjategevuse esimeses faasis, kui toimub ilus ja kaunis konvensionaalne sõjategevus). Hiljem tuleb juba leiutama ja improviseerima hakata.

[Arnold]

Minu meelest küsimuse esitaja tundis huvi ajaloo vastu, mitte ei räägi sissisõja võimalustest tänapäeva Eestis (ja metsavendlus on sissisõda ikka suurte reservatsioonidega). Nii et ei ole mõtet lahtisest uksest sisse murda, ka lund ei ole enam eriti!

[Ralli2ss]

Suured tänud kõigile vastajatele, sain oma vastuse ka kätte! Ma ise panin pealkirja natuke ebamääraselt, seepärast vast saitegi aru, et ma mõtlen siin plaane, et kuhu pageda. Minus lihtsalt tärkas huvi, et kuidas talvel hakkama saadi, kuna praegusel aastaajal üsna raske end metsas kellegi eest varjata.
Samas metsavendade elu kohta on üsna vähe andmeid ning egas mul mujalt seda saada polegi, kui foorumitest ning ka laidoner.ee-st. Nende tegevuse kohta olen lugenud mitmest raamatust, kuid eluolust on väga vähe mainitud ning paljude metsavendade kohta puudub üldse info(vähemalt laiemas ringis ei levi).

[viiking]

Mnjaa, mehed mehed vaadake ja saage jah aru esimesest postist kus aru tahetakse saada ajaloost...mitte tänapäeva võimalustest... mida iganes aga eks aastakümneid tagasi oli ikka väga hää kui nii saab öelda metsas olla kui ikka hoiame meeles et rabakuivendusi veel tehtud poldud ja see kolhoosimöll alles kogus matsu...

Mida sa täna rabas v laanes teed kui sel veel laudteed jms.

[gruppen]

No aga eks sa ju uurid ka valest kohast... Sa otsi ikka mõni päris metsavend üles ja räägi temaga. Nemad ju olid metsas ja teavad kuidas seis oli täpselt

[UR]

Mnjahh, pean vast vabandama, mul hakkavad puldis punased tulukesed pölema, kui seda sissiteemat puudutatakse.
Ma olen kaugetele aegadel suusatanud täisvarustuses nädal aega väga paksus lumes. Asi löppes 2 mehele 26 -st yldise koormatusega haiglas. Pärast nad ytlesid, et kui silmad taas seleama hakkasid olid nad soojas heledas ruumis, valgete linade vahel ja voodi ymber olid väga, väga kenad noorukesed medöed, kes vaatasid neid justkui oleks nad just talvesöja vöitnud. Kutid arvasid et on otsad andnud ja sattund otse paradiisi. Oma praguse fyysilise vormiga ei oleks mötet hakata sellist asja proovimagi.

[ozk]

Vabandused ette teema risustamise pärast, aga ka minul hakkavad tulukesed põlema, kui siin neid nn. sissijutte loen
1. Kunagine metsavendlus pole päris tänane sissitaktika!!!
2. Ka talvel saab probleemiteta jälgi peita ja segada...
3. Jao tegevusalad on täna märksa teistsuguste suurustega määratud, kui siin mainitud.
4. Meil oli veel hiljuti täiesti sobiv sissitaktika, mis teadaolevalt likvideeriti
5. Ja üle üldse, kui asjast eriti ei tea pole mõtet lahmida...

Rahulikke jõule!

[Juhani Putkinen]

Peatükk on sissindus ja alapeatükk lubab kirjutada sissisõjast talvel - seega kirjutagem sissisõjast talvel, ilma piiranguteta.

1.Eesti sõjaline kaitsmine Venemaa kallaletungi eest on võimatu ilma sissisõda pidamata. Kui ei valmistuda ette sissisõjaks, nii võib vastupanu mõttetuna unustada täielikult.

2. Meie ei tohi loota selle peale, et Venemaa tungib Eesti kallale ainult suvel, soojadel ja ilusatel ilmatel - seega on vaja valmistuda ette sissisõjaks ka talvel.

3. On vaja strateegia, operatiivsed plaanid, taktika, varustus, peidikud, punkrid, väljaõpe, õppused, harjutused, ...

4. Loomulikult Eesti kaitsmiseks on vaja ka midagi peale sissisõja - aga sissisõda PEAB olema üks lahutamatu osa riigikaitsest. See pole ainult väikse ja vaese Eesti osa. Soome on võib-olla natukese rikkam ja paremini varustatud - aga sissindust pole ikka unustatud.

Soomel on näiteks üle 60 tk. F-18 Hornette, üle 100 tk. Leopard 2A4 tanke, pea 2000 suurtükki, jne. - aga pidevalt õpetatakse välja ka sissiüksuseid.

5. Ka talvel saab küll sissisõda pidada, aga seda kunsti on vaja eraldi õppida ja harjutada.

Palun mõelge selle peale - ja ilma mingita "punaste tuledeta".

[Frundsberg]

Külmadel aegadel püüdsid toonased metsavennad ikka mitte kuskil soosaarel punkris, vaid soojemates tingimustes (külades) mööda saata. Kuna aktiivseid võitlejaid oli (peale aastaid 1947/47) vähe, siis tegeletigi suuremas osas enda varjamisega ja kui tuli siiski punkris konutada, püüti lihtsalt võimalikult vähe liikuda.

[metssiga]

Siin teemas on nüüd paras puder ja kapsad koos, aga teema algataja küsis vist ikka ajaloo kohta? Mõned näited metsavendade liikumisest talvel ehk siis jälgede varjamisest, nii nagu mehed ise on sellest rääkinud-kirjutanud:
1) Meinhard Leetma salk Virumaal - Punker oli ca 5 km kaugusel talust, kust toodi kord nädalas metsavendadele toitu talu ja punkri vahel olevasse punkti. Metsavennad sõitsid sinna suuskadega ja muidugi jäi sissesõidetud rada järele, kuid neid oli kaks ja mõlemad mitte otse punkri ja toidupunkti vahel, vaid suure-laia kaarega, kus vahimees võis võõraid lähenejaid ammu enne punkrit märgata.
2) Olaf Tammarki salk Valgamaal - Punker oli kaevatud magistraalkraavi kõrgesse kaldavalli ja üle kraavi lastud kuivanud puu, mis hoiti lumest puhas ja üle mille mindi-tuldi, võimalikud jäljed olid seega alles teiselpool kraavi. Kui tuulega lõi kraavijää puhtaks (sulasid sel talvel ei olnud), siis liiguti mööda jääd, jalas pastlad ja mitte naelutatud taldadega saapad.
3) Jaan Rootsi salga punker Taevaskojas oli nii ruumikas, et mehed olid pea kogu aja maa all, väljas käidi lumesaju või tuisu ajal.
4) Alfred Käärmann elas ühe talve punkris koos kahe kaaslasega ja nad käisid kogu aeg väljas, kuid ainult vahetult punkri juures, mitte kusagil kaugemal.
5) Vennad Lepasaared Alutagusel ehitasid punkri otse kodutalu juurde võsasse ja liikusid köielkõndijatena. "Nimelt piiras meie talumetsa tugev lattaed. Tuli ainult metsa teel lattaiale astuda ja mööda seda võis jälgi jätmata päästvasse metsa jõuda. Viimasel lattaial ronijal oli lumi kartulikotiga kaasas, mida ta siis aialattidele siputas."
6) Ludvig Nurmse Tudulinna-Avinurme kandis: "Jälgede peitmiseks talvel kasutasime hoburege. sest reejäljed talvises metsas ei reetnud ju midagi ega kedagi. Pealegi oli hobune ju tollal kiireim liiklusvahend. Hoburegi oli küllalt ohutu, kuna ei põhjustanud kahtlust, et sellega võiksid metsavennad sõita." Kuna talvel toodi pidevalt taludesse heina kaugemalt, metsaheinamaade küünidest, siis oli külade ümbrus reejälgi täis.
7) Vennad Räästid Alutagusel kasutasid jälgede kaotamiseks metsa kuivenduskraavi, kus jääle pressis vesi peale ja sulatas lume, kraavilt punkrisse minevad jäljed pühiti siledaks kuuseoksa või luuaga.

[potentate]

Teed endale saapad millel on loomajälje taoline muster

[kõuts]

Eesti ilma sissinduseta hakkama kindlasti ei saaks.Kuid mida keegi sissinduseks peab? Mõni peab sissindust lihtsalt metsas peitmiseks, mõni jälle mobliseks ja ettearvamatuks üksuseks.
Mina õnneks sain oma ajateenistuse jooksul sissi õppe kätte ja minu arust oli see üks põnevam osa selle aja jooksul.
Kuid sissi õppe tuleb kindlasti ajateenistuse tagasi võtta!