Irw lausa naerma ajab jutt D-30 väiksest mobiilsusest,võrreldes millega?!
Automaat on tõesti selline relv mille kasutamiseks pista padrunid taskusse ning poed metsa ära. Kuid juba alates raskekuulipidujast hakkavad probleemid pihta.
Toome lihtsa näite: 81mm miinipildujat loetakse kergeks ning suhteliselt efektiivseks jalaväe relvaks. Tulejõust ma rääkima ei hakka küll piinab mind sõna "kerge". Jah relva enda kaal on tõesti umbes 50kg ning see võetakse veel paariks suuremaks jupiks lahti,et relvameeskonna(tavaliselt 5 inimest)suurune üksus suudab sellega jalgsi liikuda.Arvestades kõige sõduri selga mineva varustuse kaalu on maksimaalne liikumiskiirus püsivalt 5km/h! Ok,higimull otsa ees pingutatakse kuskile metsade vahele ära mööda jalgradasid siis on veel suurem probleem,laskemoona on ka vaja! 1 pauk kaalub 3KG ringis,ning seda enam näpuotsas ei vea kohale.
Seega pole 81mm grammigi targem kui haubits. Mõlemal peab olema hea logistiline toetus ning kuskil soos kummagagi on võimatu sõdida,ainult haubitsa efektiivne laskekaugus on 3x-4x suurem,mis annab rohkem võimalusi selle ülesse sättimiseks.
------
Üldiselt on Eestis juba täiesti korralik teedevõrk olemas,et püsitada haubits X kohast 15 KMi kaugsele ei pea omama isegi hea tahtmise juures roomiktehnikat(kuigi kasuks tuleb). Pealegi võib 3T kahurit vedada iga suvalise EKV veoautoga.
Ja üldse kõik mobiilsuse faktid räägivad 10tonnise 155mm kahuri vastu.Ometi tema pärast kisa ei tõsteta .
Uued relvasüsteemid EKV-le
81 mm Miinipilduja ruhmas on 3 toru ja pea 30 inimest, kujutan ette, et uks 81 mm MP ruhm on vaiksema tulejouga kui uks 122 mm kahur.
Kuid ressursid mida kulutame uksustele on ukskoik kuidas vaadatates MP kahjuks.
Ka on 81 mm MP efektiivsuses kahtlane, BTR ja BMP raakimata tankide vastu on ta jouetu. Korraliku kiivri ja III klassi kuulivestiga jalavaelasele tekitab kergemaid vigastusi, kui just otsetabamust ei saa. Lennukaugus on vaga vaike, seega esimese vastase kiire runnaku jarel jaetakse torud metsa.
Lahingtoetusena oleks palju kasulikum kompanii juures 3 X Zu 23 / 2 mis mingi soomuki peale tostetud. annaks ka minimaalse ohutorjevoimekuse kompaniile.
Kaugtuli las tulla sisse pataljoni tasemel, sest esiteks, nende 81 mm poolkovade asjadega voetakse kokku ligi 40 - 50 meest kompanii kohta ( MP vennad, tulejuhid, moodistajad, sidemehed jne ) pussi alt ara ja midagi kasuliku nad ei teeks.
Kuid ressursid mida kulutame uksustele on ukskoik kuidas vaadatates MP kahjuks.
Ka on 81 mm MP efektiivsuses kahtlane, BTR ja BMP raakimata tankide vastu on ta jouetu. Korraliku kiivri ja III klassi kuulivestiga jalavaelasele tekitab kergemaid vigastusi, kui just otsetabamust ei saa. Lennukaugus on vaga vaike, seega esimese vastase kiire runnaku jarel jaetakse torud metsa.
Lahingtoetusena oleks palju kasulikum kompanii juures 3 X Zu 23 / 2 mis mingi soomuki peale tostetud. annaks ka minimaalse ohutorjevoimekuse kompaniile.
Kaugtuli las tulla sisse pataljoni tasemel, sest esiteks, nende 81 mm poolkovade asjadega voetakse kokku ligi 40 - 50 meest kompanii kohta ( MP vennad, tulejuhid, moodistajad, sidemehed jne ) pussi alt ara ja midagi kasuliku nad ei teeks.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44192
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Just. Tuletaks meelde kommunistlikku sõjatarkust "a quantity has a quality on its own".Madis22 kirjutas:Tehnika, uus või vana, ei saa olla eesmärk. Tehnika on vahend eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgiks võib olla tõenäolise ründava väe peatamine ja tagasi tõrjumine kõigilt suundadelt. Selleks on vaja hulk A üksust hulga B tehnikaga kauteguriga C. Kui tehnika kasutegur on väike, siis on hulk A suur. Kui tehnikat ei ole, siis pole üksuste hulgal tähtsust, kasu neist ei ole. Kui ka tehnika on ülisuure kasuteguriga, siis ikkagi peab üksusi olema piisavalt kõigi vaenlase ründesuundade vastu. Kui mõnele suunale üksust ei jagu, siis ükskõik kui hea tehnika ka teistel suundadel ei ole, sellest suunast murrab vastane läbi.
Oma 24 kahuriga umbes 200 km laiuse konfliktiala kohta võivad meil olla mistahes imemürsud, mis isegi sõdur Vasja katelokki oskavad lennata ja meil võivad kahuriteks olla moodsaimad Panzerhaubitze 2000'd, kuid faktiks jääb see, et mistahes kvaliteedi juures on nende arv sõjateatri suuruse kohta liiga väike. Mis tähendab kahte asja a)need ei anna märkimisväärset efekti b) nende laskmised on hiljemalt kolmandaks sõjapäevaks puuduliku õhukaitse ja vastase STV suure arvulise ülekaalu tingimustes jäädavalt lastud. On lihtne matemaatika, et suurema arvu sihtmärkide tabamiseks kulub rohkem aega.
Mis tähendab, et isegi antud operatiivstruktuuri suuruse juures (mis on Eesti kaitseks niigi ebapiisav) on suurükkide arv ebapiisav (mis tähendab omakorda, et Eesti kaitseks on nende arv väga ebapiisav).
Ebapiisav x ebapiisav = ebapiisav ruudus.
Pealegi tuletaks meelde tõsiasja, milline arv pontoonsildu on Eestil ja milline on ülepääsude rajamise võimekus? Siit edasi mõtleks, mis valemiga saadakse näiteks üle Purtse jõe FH-70 patarei, kus autorongi kaal on well 25 tonni (nagu keskmisel rekkal)?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Ma olen vahepeal püüdnud tagasihoidlikult öelda, et Eestil pole ressurssi rohkem kui Tallinna enda käes hoidmiseks - ka see tingimusel, et ülejäänud Eesti alal peetakse väga efektiivset sissisõda (külgmiinide, suundkildmiinide ning distantslõhkeseadmetega).Kapten Trumm kirjutas:mistahes kvaliteedi juures on nende arv sõjateatri suuruse kohta liiga väike
Mingit Tallinna "fortifikatsiooni" pole ka võimalik ehitada. On vaja mingeid kaitserajatisi, aga mingid jäika rinnet pole võimali hoida isegi Tallinna ringtee kohal. Ka siin on vaja paindlikult ja oskuslikult sõda pidada. Lasta vaenlasel sõita loksu - ja hävitada.
Siin vaelase hävitamisel 36 tk 122 mm haubitsail on oma sõna sekka öelda - vaenlane surutud kitsale alale (koti seinad hästi mineeritud) ja siia täpselt tulistada haubitsadest, miinipildujatest jne.
Samas lülitada sisse kaugjuhitav miiniväli koti suul - et tagasi pole ka võimalik pöörduda.
Linnalahingus ka snaipritel ja kuulipildujatel (+ kranaadipildujatel) on oma sõna öelda.
Samal ajal väljaspool Tallinnat sissid hävitavad täielikult vaenlase logistika - et mingit varustusetäiendut ei tule Tallinnani.
EKJ piiratud ressursside puhul on üheks eesmärgiks nende ressursside võimalikult pika aja jooksul käigus hoidmine. Lähtudes Juhani poolt kirjeldatud koti stsenaariumist, kus sõbrahinnaga saadavad D30 oma rolli täidavad, tuleb arvesse võtta, et kotti sattunud kolonni taga tulevad diviisi kogupaukrelvad, mille laskeulatusse ka need D30 võivad jääda. Osava taktikalise kasutuse puhul nad hävingust loomulikult pääsevad. Samas, kui enne peamist kolonni tulevad luureüksused, mis liiguvad teoorias vähemalt ka seal kust on karta kõige halvemat (erinevate taseme üksustel on tegevuskagus erinev. vt manuaale). Sellele on oma kirjades viidanud ka hummel (kui õigesti mäletan), et D30 võib oma lühikese laskedistantsiga jääda just neile jalgu.
Siin teemas on läbi liikunud juba erinevate iseliikuvate kirjeldus, millel on ballistiline eelis ja parem moon. Nende häda on see, et killavoor on üsna muljetavaldav ning selle varjamisega/katmisega on hulk tegemist.
Ise olen teemas kirjutanud ka Hezbollahi raketindusest, mis tekitas juutidele, Lähis-Ida parimale konventsionaalsele armeele parajat peavalu. Kpt Trumm viskas õhku, et need raketid võisid ju lennata, kuid kasu neist suurt ei olnud. Jänkid on aretamas oma FCS jaoks rakettide kompleksi, mis oleks Hezbollahi taktika aretamiseks päris hea lahendus. Kontseptsioon on tore. Ei tea mis lõpptulemus on. Ei tea mis on hinnasildiks (see selgub ehk paari aasta jooksul). Ma arvan, et ka Juhanil ei ole midagi selle vastu, kui sissirühmal selline konteiner laagriselval seisab.
http://sill-www.army.mil/FAMAG/2002/MAR ... ES_5_9.pdf
http://www.dtic.mil/ndia/2001armaments/hartline.pdf
http://www.raytheon.com/capabilities/rt ... asheet.pdf
http://www.upi.com/Security_Industry/20 ... 191990209/
http://www.upi.com/Security_Industry/20 ... 230129871/
Keegi võiks nüüd spekuleerida, et palju sellise süsteemi haldamine maksaks võrreldes suurtükiväegrupiga - personalikulud, kasarmud, garaažid, laskeväljad jne. Palju on kaudsed kulud, et katta liikvel oleva suurtükiväegruppi?
Üks mõte veel. Paljud loevad huviga sellest kuidas järgmisel aastal tulevad turule uued mobiiltelefonid, automootorid, telekad jne. Siin foorumis on mehi, kes hoiavad silma peal uutel hävituslennukitel. Palju ei ole neid, kes räägivad 2010. aasta tehnikaimena NMT-450 kohvri käeotsas tassismisest mööda Viru tänavat.
Siin teemas on läbi liikunud juba erinevate iseliikuvate kirjeldus, millel on ballistiline eelis ja parem moon. Nende häda on see, et killavoor on üsna muljetavaldav ning selle varjamisega/katmisega on hulk tegemist.
Ise olen teemas kirjutanud ka Hezbollahi raketindusest, mis tekitas juutidele, Lähis-Ida parimale konventsionaalsele armeele parajat peavalu. Kpt Trumm viskas õhku, et need raketid võisid ju lennata, kuid kasu neist suurt ei olnud. Jänkid on aretamas oma FCS jaoks rakettide kompleksi, mis oleks Hezbollahi taktika aretamiseks päris hea lahendus. Kontseptsioon on tore. Ei tea mis lõpptulemus on. Ei tea mis on hinnasildiks (see selgub ehk paari aasta jooksul). Ma arvan, et ka Juhanil ei ole midagi selle vastu, kui sissirühmal selline konteiner laagriselval seisab.
http://sill-www.army.mil/FAMAG/2002/MAR ... ES_5_9.pdf
http://www.dtic.mil/ndia/2001armaments/hartline.pdf
http://www.raytheon.com/capabilities/rt ... asheet.pdf
http://www.upi.com/Security_Industry/20 ... 191990209/
http://www.upi.com/Security_Industry/20 ... 230129871/
Keegi võiks nüüd spekuleerida, et palju sellise süsteemi haldamine maksaks võrreldes suurtükiväegrupiga - personalikulud, kasarmud, garaažid, laskeväljad jne. Palju on kaudsed kulud, et katta liikvel oleva suurtükiväegruppi?
Üks mõte veel. Paljud loevad huviga sellest kuidas järgmisel aastal tulevad turule uued mobiiltelefonid, automootorid, telekad jne. Siin foorumis on mehi, kes hoiavad silma peal uutel hävituslennukitel. Palju ei ole neid, kes räägivad 2010. aasta tehnikaimena NMT-450 kohvri käeotsas tassismisest mööda Viru tänavat.
Viimati muutis kaur3, 06 Jaan, 2009 13:08, muudetud 3 korda kokku.
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Loomulikult on vaja plaanides vaja luureüksused võtta arvesse.kaur3 kirjutas:Samas, kui enne peamist kolonni tulevad luureüksused, mis liiguvad teoorias vähemalt ka seal kust on karta kõige halvemat
Näiteks kui kolonnile tehakse varitsust, nii las luure sõidab edasi - alles tähtis objekti hävitatakse.
Täpselt sama asi on võimalik teostada selle minu koti puhul.
D-30 vs 120mm
Jah, õige ta on, et D-30 laskekaugus on teisest mastist, kui miinipildujatel. Siiski on ka miinipildujal, kui relvasüsteemil omad teatavad eelised, mispärast neid üldse siis kasutatakse ja just pataljoni orgaanilise relvana. Pataljon võitleb üldjuhul koos kompaktsena oma vastutusalal, mis on noh maksimaalselt 3 km lai ja samapalju sügav.
Ma ausalt ei mäleta, palju oli D-30 minimaalne laskekaugus ülemises tõstenurgas, kuid silma järgi ja võrreldes FH-70 vastava näitajaga, no mitte vähem, kui 2-3 km. Ehk siis ei saa lasta lähemale, kui 2-3 km, mis on ebaefektiivne või siis tuleks haubitsad viia võrdlemisi kaugele eemale ehk veel tahapoole pataljoni teenindusüksustest, kus nad ei ole enam praktiliselt pataljoni osa. Teine asi, et palju on üldse pataljoni luurerühma reaalne tegevuskaugus. Mõni km? Edasi tegeleb juba brigaadi luure, millel on nagunii otseliin brigaadi suurtükiväega, mille laskekaugus peaks küündima 17+ km. Vajadusel võib ühe rühma või patarei eraldada mõneks ajaks brig luurajate toetuseks ja viia otse jalaväepataljoni miinipildujate joonele. Peale vaenlasega kontakti saavutamist luure poolt ja esimesi tuleülesandeid tõmmatakse rühmad muidugi tagasi ülejäänud pataljoni rivistusse.
Miinipilduja eeliseks on siiski lihtsus ja kergus. 120mm on 5x kergem, kui D-30, tema kokkupanek läheb 2x kiiremini ja laskevalmis panek vast 3x kiiremini. Pehmel ja kinnisel maastikul on 120mm autorongiga poole lihtsam liigelda. Pukseerimiskiirus on mõlemal sama.
120mm on vast poole lihtsam maastikul ära peita ja ka positsiooni valik pole pooltki nii raske, sest ei vaja suuri sektoripuhastusi, ega ka märkimisväärset manööverdamisplatsi. Kui D-30 ise vajab u 8x8 m vaba platsi, siis 120mm 4x4 m.
120mm miinipilduja on erinevalt kergest 81mm tongipüssist tõsine ja üsna efektiivne relv. Efektiivsem, kui 105mm - laskekiirus ja vast lõhkeaine kogus suuremad. 122 on otselaskmisel küll suhteliselt täpne (olen lasknud), kuid positsioonivahetus on selline keberniit, et sinna ta peale laskmist ilmselt ka jääb. Miiniildujaga on võimalik lasta vajadusel efektiivselt otsetuld lühiülekandega (RÜ künka otsas, rühm künka taga). Vähim laskekaugus u 500 m. Eks miski nipiga saaks lähemale ka põrutada, kuigi endal läheb ohtlikuks. Üldse peaks miinipildurite drill olema selline, et u 1/4 tuleülesandeid lastakse otsesihtimisega või lühiülekandega ja hädavajadusel ollakse suutelised isegi kaitsepositsiooni pidama.
Suurtükkide ebaeeliseks on logistika maht. Suur osa keerukaid remondi-, seadistus- ja kontrollkomplekte on tavaliselt saada vaid 1 per pataljon. Logistika oli üks põhjus, miks H61-37 jäigi KL malevatele laiali jagamata, kuigi käsk juba tuli.
D-30 ja kaitseringkonnad.
Kaitseringkond on mulle senini arusaamatuks jäänud, et mida ta siis õigupoolest juhib. Kaitseliit oleks ühe KRK piires võimeline välja panema u 3-5 jalaväekompanii lahingugruppi, mis ilmselt siis hakkaksid alluma otse KRK staabile, mis seega omandab koordineeriva pataljoni taseme staabi ekvivalendi, millel päris isiklikke arvestatavaid allüksusi/võimekusi polegi. Kui sõja ajal tekib paanika või kaos, saadetakse selline piiksuv admin-kontor isepäiste, KL fanatt-pealike poolt varsti lihtsalt kukele. Igaüks võitleb enda ja oma meeste eest. Kokku jäävad nii väeüksused, mis juba rahuaja õppes ja asjaajamises teineteist tundma õppinud ja võimekust tõestanud. Lotot ei mängita.
Missugune pädev instants on võimeline ühes "KRK-s" üht suurtükiväepataljoni varustama-katma-toetama? Brigaadis on selge - ltt-pat tagab varustamise ja teatud määral isegi remondi, pion-pat tagab liikuvuse, õt-pat õhukatte. Jalaväepataljonid aga tõkestavad vastase teed suurtükkideni, saades ühtlasi tuletoetust ning luurekompanii võib julgestada kõrvalsuundi. KRK üksikud jalaväekompaniid ei ole suutelised tagama, et esimesena ei satu lahingkontakti hoopis suurtükirühmad, kuna jalaväelastest on lihtsalt mööda mindud. Gruusia sõda näitas, et venelased on arenenud ja õppinud ka tiibmanöövreid tegema.
Suurtükiväe väljaõpe.
D-30 on võimalik õpetada ja ka kaitseväes, kui oleks olemas infrastruktuur, kuhu see RA patarei koos pesuruumide, kaadri kabinettide ja majandusladusega majutada. Telkidest kasarmutena ei räägi üldse. Võib-olla saaks ehitada mingi suure palkmaja või kokkupandava maja stiilis ühekordse kompaniibaraki, aga see oleks ajutine lahend ja küllap läheks nende kütteks talvel parasjagu elektrit. Normaalse kasarmu ehitamine poleks nagunii paha mõte.
Kes tõesti ei teadnud, siis kasarmud on tühjad vaid juunikuus ja vastavalt üliviljastavale kaitseväe ajateenija väljaõppe kontseptsioonile täidetud 50% juulist oktoobrini, mil ei saa erialaõpet teha, sest käib baasõpe neile, keda peab vägistama seerudeks ja autojuhtideks.
Kaadrit häda pärast jagub, kuigi kaadripoliitika võiks tõhusam olla. Eks osa juba on seda relva Soomes õppinud, aga vaja meelde tuletada. Aga minuteada ei olnud D-30 muretsemine siiski päris suurtükiväelaste idee.
Kriitilisem probleem kahe väga erineva relvasüsteemi õpetamisel on, et aega jääb väheks. Ajateenistus on paras ühe relvasüsteemi (ja juurdeuuluva) korralikuks õppimiseks ja drilliks. Lihtsalt ei suudeta saavutada piisavat vilumust kumbagi relvaga ja taktikalised normatiivid jäävadki täitmata. Lisaks logistiline topeltkoormus personalile ja hoiupindadele. Viimane õpe näitas neid probleeme ilmekalt.
6-patareiline pataljon.
See on rohkem fantaasia, millel pole reaalse eluga palju ühist. Kui suurtükivägi tundub müstiline liik, siis mõelge algatuseks lihtsamatele relvaliikidele ja allüksustele, et aru saada, mida see tähendaks.
Põhimõtteliselt ma arvan, et kasutuskõlblikke haubitsaid on meil sümboolsel arvul ja neid tuleks kindlasti juurde hankida. Hankida mitte uusi, vaid kasutatuid, aga kas D-30 nüüd kõige parem ja ainus lahendus on, on iseasi. Miks näiteks ei taha soomlased ära müüa/anda näiteks vanu DDR-i D-20 haubitsaid? Ehk tahavad pigem väiksema laskekakugusega relvadest loobuda?
Asju tuleks esmalt arutada, kaaluda ja isegi katsetada ning siis otsustada ja teha. Peaks käima nii, et "mõeldud-tehtud!", mitte "tehtud - mõeldud!"
Ja veel kord - 1 suurtükiväepataljonis on vaid 24 haubitsat. Ülejäänud kraam, mis sinna juurde kuulub, on vaja nagunii muretseda. Sealhulgas u 30-35 vältimatut veetavat kallimat raadiojaama hinnaga 8+ milj EEK ja lisaks veel odavamaid veetavaid ja käsijaamu nii miljoni EEK eest. Odavamad ja kehvemad tänapäevased 5 t takt veoautod (DAF) võiksid maksta nii 5 miljoni ringis, paremad väiksemad takt veokad (UNIMOG) 15 milj ja maasturid 7 miljoni ringis. 30 sidekonteinerit võiks maksta u miljon EEK. Haagised ka nii miljon. Lisaks muud pudi-padi nagu optika, elektroonika, hoolde- ja paranduskomplektid, genekad. Laskemoona hinda ei oska öelda, kuid ehk saaks ühe pataljoni DOS-i 3 miljoniga kätte. Ütleme, et 40-50 miljonit EEK läheb kindlasti letti juba ilma hauparite enda ning äraveo hinnata. Varuosi ja koolitust pole arvestatud. Kui näiteks osta relvasüsteemid ise 500 000 EEK komplekt, siis see hind jääb tugevalt alla poole kogu pataljoni hanke hinnast.
Jah, õige ta on, et D-30 laskekaugus on teisest mastist, kui miinipildujatel. Siiski on ka miinipildujal, kui relvasüsteemil omad teatavad eelised, mispärast neid üldse siis kasutatakse ja just pataljoni orgaanilise relvana. Pataljon võitleb üldjuhul koos kompaktsena oma vastutusalal, mis on noh maksimaalselt 3 km lai ja samapalju sügav.
Ma ausalt ei mäleta, palju oli D-30 minimaalne laskekaugus ülemises tõstenurgas, kuid silma järgi ja võrreldes FH-70 vastava näitajaga, no mitte vähem, kui 2-3 km. Ehk siis ei saa lasta lähemale, kui 2-3 km, mis on ebaefektiivne või siis tuleks haubitsad viia võrdlemisi kaugele eemale ehk veel tahapoole pataljoni teenindusüksustest, kus nad ei ole enam praktiliselt pataljoni osa. Teine asi, et palju on üldse pataljoni luurerühma reaalne tegevuskaugus. Mõni km? Edasi tegeleb juba brigaadi luure, millel on nagunii otseliin brigaadi suurtükiväega, mille laskekaugus peaks küündima 17+ km. Vajadusel võib ühe rühma või patarei eraldada mõneks ajaks brig luurajate toetuseks ja viia otse jalaväepataljoni miinipildujate joonele. Peale vaenlasega kontakti saavutamist luure poolt ja esimesi tuleülesandeid tõmmatakse rühmad muidugi tagasi ülejäänud pataljoni rivistusse.
Miinipilduja eeliseks on siiski lihtsus ja kergus. 120mm on 5x kergem, kui D-30, tema kokkupanek läheb 2x kiiremini ja laskevalmis panek vast 3x kiiremini. Pehmel ja kinnisel maastikul on 120mm autorongiga poole lihtsam liigelda. Pukseerimiskiirus on mõlemal sama.
120mm on vast poole lihtsam maastikul ära peita ja ka positsiooni valik pole pooltki nii raske, sest ei vaja suuri sektoripuhastusi, ega ka märkimisväärset manööverdamisplatsi. Kui D-30 ise vajab u 8x8 m vaba platsi, siis 120mm 4x4 m.
120mm miinipilduja on erinevalt kergest 81mm tongipüssist tõsine ja üsna efektiivne relv. Efektiivsem, kui 105mm - laskekiirus ja vast lõhkeaine kogus suuremad. 122 on otselaskmisel küll suhteliselt täpne (olen lasknud), kuid positsioonivahetus on selline keberniit, et sinna ta peale laskmist ilmselt ka jääb. Miiniildujaga on võimalik lasta vajadusel efektiivselt otsetuld lühiülekandega (RÜ künka otsas, rühm künka taga). Vähim laskekaugus u 500 m. Eks miski nipiga saaks lähemale ka põrutada, kuigi endal läheb ohtlikuks. Üldse peaks miinipildurite drill olema selline, et u 1/4 tuleülesandeid lastakse otsesihtimisega või lühiülekandega ja hädavajadusel ollakse suutelised isegi kaitsepositsiooni pidama.
Suurtükkide ebaeeliseks on logistika maht. Suur osa keerukaid remondi-, seadistus- ja kontrollkomplekte on tavaliselt saada vaid 1 per pataljon. Logistika oli üks põhjus, miks H61-37 jäigi KL malevatele laiali jagamata, kuigi käsk juba tuli.
D-30 ja kaitseringkonnad.
Kaitseringkond on mulle senini arusaamatuks jäänud, et mida ta siis õigupoolest juhib. Kaitseliit oleks ühe KRK piires võimeline välja panema u 3-5 jalaväekompanii lahingugruppi, mis ilmselt siis hakkaksid alluma otse KRK staabile, mis seega omandab koordineeriva pataljoni taseme staabi ekvivalendi, millel päris isiklikke arvestatavaid allüksusi/võimekusi polegi. Kui sõja ajal tekib paanika või kaos, saadetakse selline piiksuv admin-kontor isepäiste, KL fanatt-pealike poolt varsti lihtsalt kukele. Igaüks võitleb enda ja oma meeste eest. Kokku jäävad nii väeüksused, mis juba rahuaja õppes ja asjaajamises teineteist tundma õppinud ja võimekust tõestanud. Lotot ei mängita.
Missugune pädev instants on võimeline ühes "KRK-s" üht suurtükiväepataljoni varustama-katma-toetama? Brigaadis on selge - ltt-pat tagab varustamise ja teatud määral isegi remondi, pion-pat tagab liikuvuse, õt-pat õhukatte. Jalaväepataljonid aga tõkestavad vastase teed suurtükkideni, saades ühtlasi tuletoetust ning luurekompanii võib julgestada kõrvalsuundi. KRK üksikud jalaväekompaniid ei ole suutelised tagama, et esimesena ei satu lahingkontakti hoopis suurtükirühmad, kuna jalaväelastest on lihtsalt mööda mindud. Gruusia sõda näitas, et venelased on arenenud ja õppinud ka tiibmanöövreid tegema.
Suurtükiväe väljaõpe.
D-30 on võimalik õpetada ja ka kaitseväes, kui oleks olemas infrastruktuur, kuhu see RA patarei koos pesuruumide, kaadri kabinettide ja majandusladusega majutada. Telkidest kasarmutena ei räägi üldse. Võib-olla saaks ehitada mingi suure palkmaja või kokkupandava maja stiilis ühekordse kompaniibaraki, aga see oleks ajutine lahend ja küllap läheks nende kütteks talvel parasjagu elektrit. Normaalse kasarmu ehitamine poleks nagunii paha mõte.
Kes tõesti ei teadnud, siis kasarmud on tühjad vaid juunikuus ja vastavalt üliviljastavale kaitseväe ajateenija väljaõppe kontseptsioonile täidetud 50% juulist oktoobrini, mil ei saa erialaõpet teha, sest käib baasõpe neile, keda peab vägistama seerudeks ja autojuhtideks.
Kaadrit häda pärast jagub, kuigi kaadripoliitika võiks tõhusam olla. Eks osa juba on seda relva Soomes õppinud, aga vaja meelde tuletada. Aga minuteada ei olnud D-30 muretsemine siiski päris suurtükiväelaste idee.
Kriitilisem probleem kahe väga erineva relvasüsteemi õpetamisel on, et aega jääb väheks. Ajateenistus on paras ühe relvasüsteemi (ja juurdeuuluva) korralikuks õppimiseks ja drilliks. Lihtsalt ei suudeta saavutada piisavat vilumust kumbagi relvaga ja taktikalised normatiivid jäävadki täitmata. Lisaks logistiline topeltkoormus personalile ja hoiupindadele. Viimane õpe näitas neid probleeme ilmekalt.
6-patareiline pataljon.
See on rohkem fantaasia, millel pole reaalse eluga palju ühist. Kui suurtükivägi tundub müstiline liik, siis mõelge algatuseks lihtsamatele relvaliikidele ja allüksustele, et aru saada, mida see tähendaks.
Põhimõtteliselt ma arvan, et kasutuskõlblikke haubitsaid on meil sümboolsel arvul ja neid tuleks kindlasti juurde hankida. Hankida mitte uusi, vaid kasutatuid, aga kas D-30 nüüd kõige parem ja ainus lahendus on, on iseasi. Miks näiteks ei taha soomlased ära müüa/anda näiteks vanu DDR-i D-20 haubitsaid? Ehk tahavad pigem väiksema laskekakugusega relvadest loobuda?
Asju tuleks esmalt arutada, kaaluda ja isegi katsetada ning siis otsustada ja teha. Peaks käima nii, et "mõeldud-tehtud!", mitte "tehtud - mõeldud!"
Ja veel kord - 1 suurtükiväepataljonis on vaid 24 haubitsat. Ülejäänud kraam, mis sinna juurde kuulub, on vaja nagunii muretseda. Sealhulgas u 30-35 vältimatut veetavat kallimat raadiojaama hinnaga 8+ milj EEK ja lisaks veel odavamaid veetavaid ja käsijaamu nii miljoni EEK eest. Odavamad ja kehvemad tänapäevased 5 t takt veoautod (DAF) võiksid maksta nii 5 miljoni ringis, paremad väiksemad takt veokad (UNIMOG) 15 milj ja maasturid 7 miljoni ringis. 30 sidekonteinerit võiks maksta u miljon EEK. Haagised ka nii miljon. Lisaks muud pudi-padi nagu optika, elektroonika, hoolde- ja paranduskomplektid, genekad. Laskemoona hinda ei oska öelda, kuid ehk saaks ühe pataljoni DOS-i 3 miljoniga kätte. Ütleme, et 40-50 miljonit EEK läheb kindlasti letti juba ilma hauparite enda ning äraveo hinnata. Varuosi ja koolitust pole arvestatud. Kui näiteks osta relvasüsteemid ise 500 000 EEK komplekt, siis see hind jääb tugevalt alla poole kogu pataljoni hanke hinnast.
Punkt nr1.- ÜHE 81mm miinipilduja meeskonna liigutamiseks on tarvis vähemalt kahe maasturit,mida paraku pole lihtsalt võimalik nende nappusel anda kõikidele raskerelva meeskondadele.Pirr kirjutas:81 mm miinipilduja koos mõne moonakastiga võid pista kasvõi sõiduautosse kui muud varianti enam ei ole (otse sohu muidugi ei sõida sõiduautoga, raske veokiga veelvähem, hõljuk oleks aga abiks sellisel pinnasel), haubitsat kahjuks mitte aga muidu jutul point sees küll
Tuletan meelde,et hetkel veetakse raskerelvasid(alates raskekuulipildujast) tavalise 4x4 veoautoga,mis on ilmselge raiskamine ning priiskamine ja kuna üldiselt kuuluvad ju kõik relvameeskonnad/relva "jaod" mingisse rühma siis on mitme erineva ameti ning ülesandega tegelased mahutatud ühe auto peale. Nüüd katsu neid kõiki sõidutama hakata vastavalt vajadusele.See on paras porno kui tohib nii ennast väljendada.
Punkt nr2.-ÜHE 122mm haubista liigutamiseks on tarvis suvalist EKV veoautot.Küll aga on mõnevõrra piiratud maastikuläbitavus kuid jällegi mitu korda suurema laskekauguse tõttu saab paremini positsiooni valida.
Punkt nr3.- Kuidas käituda 155mm haubitasetega,mis kaaluvad KOLM korda rohkem kui vene D-30ed?
Punkt nr4.- Mitte 3T haubits pole probleem oma mõningase kaalu tõttu vaid EKV transpordi tehnika on vilets ja sobimatu!
Seega miks ronida sohu kui sinna tegelikult pole vaja minna?
Rahvas?! Miks koguaeg maalitakse tonti seinale.
Tundub,et tehnofoobia on vägagi süvenenud teie hulgas.Nimelt kardetakse igat vidinat mis on keerulisem kui tavaline käsitulirelv.
Seletaksin lahti ühe laialt levinud probleemi ja eelarvamuse:
*EKV ei suuda autoparki normaalselt töökorras hoida- Põhjus väga lihtne ning kaunis proostaline. Nimelt on ju suur osa tehnikast seotud ajateenijatega. Üksik Vahi pati. kogemustest rääkides siis: autojuhtideks määratakse kuuseisu,seapõrna,X-faktori ja autojuhilubade alusel. Juhtimisega saavad enam vähem kõik normaalselt hakkama. Küll peavad samad inimesed+mingisugne juhendaja(kes ka ise väga asja juures pole) tegelema nende hoolduse ja remondiga. Tüüpiline on ikka nagu kõikide ajateenijate juures,et saaks asja kähku ühele poole ning kurat sellega.
Samamoodi nagu "tsiviil sektoris" ei täida puusepp südamekirurgi kohustusi ei tohi niimoodi ka sõjaväes teha!
-----
Erinevalt autojuhtidest/remontijatest saab väliköögi meeskond(üldiselt võetakse need kes ennem ikka vastava alaga kokkupuutunud) pikalt praktikat kasarmu sööklas. Muidugi on katlatäit makarone lihtsam keeta kui autot remontida kui nendel on isegi selle jaoks olemas ettevalmistus.
Tundub,et tehnofoobia on vägagi süvenenud teie hulgas.Nimelt kardetakse igat vidinat mis on keerulisem kui tavaline käsitulirelv.
Seletaksin lahti ühe laialt levinud probleemi ja eelarvamuse:
*EKV ei suuda autoparki normaalselt töökorras hoida- Põhjus väga lihtne ning kaunis proostaline. Nimelt on ju suur osa tehnikast seotud ajateenijatega. Üksik Vahi pati. kogemustest rääkides siis: autojuhtideks määratakse kuuseisu,seapõrna,X-faktori ja autojuhilubade alusel. Juhtimisega saavad enam vähem kõik normaalselt hakkama. Küll peavad samad inimesed+mingisugne juhendaja(kes ka ise väga asja juures pole) tegelema nende hoolduse ja remondiga. Tüüpiline on ikka nagu kõikide ajateenijate juures,et saaks asja kähku ühele poole ning kurat sellega.
Samamoodi nagu "tsiviil sektoris" ei täida puusepp südamekirurgi kohustusi ei tohi niimoodi ka sõjaväes teha!
-----
Erinevalt autojuhtidest/remontijatest saab väliköögi meeskond(üldiselt võetakse need kes ennem ikka vastava alaga kokkupuutunud) pikalt praktikat kasarmu sööklas. Muidugi on katlatäit makarone lihtsam keeta kui autot remontida kui nendel on isegi selle jaoks olemas ettevalmistus.
Paljud tunduvad siin Leo I tulised fännid olema. Ehk tasuks meil Rootsilt STRV 103 S-e pea olematu hinna eest hankida. STRV 103 S on seal küll Leo 2A6-ga asendatud, aga neid hoitakse veel reservis. Masin on loodud Alutaguse metsade sarnases keskonnas kaitselahinguid pidama.
Väike ülevaade sellest "tankist":
http://www.youtube.com/watch?v=fARGfVA7Mm8
Idee selles, et ehk saab STRV 103 S-t midagi venelaste AT-15 Khrizantema taolist arendada, mis on tunduvalt nõrgemini soomustatu kui STRV 103 S ning alati on võimalus soomust ERA ning keraamiliste elementidega moderniseerida. Ka aktiivkaitse on vägagi reallne võimalus. Näiteks Iisraeli TROPHY nimeline süsteem suutis 96/97% tema pihta tulistatud ATGM-idest kõrvaldada ning tunduvalt vähendada KEP mürskude efektivsust (TROPHY arenguplaani järgi peaks TROPHYl peagi saabuma täiendus, mis peaks suutma ka KEP mürske tõrjuda sama tõhusalt kui ATGM-e). Lisaks on tegemist lahingus ära proovitud süsteemiga.
TROPHY:
http://www.youtube.com/watch?v=62jzAupr ... =1&index=1
Venelaste süsteem siin:
http://www.youtube.com/watch?v=iUTdnakO21U
Ühesõnadga kui kokku panna STRV 103 S ja näiteks THOR raketiseadeldis, mis suudab kasutada nii Starstreak lühimaa õhutõrje (8km) kui ka Hellfire I / II tankitõrje (8km) rakette oleks meil vaese mehe Multi-Mission Effects Vehicle olemas. Et kasutatava relvastuse 8km laskekaugust ära kasutada tuleks muidugi sarnaselt vene süsteemile kasutada radarit, milleks sobib ideaalselt Apache`del kasutatav Longbow Fire Control Radar (FCR). Suudab sihtmärke nii õhus kui maapinnal eristada.
THORist:
http://www.youtube.com/watch?v=dQgSxpy5Wyw
http://www.defense-update.com/products/t/thor.htm
Hellfire II lubab ka Non-Line-Of-Sight võimaluste kasutamist raketi juhtimiseks ehk sihtmärk määratakse läbi "väikese" mudellennuki sadetud videopildi. Näiteks SAGEMI poolt toodetava "mudellennuki" max lennukaugus on 50km ja max lennuaeg 5h.
Antud video teises pooles seda näidatud Kanada Multi Mission Effects Vehicle kontseptsiooni puhul.
http://www.youtube.com/watch?v=Xaeyf1mT4sg
Selline riistapuu suudab vist ka luureinfot koguda.
Väike ülevaade sellest "tankist":
http://www.youtube.com/watch?v=fARGfVA7Mm8
Idee selles, et ehk saab STRV 103 S-t midagi venelaste AT-15 Khrizantema taolist arendada, mis on tunduvalt nõrgemini soomustatu kui STRV 103 S ning alati on võimalus soomust ERA ning keraamiliste elementidega moderniseerida. Ka aktiivkaitse on vägagi reallne võimalus. Näiteks Iisraeli TROPHY nimeline süsteem suutis 96/97% tema pihta tulistatud ATGM-idest kõrvaldada ning tunduvalt vähendada KEP mürskude efektivsust (TROPHY arenguplaani järgi peaks TROPHYl peagi saabuma täiendus, mis peaks suutma ka KEP mürske tõrjuda sama tõhusalt kui ATGM-e). Lisaks on tegemist lahingus ära proovitud süsteemiga.
TROPHY:
http://www.youtube.com/watch?v=62jzAupr ... =1&index=1
Venelaste süsteem siin:
http://www.youtube.com/watch?v=iUTdnakO21U
Ühesõnadga kui kokku panna STRV 103 S ja näiteks THOR raketiseadeldis, mis suudab kasutada nii Starstreak lühimaa õhutõrje (8km) kui ka Hellfire I / II tankitõrje (8km) rakette oleks meil vaese mehe Multi-Mission Effects Vehicle olemas. Et kasutatava relvastuse 8km laskekaugust ära kasutada tuleks muidugi sarnaselt vene süsteemile kasutada radarit, milleks sobib ideaalselt Apache`del kasutatav Longbow Fire Control Radar (FCR). Suudab sihtmärke nii õhus kui maapinnal eristada.
THORist:
http://www.youtube.com/watch?v=dQgSxpy5Wyw
http://www.defense-update.com/products/t/thor.htm
Hellfire II lubab ka Non-Line-Of-Sight võimaluste kasutamist raketi juhtimiseks ehk sihtmärk määratakse läbi "väikese" mudellennuki sadetud videopildi. Näiteks SAGEMI poolt toodetava "mudellennuki" max lennukaugus on 50km ja max lennuaeg 5h.
Antud video teises pooles seda näidatud Kanada Multi Mission Effects Vehicle kontseptsiooni puhul.
http://www.youtube.com/watch?v=Xaeyf1mT4sg
Selline riistapuu suudab vist ka luureinfot koguda.
-
Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2336
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Jah. Arvata võib, et Eestis koolitatakse mehhaanikuid, võib-olla isegi insenere. Selliseid on vaja lihtsalt kutsuda aega teenima - ka vanemaid, kellel on ajateenistus teenimata.WotS kirjutas:Samamoodi nagu "tsiviil sektoris" ei täida puusepp südamekirurgi kohustusi ei tohi niimoodi ka sõjaväes teha!
Noh, inimesed, kellel on pistmist kaitseväe autohooldamise poolega, on üpriski madalalt hinnanud nõupidamistel laua taga istuva seltskonna inimkvaliteeti. Pole siin põhjus ajateenijates ühti.Paraku...Juhani Putkinen kirjutas:Jah. Arvata võib, et Eestis koolitatakse mehhaanikuid, võib-olla isegi insenere. Selliseid on vaja lihtsalt kutsuda aega teenima - ka vanemaid, kellel on ajateenistus teenimata.WotS kirjutas:Samamoodi nagu "tsiviil sektoris" ei täida puusepp südamekirurgi kohustusi ei tohi niimoodi ka sõjaväes teha!
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: maxi ja 1 külaline