Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[hummel]

-maavägesid ja õhuvägesid mõlemaid korraga pole võimalik lähema 10 (või rohkem) aasta jooksul tasemele viia
-konflikti korral niikuinii ilma välise abita me toime ei tule
-abi saamiseks ongi NATO-ga liitutud
-kümmekonna hävitaja saatmine meie lennuväljale kriisieelsel ajal käib kiiresti ning selle otsuse tegemise valulävi on märgatavalt väiksem ja odavam võrreldes mingi 10 tuhandelise maaväe saatmisega
-lähtutakse ohuhinnangutest ja selle põhjal nagu oleks meil aega küll tasapisi oma kaitsevõimet arendada.

Ükski neist põhjustest ei olnud see, mida silmas pidasin. Isegi mitte lähedale. Aga see selleks. Eks see MIG-29 on jah vast kahtlane kraam nagu vene värk ikka. Iseasi, et kui tasuta antaks proovimiseks, kas tasuks mingi aja ära. Eks jah ikka see F-16 oleks vist saadav riistapuu. Hind vist polnud ka väga suur ja minu mäletamist mööda arutati siin ka ekspluatatsioonikulusid juba.

Siiski algatuseks ma arvan, et võiks jõuda jälle niikaugele, et muretsetaks paar relvastatavat reaktiivtreeninglennukit, kuid seekord päris omale, mitte ainult laenuks. Neid on ka sihitajate-suunajate õppeks ja taseme hoidmiseks ilmselt vaja. Õhuväelaste reaktiivlennukiinitsiatiiv kipub ka ajalukku vajuma, sest L-39 aeg olla läbi ja uuesti pikendada neil tingimustel lihtsalt ei pädevat. L-39 -te hind aga peaks olema minu arvates sedavõrd väike, et nende paari muretsemine ei tohiks olla mingi eriline pankrotistav rahaline väljaminek. Eriti selle taustal, kui kudrutatakse kallitest-kallitest transpordikopteritest. Ega neist L-39-test ka palju muidugi erilist sõjalist abi pole, aga vähemalt mingit taset võimaldaks hoida. Äkki tuleb ametnikel ükskord mõistus pähe või vahetatakse nad välja.

Ja mis ma veel kirjutasin koperdistest teise teemasse, siis et kas Mi-8 ei oleks mõtekas Õhuväe arsenali ümber arvata? Kas seda saaks veel kapremontida? Kasutaks ikka ära ka olemasolevad võimalused? Mi-8 on ehk kasulikum armeehelikopter, kui R-44.

[Kilo Tango]

-maavägesid ja õhuvägesid mõlemaid korraga pole võimalik lähema 10 (või rohkem) aasta jooksul tasemele viia
-konflikti korral niikuinii ilma välise abita me toime ei tule
-abi saamiseks ongi NATO-ga liitutud
-kümmekonna hävitaja saatmine meie lennuväljale kriisieelsel ajal käib kiiresti ning selle otsuse tegemise valulävi on märgatavalt väiksem ja odavam võrreldes mingi 10 tuhandelise maaväe saatmisega
-lähtutakse ohuhinnangutest ja selle põhjal nagu oleks meil aega küll tasapisi oma kaitsevõimet arendada.

Ükski neist põhjustest ei olnud see, mida silmas pidasin. Isegi mitte lähedale. Aga see selleks. Eks see MIG-29 on jah vast kahtlane kraam nagu vene värk ikka. Iseasi, et kui tasuta antaks proovimiseks, kas tasuks mingi aja ära. Eks jah ikka see F-16 oleks vist saadav riistapuu. Hind vist polnud ka väga suur ja minu mäletamist mööda arutati siin ka ekspluatatsioonikulusid juba.

Siiski algatuseks ma arvan, et võiks jõuda jälle niikaugele, et muretsetaks paar relvastatavat reaktiivtreeninglennukit, kuid seekord päris omale, mitte ainult laenuks. Neid on ka sihitajate-suunajate õppeks ja taseme hoidmiseks ilmselt vaja. Õhuväelaste reaktiivlennukiinitsiatiiv kipub ka ajalukku vajuma, sest L-39 aeg olla läbi ja uuesti pikendada neil tingimustel lihtsalt ei pädevat. L-39 -te hind aga peaks olema minu arvates sedavõrd väike, et nende paari muretsemine ei tohiks olla mingi eriline pankrotistav rahaline väljaminek. Eriti selle taustal, kui kudrutatakse kallitest-kallitest transpordikopteritest. Ega neist L-39-test ka palju muidugi erilist sõjalist abi pole, aga vähemalt mingit taset võimaldaks hoida. Äkki tuleb ametnikel ükskord mõistus pähe või vahetatakse nad välja.

Ja mis ma veel kirjutasin koperdistest teise teemasse, siis et kas Mi-8 ei oleks mõtekas Õhuväe arsenali ümber arvata? Kas seda saaks veel kapremontida? Kasutaks ikka ära ka olemasolevad võimalused? Mi-8 on ehk kasulikum armeehelikopter, kui R-44.

Sisetunne ütleb, et nende Mi-8-te lennutunnid saavad lihtsalt otsa. Ja kui Lääne lennukitele tehakse kapitaalne ülevaatus ja vajadusel remont ning saadakse mingi hulk lennutunde juurde, siis vene masinaid ootab prügimägi. Selline oli NSVL lennukiehituse üldine loogika ja ma ei usu, et Mi-8 puhul asi teisiti oleks.

[EOD]

Sisetunne ütleb, et nende Mi-8-te lennutunnid saavad lihtsalt otsa. Ja kui Lääne lennukitele tehakse kapitaalne ülevaatus ja vajadusel remont ning saadakse mingi hulk lennutunde juurde, siis vene masinaid ootab prügimägi. Selline oli NSVL lennukiehituse üldine loogika ja ma ei usu, et Mi-8 puhul asi teisiti oleks.

Kaitseväe tehnikat ju Lennuamet ei kontrolli. Kui viia masin Ukrainasse remonti või kutsuda ressursi pikendamiseks sealt spetsialistid kohale?
Mi-8 on ikka Robinsonidega võrreldes eri klassist.

[Kilo Tango]

Sisetunne ütleb, et nende Mi-8-te lennutunnid saavad lihtsalt otsa. Ja kui Lääne lennukitele tehakse kapitaalne ülevaatus ja vajadusel remont ning saadakse mingi hulk lennutunde juurde, siis vene masinaid ootab prügimägi. Selline oli NSVL lennukiehituse üldine loogika ja ma ei usu, et Mi-8 puhul asi teisiti oleks.

Kaitseväe tehnikat ju Lennuamet ei kontrolli. Kui viia masin Ukrainasse remonti või kutsuda ressursi pikendamiseks sealt spetsialistid kohale?
Mi-8 on ikka Robinsonidega võrreldes eri klassist.

Pole olemas lihtsalt lennutundide pikendamise programmi. seda ei saa nii teha, et mingi mehhaanik võtab heaks ja pikendab ära. Selleks peab olema vastav paber, mis ütleb mida teha ja kuidas. Ja isik, kes oskab vastavad tööd läbi viia. Lennuamet ei puutu siinkohale eriti asjasse.

[Pirr]

Siiski algatuseks ma arvan, et võiks jõuda jälle niikaugele, et muretsetaks paar relvastatavat reaktiivtreeninglennukit, kuid seekord päris omale, mitte ainult laenuks. Neid on ka sihitajate-suunajate õppeks ja taseme hoidmiseks ilmselt vaja. Õhuväelaste reaktiivlennukiinitsiatiiv kipub ka ajalukku vajuma, sest L-39 aeg olla läbi ja uuesti pikendada neil tingimustel lihtsalt ei pädevat. L-39 -te hind aga peaks olema minu arvates sedavõrd väike, et nende paari muretsemine ei tohiks olla mingi eriline pankrotistav rahaline väljaminek. Eriti selle taustal, kui kudrutatakse kallitest-kallitest transpordikopteritest. Ega neist L-39-test ka palju muidugi erilist sõjalist abi pole, aga vähemalt mingit taset võimaldaks hoida. Äkki tuleb ametnikel ükskord mõistus pähe või vahetatakse nad välja.

Alustusesks ja poliitikutele ning rahvale näitamiseks, et näed saame hakkama küll reaktiividega, kõlbaks ehk hädakorral tõsti mõni treeninghävitajagi kui odavalt saaks teised, mingi 4 tk oleks piisav kogus. Siis ehk jääks ära ka NATO`le õhuturbe eest maksmine, nagunii on õhupiiri rikkuja juba kadunud kui Leedust paar lennukit siia jõuavad.
Wiki andmetel on tšehhidel 72 tk toodetud L-159`t, äkki annab 4 pruugitud masinat 2-4 milli USD eest/tk ära kaubelda , etemad ikka oluliselt kui L-39/59, vähemalt oleks mingigi alusbaas arenguks olemas.

http://en.wikipedia.org/wiki/L-159

[Lemet]

Alustusesks ja poliitikutele ning rahvale näitamiseks, et näed saame hakkama küll reaktiividega,

Pigem küll rahvale naeruks ja järjekordseks tunnistuseks selle kohta, et riik ennast kuigi tõsiselt ei võta. Ehk nagu tõdes kunagi üks vene rahvusest taksist:
"Päris huvitav vaadata, kui debiilikud oma riiki mängivad..."

[EOD]

Pole olemas lihtsalt lennutundide pikendamise programmi. seda ei saa nii teha, et mingi mehhaanik võtab heaks ja pikendab ära. Selleks peab olema vastav paber, mis ütleb mida teha ja kuidas. Ja isik, kes oskab vastavad tööd läbi viia. Lennuamet ei puutu siinkohale eriti asjasse.

Mitte mehhaanik ei võta heaks ja ei pikenda, vaid pikendatakse pärast põhjalikku kontrolli. Kuidas see käib, võid uurida Porro käest. Ükskõik, kas isa või poja.
Lennuametist oli juttu vaid bürokraatiaga seoses (märksõnad EASA ja JAA), mitte et keegi võiks lõdvalt millelegi alla kirjutada.

[Pirr]

Alustusesks ja poliitikutele ning rahvale näitamiseks, et näed saame hakkama küll reaktiividega,

Pigem küll rahvale naeruks ja järjekordseks tunnistuseks selle kohta, et riik ennast kuigi tõsiselt ei võta. Ehk nagu tõdes kunagi üks vene rahvusest taksist:
"Päris huvitav vaadata, kui debiilikud oma riiki mängivad..."

Kas senised hanked on siis niiväga õnnestunud, et võiks rusikatega vastu rinda taguda ja nina püsti ajada? Nagu sa isegi mainisid, siis pole see nii. Rahvas on küll suht pööbel paraku mailitaarvallas, pigem käib vingumine, et kõik on nii kallis ja milleks üldse seda jama vaja on .
Ma arvan küll, et võrreldes kolme plastpaadi ostuga oleksid 4× L-159`t küll asisem ost, eeldusel, et neid saaks kasut. peast ja väga korralikus seisuskorras ning piisavalt suure lennuressursiga 2-4 miljonit USD/tk. Vähemalt pääseksime iga-aastasest õhuturbemaksust NATO`le (u. 100 milli EEK/aastas on läbi jooksunud see summa), saaksime piloote koolitada ja see looks tasapisi eeldused ka tõsisema lennueskadrilli tekkeks tulevikus. Kui me isegi nende, suht lihtsate lennukitega opereerida siiski ei suuda, pole F-16 vmt. enam üldse mõtet rääkidagi. Kui ka sõda peaks lähiaastatel puhkema ning need lennukid puruks pommitatakse, poleks ka suurt häda lahti.

[Lemet]

Kas senised hanked on siis niiväga õnnestunud, et võiks rusikatega vastu rinda taguda ja nina püsti ajada?

omaarust on vastus ju kirjas...

... ja järjekordseks tunnistuseks selle kohta...

Muideks, kommentaariumites võib panna tähele seda, et ega rahvas nii väga pööbel olegi, patsifistlikud avaldused on ilmsas vähemuses ega oma erilist poolehoidu. Mõistlikult põhjendatud ja asised kommendid saavad aga tugevalt plusse, vähemast PM-s. Nagu sa vast isegi täheldanud oled... Jääb vaid soovida, et ka mõni ajakirjanik peale hr. Kunnase teema endale selgeks ja südamelähedaseks teeks. Muidu kirjutavad süüdimatult igatsugu jama kokku, isegi aru saamata, mida kirjutasid.

[hummel]

Mina ei usu, et tsehhidelt kasutatud L-159 osta õnnestuks. Ikka see 90 milj EEK tuleks välja käia eksemplari eest. Kisub kalliks, kuid ehk kannataks paar tk siis arengutasemeks osta. Kui nüüd mõtleme miinipaatide ostule, siis selle 800+ milj eest oleks saanud mitu tk muidugi...
L-39 relvastatud versioon oleks kindlasti 10x odavam, kuigi sõjaline kasutegur veel väiksem. Eks siin peaks õhuväelased otsutsama, kuidas hinna ja kasu suhe jääb. Ersastslennuväge oleks mõtet kokku osta vaid sedavõrd, kuivõrd see tulevikus oleks veel vajalik väljaõppeks ja olevikus taseme hoidmiseks.

Mi-8 põhiküsimus on ilmselt lõppenud mootorid. Sama asja pärast läks vist sajandivahetusel hingusele ka Mi-2. Iseasi, kui saaks uued jõuseadmed või teatud taseme kapremondi kusagil idablokis teha. Näiteks siis Ukrainas. Mi-8 väärtuseks on suur kandevõime. Korraga saab ikka pool jalaväerühma kuhugi varustusega kohale viia või paar tonni kaupa.

[Qtec]

Loodaks ka ise näha algatuseks paari L-159 meile ostetavat. Algatuseks tegelikult ülihead ning kui kasutatuna ei saa, siis võib ka uuena, sest nad lihtsalt pole nii müstiliselt kallid. Kuigi sellisel juhul vist rohkem kui kahe eest pole mõtet vist nutsu välja käima hakata.
Iseasi, mida suudab L-159'l kasutatav Grifo-F radar praeguste Venemaa radarite vastu? Kas ta on sama õnnetute näitajatega kui lennuki enda kiirus jm tehnilised võimalused?

Mis aga murelikuks teeb on see, et hea küll ostetakse need ära, pannakse ka lendama ja siis leiavad meie päälikud voila meil on oma võitmatu lennuvägi, mis F-16, Gripen või jumal hoidku mingitest veel vingematest effidest te enam soiute. Tulemuseks jäävadki siis meile sellised poolpidused tiivad, mis heal juhul saavad hävitaja ülesannetega hakkama, kuid õhukaitsest jääb üle vaid edasi unistada.

Maailm on muutumas...kõik riigid võtavad enda kaitsmist üha tõsisemalt. Kas ka meie riik
Vaadake kasvõi võidujooksu lennukikandjate tootmises...

[Kapten Trumm]

Kui me teeksime võrdluse lennukitelt järelveetavale suurtükiväele, siis olukord oleks järgmine

Kui F-16 või Gripen oleks FH-70
siis F-4 või MiG-21 oleks D-30
ja L-159 oleks samal skaalal....isegi mitte Vabadussõja-aegne välihaubits...pigem kivikuulidega tulistav sileraudne kahur 18. sajandist, millele on külge pandud mõned FH-70 laadsed tuled ja viled, aga mis sarnaneb tänapäeva kahuriga ainult paugu tegemise poolest. L-39 oleks siis seesama kahur ilma viledeta.

Sellega on kõik öeldud.

Kui keegi tark peaks tulema mõttele osta neid "õhuturbehävitajaid", siis isiklikult kavatsen otsida üles ühe elust võõrdunud erukolonelleitnandi ja alustada kampaaniat sellise idootsuse vastu. Kuna see L-159 teema tundub olevat ära vajunud, siis pole hetkel ka põhjust kuskile piketeerima minna. Taevas appi - rahapuudust meil ei ole ja antud kontekstis ei oma ka erilist tähtsust, kas näputäie lennukite lennutund on 5000 või 1500 dollarit.

Natuke asjast ka
Norra F-16A tuuning (pakett nimega M3 - JHMCS+AIM-9X, JDAM, Link 16).
http://www.mil.no/luft/start/nyheter/ak ... leID=72227
Eskardilli ülem olla kommenteerinud, et M3 upgradetud MLU-lt Gripenile minek oleks tagasiminek.

Aastaid tagasi tegid Rootsi õhujõud huvitava võrdluse konkurentidega (tollal aktuaalsed mudelid) Jas-39A, F-16C/D Block40/42, F/A-18C/D ja Mirage 2000-5:

1. Gripeni kiirendus eel- ja helikiirusel - parem kui F-18 ja Mirage, kuid kehvem kui F-16C
2. Gripeni pöörde hetkeline nurkkiirus - tunduvalt parem kui F-16C, F-18C ja Mirage 2000.
3. Gripeni pöörde püsiv nurkkiirus - viletsam kui F-16C, F-18C, kuid parem kui Mirage 2000.
4. Gripeni RCS eestvaates: umbes 20% F-18C omast, umbes 30% F-16C ning 50% Mirage 2000 omast.
5. Radari avastamiskaugus: Gripenil väiksem kui F-18C, 20% parem kui Mirage 2000 ning 40% parem kui F-16C.

Kuigi vertikaalkiirusest kipub SAAB alati vait olema, siis et asi oleks selge
(tegelikult paistab see kiirendusest välja ka):

Tüüpilise õhulahingu konfi 50% sisemisest kütusest , 4x AIM-120, 2xAIM-9)
F-16C: 10,900 kg
Jas-39C: 8,950 kg

Veojõud:
F-16C: F-110-GE-129, järelpõletiga 13 147 kg, full military thrust 7781 kg
Jas-39C: RM-12, järelpõletiga 8210 kg, full military 5506 kg

Veojõu/kaalu suhe merepinna kõrgusel
F-16C: järelpõletiga 1,21 / Full military 0,71
*Jas-39C: järelpõletiga 0,92 / Full military 0,62

Verdikt: kõik internetijutud, kuidas lähimaa lahingus Gripenid F-16'd kottisid on selge jama. Nii horisontaalis kui vertikaalis on Gripen kehvem. Pealegi suhteliselt lähedasi horisontaalpöörde omadusi vaadates ei maksa muidugi unustada hetkekski Gripeni nõrgemat energiavarustust, kiiruse taastamiseks tuleb rohkelt kasutada järelpõletit, mis neelab niigi nappi kütust ja teeb lennukist hea sihtmärgi seljatagant tulijale.

Edasi: radaritega on praegu hetkeolukord - hävitaja suuruse sihtmärgi avastamise kaugus vastukursil vaba taeva taustal. F-16C Block 50/52 - 160 km, Block 60 - ca 200 km. Gripen 130 km.

Gripenil on 2 asja selgelt paremad - väiksemad kulud ja väljaspool lennuvälja kasutamise võimalus.

[Lemet]

Ikka see 90 milj EEK tuleks välja käia eksemplari eest.

Umbkaudu samas suurusjärgus raha eest müüdi Hollandi poolt Tšiilile kasutatud F-16A MLU-d. Võimekuse vahe aga kordades.

[Kapten Trumm]

Iseasi, mida suudab L-159'l kasutatav Grifo-F radar praeguste Venemaa radarite vastu? Kas ta on sama õnnetute näitajatega kui lennuki enda kiirus jm tehnilised võimalused?

Konkureerivatel toodetel on hävitaja-suuruse sihtmärgi avastamise kaugus vastukursil vaba taeva taustal suurusjärgus 60 km ja suudab korraga saata 1-2 märki. Analoogne juutide ja venelaste poolt vanadele lennukitele moderniseerimiseks pakutavate komplektidega. Näitajate poolest muidu vastav 1970ndate pärisradaritele. Võib arvata, et arengumaadele müüdavad asjad (Grifo põhiline klient on arengumaade Mirage III ja Mig-21 kasutajad) ei ole kuigi segamiskindlad ja ei sisalda tänapäevast "päris" tehnoloogiat.

Tasuta lõunaid ei ole olemas, samuti pole võimalik saada 1/6 uue hävitaja hinna eest võrdväärset aseainet.

[Pirr]

Uuest peast L-159 osta oleks küll lollus, pigem veidi rulli juurde ja kasut. F-16.
Kas EKV arengukavas on üldse arutusel olnud tõsisemat lennukite ostu ja kas on kaalutud ka kasutatud lennukite varainti. Kui ainult uusi, siis võime me F-16/Gripen võimekusega masinatest suud küll puhtaks pühkida ja jääda lootmagi NATO vihmavarjule, mille võimalik avanemine on juba teema omaette ...

Kui aga peetakse peale 2018 a. siiski plaane tõsised lennukid osta eskadrilli jagu, kas ei oleks mõistlik sel juhul juba praegu alustada tõsisemalt pilootide ja lennujuhtide koolitusega? L-39 on ikka kehva ja kui sinna midagi alla riputada siis on lennuomadused veel eriti juustud, L-159 on oma lennu- ja tõusukiiruse poolest võrreldav SU-25`ga, viimasel muidugi kandevõime suurem, L-159 suudab kanda ka mõningaid pomme ja rakette. Aga nagu eelnevalt mainisin, võiks kuni 4 tk. L-159 ostu kaaluda ainult siis kui teda kasut. peast saab ja hind uue omast vähemalt 50% odavam oleks ja seda ainult treenimise mõttes seni kuni päris eskardill komplekteeritud saab. Edasi saab L-159 reservi jätta või oksjonil tsiviili maha müüa.

Rahalises mõttes oleksid need L-159`d ennast aastani 2018 ammu tasa teeninud kui me lõpetaks õhuturbe ees maksimise NATO`le, mis olla ~100 miljonit EEK aastas, saades boonuseks juurde lennujuhte ja reaktiivpiloote ning äärmiselt vajalikku kogemust.

Selle väitega ma küll väga nõus ei ole, et raha on meil nagu ratsahobuse sitta, oleks see vaid nii . Meil pigistab king ikka igalt poolt ja kõike on vaja ja võimalikult kiirelt: teise JV brigaadi jaoks infrat vaja, tankpataljon, iseliikuvad haubitsad, pataljoni jagu JV soomukeid, hulgaliselt manpadse, sidesüsteeme (minimaalselt dubleeritult), erinevaid luurevahendeid, radareid, mõningane keskmaa ÕT võimekus (EKV arengukavas sees aga kas ka otstarbekas?), miinipildujaid juurde, igat sorti miine suuremas koguses, moodsamaid TT rakette, jalaväe varustust (night vision seadmed, killu-kuulivestid jms.), suuremas koguses täpisrelvi koos piisava laskemoona varuga, mingid mopi varud oleks samuti vaja luua. Ääretult vajalik oleks ka oma laskemoona liini omamine, vähemalt käsitulirelvadele aga miks mitte ka 81 mm miinipilduja moonale ...

Kõik see nõuab raha ja mitte vähe ning praegu on majandussurutis, mis siinmail pole ennast tundma veel hakanud aga võib arvata, et hakkab vähemalt aasta teisest poolest ... Ka aeg ei tiksu enam meie kasuks.

Siit võib arutama hakata, et ehk kõlbab alustuseks ka veidi kesisem tehnika nagu DANA, D-30 ja miks mitte ka Leo 1a5 (Leo 2a4 oleks muidugi parem aga kas neid saab veel 100k. EUR/tk nagu kunagi meile pakuti) ning L-159 aga ainult eeldusel, et neid saaks soodsalt ja tehnika igati korras ning piisava ressursiga oleks, vähemalt saaks algust väeliikidega teha, mis ei käi ju ülepäeva, vaid ikka aastat paar-kolm kulub selleks, et enam-vähemagi asjad toimima hakkaksid. Vingudes, et see ja too risu ei kõlba ju kuhugi ja parem olen üldse ilma ja ootan paremat, ei vii ka ju kuhugi . Kui globaalsemalt kismaks peaks minema, läheb see eelpool nimetatud vanaraud ka hingehinda ja siis ei saaks ka enam seda, isegi kui tahaks, uuemast ja paremast rääkimata.
Kohe hakataks minu juttu materdama, et Leo 1a5 on ju kilukarp ning ei kõlba ta sinna heasse kohtagi enam . Kui nii võtta, siis ei saa JV soomukiga ka lahinguväljale ronida, kuna nende soomus oluliselt õhem veel (paljudest laseb vindiga läbi, 12.7 mm moonast rääkimata), veokitest jmt. rääkimata ja mida veel tavalise haubitsa meeskond peab tegema kui ümbruses kuulid, miinid, mürsud vihisevad ...