Eesti kaitsejõud 1939a

[nublu]

kas vene laevastik ei oleks Eesti rannikut juba blokeerinud (aga tegelikult olid nad selleks ju teatavasti valmis)

Sellest ma ei saa hästi aru , sulg oleks idee järgi pidanud ju venelast kinni hoidma ja Läänemeri oleks pidanud vaba olema.

Sulg oleks pidanud ainult sõjaolukorras. Miski ei oleks takistanud venelastel juba rahuajal oma laevastiku üksusi sealt läbi saata ning positsioonid sisse võtta. Ning siis kui õige hetk käes on - blokaadi alustada.

Ja tagantjärele dokumente lugedes - just nii käitutigi. Laevastik oli juba oma kohtadel ning ootas ainult signaali tegutsema hakkamiseks. Selle stsenaariumi riskiks oli ju vaid see, et kui maarinne tõesti jääb pidama ning sulg suudetakse toimima saada - pealveelaevad lõigatakse oma baasist ära. Allveelaevad oleks ka sel juhul saanud tagasi pöörduda.

Kuna aga venelased maarinde pidama jäämist ei uskunud - loomulikult nad kasutasid seda stsenaariumi. Lisaks oleks kohe alanud ka rünnakud Merekindlustele ning üritatud neid rivist välja viia. Ning üritatud takistada miinitõkete rajamist. Jne jne...

[hugo1]

Kas tõesti 1939a, enne sõda sõelusid Vene laevad edasi tagasi, mööda Soome lahte ja keegi ei üritanudki, neid takistada, ei Soome ega ka Eesti

[nublu]

Rahvusvahelistes vetes - liigu kuidas tahad.

[kangelaspioneer]

Talvesõda algas siiski 1939. aasta lõpus, mitte 1940.

[Külaline]

Selle suluga on asi niimoodi, et see oleks toimima hakanud vaid Soome sõttaastumise korral. Vaevalt oleks Eesti-sõjakäigu ajal Soomega norima hakatud.

[hugo1]

Jah Reigo, Sul on õigus, aga mina olen aru saanud, et sulg sai toimida AINULT KOOS Eesti ja Soome merekindlustega.. Lisaks olevat olnud sulg Soome ja Eesti jaoks strateegiliselt üli tähtis kaitse, mille hoidmisest olevat olnud huvitatud, terve Skandinaavia. Seda kui tähtis sulg näiteks Rootsi jaoks oli näitab, juba see, et peale talvesõda sattus Rootsi riik äärmiselt sitta olukorda, kuna venelased toimisid Läänemerele, ohtu sattus ahvenamaa. Arvestades tollaseid kaitseplaane, oleks olnud Soomlased valiku ees, kas loobuda oma äärmiselt tähtsast strateegilisest kaitsest ja kaubateedetest, panna ohtu Helsingi või astuda sõtta koos Eestiga. Usun, et oleks valitud viimane. Lühidalt siis, minu arvates oleks venelaste rünnak Eesti merekindluste pihta, rebinud sõtta Soome ja toonud Eestile liitlased Skandinaaviast.

[quote]Rahvusvahelistes vetes - liigu kuidas tahad[quote]

Vot, sellest ma tõesti ei saa aru(ei tee nalja, ega nori, ju ma siis pika juhtmega). Venemaa saab Läänemerele ainult läbi Soome lahe, no kus need rahvusvahelised veed on Lisaks veel sõjalaevade liikumine on eraldi teema

[nublu]

Rahvusvahelistes vetes - liigu kuidas tahad

Vot, sellest ma tõesti ei saa aru(ei tee nalja, ega nori, ju ma siis pika juhtmega). Venemaa saab Läänemerele ainult läbi Soome lahe, no kus need rahvusvahelised veed on Lisaks veel sõjalaevade liikumine on eraldi teema

Soome lahes ongi

On Eesti territoriaalvesi ning Soome territoriaalvesi ning nende vahel rahvusvaheline vesi. On tänase päevani nii, ainult rahvusvaheline veeala on nüüd vist kitsam. Kui ma ei eksi, siis Eesti Wabariigi ajal oli territoriaalvee laius väiksem kui praegu, aga selle teema kajastamise jätan spetsialistidele

Ning rahvusvahelises vees võivad kõik laevad vabalt liikuda, kui mingite lepingutega pole määratletud teisiti. Ka sõjalaevad. Ning Läänemerel mingeid laevade liikumisi piiravaid lepinguid ei olnud. Seega - kuni laevad ei sisenenud territoriaalvetesse võisid need seal vabalt liigelda.

Kui Eesti või Soome oleks neid kuidagi rahu ajal üritanud takistada, siis oleks tegu olnud juba vaenuliku aktiga, mis oleks võinud lõppeda sõja kuulutamisega.

Meeldetuletuseks - "Metallisti" "uputamine" Narva-Jõesuu lähistel Eesti territoriaalvetest väljaspool, mis saigi aluseks uute nõudmiste esitamisel 1939. a. läbirääkimistel Moskvas...

[Merepura]

Eestil ja Soomel (minu teada) sõjalist pakti vms polnud, mille alusel võiks eeldada et Soome oleks 1939 NL Eesti vastase agressiooni korral N Liidu vastu sõtta astunud. Sellises situatsioonis oleks asja kulg olnud umbes selline et kõigepealt Eesti küsib abi, siis Soome otsustab mis, kas ja kuidas (üks asi on lubada vabatahtlike ja anda relvaabi, hoopis teine tubak aga otsene sõjakuulutamine - mida mere "sulustamine" oleks olnud) ja alles seejärgi algab tegelik tegutsemine.
Nublu jutu põhjal aga oli Punalaevastik juba väljunud lõksust, st asus Läänemerel.

Rootsi jaoks oleks nagu pidanud ka äärmiselt oluline olema Soome säilimine, samas hoolimata Soome poolsetest pingutustest (sisuliselt kogu 1930-ndad) mingisuguse koostööpaktini ei jõutud ja ka Talvesõja ajal Rootsi Kuningriik ametlikult Soomele mingit abi ei osutanud (veelgi enam, järelpärimise peale teatas et keeldub ka Inglise ja Prantsuse vägede läbilaskmisest oma territooriumilt). Nii et isegi Soome sõtta astumine (mille võimalust pean vähe tõenäoliseks) ei oleks kaasanud teisi Skandinaavia riike.

Rahvusvahelised veed - kõik mis jääb väljapoole riikide territoriaalmerd (vist reeglina kuni 12 meremiili) on rahvusvahelised veed. Soome laht aga märksa laiem kui 2x12 meremiili ja seal vahel piisavalt vaba vett. Lisaks vist sellistel juhtudel kus (näiteks Gibraltari väin, Bosporuse väin, Taani väinad jne, Doonau jõgi) kitsa koha taga teiste riikide olulised sadamad, on nõ rahvusvaheline kanal (või kuidas seda iganes nimetatakse), mida ei loeta territoriaalmereks. Nii et rahu ajal võis vene laevastik liikuda kuidas just ise tahtis niikaua kui ei trüginud teiste riikide territoraalvetesse.

[represseritu]

Sõjaline vastuhakk Nõukogude Liidule tähendanuks tõenäoliselt seda, et
taasiseseivumist ei oleks enam toimunud.
Sõjavangi oleks sellisel juhtumil sattunud kogu Eesti sõjavägi ja kaitseliit.
Ja pärast II Maailmasõda oleks neist tagasi tulnud vaid üksikud. 1940-1941
aastatel areteeriti ja sattus vangilaagritesse ca 2500 meest, kelledest
pöördusid pärast sõda tagasi üksikud. 80 tuhandest Stalingradis vangi
võetud saksa sõdurist jõudis koju tagasi ca 6000. Punavägi oleks tulnud
tappes, röövides ja põletades läbi terve Eesti. Küüditatute arv oleks olnud
äraarvamatu. Nõukogude Liit deporteeris ju terved rahvad, kes sõja ajal
tema vastu olid:Krimmi tatarlased, kalmõkid ja tshetsheenid.
Meil oleks puudunud väliseestlased ja pagulusorganistsioonid, kes vabas
maailmas Eesti Vabariigi ebaseaduslikku anastamist pidevalt meelde
tuletasid. Ja muulaste arv küündinuks Eestis tõenäoselt üle 50 %. Sellistes
tingimustes ei oleks taasiseseisvumine enam mõeldav olnud.
1939-1940 aastate reaalsetes tingimustes võttis Eesti Valitsus vastu raske
ja oludest sunnitud otsuse: mitte lasta rahval sattuda sõja hakkliha-masinasse, ehk tulevik toob paremad olud ja rahva olemasolu arvestata-
vas suuruses on siis vajalik.

[hugo1]

represseritu, see jutt on samasugune spekulatsioon nagu, see, et vastuhakates oleksime me vabaduse säilitanud.
Võimalik, et hoolimata masendavast jõudude vahekorrast poleks suudetud, meie merekindlusi vallutada ja ida rindest läbi murda. Punaarmeelased olid küll hästi varustatud, aga halva väljaõpega, seda tõestas Talvesõda, ning maailma survel oleks N.Liidu väed pidanud tagasi tõmbuma nagu juhtus see 40a. Soomes.
Eesti julge vastuhakkamine ja rinde hoidmine paar nädalat - kuu, oleks ehk julgust andnud ka Lätile oma iseseisvuse eest seista. Punaarmee rünnak Soome lahel Eesti ja Soome merekindluste vastu, oleks kiskunud sõtta ka Soome. Kõigi nende kolme riigi vallutamine korraga, käis aga 39a. punaarmeele ülejõu. Tulemus oleks olnud, et Baltikum koos Soomega säilitab oma iseseisvuse ja elatustase 2005a. Lätis ja Eestis oleks võrreldav 2005a. Soome ja Rootsi elatustasemega, mis on teatavasti maailmas üsna kõrge. Lisaks oleks nii Eestis, kui Lätis 80% elanikest põlisrahvus ja vaid 20% muulased.
Spekuleerida saaks veel pikalt edasi selle üle, kuidas need sündmused oleksid muutnud II maailmasõja kulgu.
Jutu iva selles, et minu jutt on samasugune spekulatsioon nagu Sinu oma, ainult optimistlikum

[kuido20]

Need, kes 40-41 Venemaale viidi olid käparditest susserdajad kes ei suutnud Eestit iseseisva riigina säilitada ja takkajärge halamine on inimlikust seisukohast ehk mõistetav kuid poliitiliselt amoraalne.
Vastu oleks pidanud igal juhul hakkama. Soome-Eesti-Läti?
"ühisrinne" oleks seda ajalugu ikka üsna teistmoodi muutnud.

[nublu]

Need, kes 40-41 Venemaale viidi olid käparditest susserdajad kes ei suutnud Eestit iseseisva riigina säilitada ja takkajärge halamine on inimlikust seisukohast ehk mõistetav kuid poliitiliselt amoraalne.

No ei maksa sõnu loopida. Ainult juuniküüditamise käigus viidi Venemaale üle 10k inimese. Rääkimata muudest vangistamistest ning hukkamistest mis toimusid Eestis.

Milles need inimesed süüdi olid? Kus nad olid amoraalsed? Võta enne kaks minutit mõtlemise aega kui kirjutama hakkad...

[kuido20]

Äärmiselt amoraalsed inimesed olid. Erinevalt näiteks Soome riigi maksumaksja kulul elanud juhtkonnast ja muidu eliidist, kes otsustas, et ikkagi ei lase end niisma teist-taga Siberisse tapalavale saata, leidis tollane Eesti maksumaksja tasku peal elanud seltskond, et seda võib teha küll ja tõmbas endaga kaasa veel portsu korralike elanikke, kes seda käparditest susserdajate seltskonda oli seniajani ülal pidanud.
No näiteks võtame "kindralid-kolonelid". Korralikud talupidajad rabasid tööd teha, riigi sisemajanduse koguprodukt tõusis, makse laekus millest ka kindralitele palka maksti + muud hüved ja siis kui vaja selgus, et polnud jobukakkudest omal kohal asja. Mitu aastat võtta riigilt kopsakat palka vastu ja siis kui sind vaja on pole sinust tegijat. Kas nii on ilus ?

Mida tegi samal ajal Charles de Gauelle Prantsusmaal ? Oli seal mingi valitsuse sülekoer või ?

Poliitiliselt halada 40-41 äraviidute üle on ilge ja ausaid maksumaksjaid mõnitav.

[nublu]

hm, veelkord - vaata arve. Palju oli EW kindraleid ning kolonele. Ning palju ära viidi.

Nüüd tee väike rehkendus, milline oli kindralite/kolonelide protsent äraviidutest.

Pärast seda võid hakata lugema muid perioodi käsitlevaid ajalooraamtuid.

Ja siis võiks hakata teemast veidi nagu rääkima...

[kuido20]

"kindralid-kolonelid" on jutumärkide vahel - ma mõtlen sellega toonast Eesti majanduslikku, poliitilist, sõjalist jne juhtkonda.
Ära lasku numbritesse.
Kas Charles de Gauelle oleks alla andnud ?