"Tankid EKV-le"
Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Kes seda siis niiväga räägib?Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Täiesti absurdne on panna Leo1 ja M48 ühte patta Chally1-ga. Lääne tankide üleolek hakkas pigem Leo2, Abraham ja Chally1 põlvkonna tankidest. Varemalt oldi venelastest maas.WotS kirjutas:Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)
Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...
Plussid....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)
Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...
Plussid....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44192
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Strv-103 on praeguseks loetud tükkidena muuseumides ja ülejäänu on ümber sulatatud. Neid enam ei eksisteeri.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Oleks meil kasvõi needsamusedki Strv-103c`d, oleks ka juba midagi aga mida pole seda pole ... Miks Strv-103 ei kasutatud aga stabiliseeritud kahurit, jääb küll arusaamatuks.Qtec kirjutas:Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)
Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...
Plussid....
Wiki andmetel "D" versiooni tehti ainult üks prototüüp, kõik sarnased uuendused olid aga Leo 1`l juba 70`te lõpus ja 80`e keskpaigaks ära tehtud.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Mitte midagi ei arva, sest oma 105mm-se vinttoruga on sel vähe šansse ERA-ga kaunistatud vene tankide vastu. Pealegi suudab see tulistada vaid seistes, mis on tänapäevasel dünaamilisel lahinguväljal tõsine puudus. Eriti olukorras, kus õhuruumi kontrollib vastane. Sihtimine tundub olevat aegalane, mis muudab kiiresti liikuvate märklaudade tabamise keeruliseks. Soomuskaitest sa juba mainisid.Qtec kirjutas:Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)
Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...
Plussid....
Ühesõnaga - oma ajastu laps ja mingis väga kitsas lahinguspektris kindlasti asjalik relv aga laiemalt võttes tänapäeval suht-koht vähese tõhususega. Oleks tal asjalikum toru, saaks kasutada liikuva TT suurtükina aga sellisel kujul rolli ei näe. Suurtüki vahetamine sellel on ilmselt suurem kulu kui olemasoleva 120mm-se tanki ostmine autoloaderi ümberehitamise vajaduse pärast.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44192
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kahurit ei stabiliseeritud seepärast, et see tank on ehitatud spetsiaalselt Rootsi metsavahelistel teedel varitsuste korraldamiseks vastase soomuskolonnidele seisvast asendist. See on nagu Jagdpanzer 70ndate kontekstis. Käigult tulistamiseks puudub vajadus. Et tegemist oli surnud ideega näitab kasvõi see, et Rootsi loobus selle edasisest arendamisest, samuti pole muudes maades selliseid asju tehtud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei vasta päris tõele. On natuke sarnast tehtud küll. Mitte küll nii kreisit, kui rotsad. Aga rotsadel on enamus relvi ja varustust natuke imelikud.Rootsi loobus selle edasisest arendamisest, samuti pole muudes maades selliseid asju tehtud.
Sakslased on tootnud ka peale sõda Bundeswehrile tankiveermikul Jagdpanzereid, mida ma nimetan tankitõrjetankideks.
http://www.panzer-modell.de/referenz/in ... aguar2.htm
Selle lingi lehe altservast võib aru saada, et mingeid edasiarendusideid on ka selles teemas veel olnud.
http://www.panzerbaer.de/types/bw_kanjgpz_90-a.htm
Venelased on samuti keevitanud BMP-3 baasil valmis tankitõrjesoomuki, mida tankiks siiski ei nimetaks.
http://www.youtube.com/watch?v=L9StN1oNNCA
Tankitõrjetankid või tankitõrjesoomukid on huvitavad relvad, kuid kindlasti ei tasuks neisse kogu soomusväe nappi raha matta. Pigem on neil ikka toetav roll või kasutatavus vaid teatud kindlas olukorras ja tingimustes. Kui on kord juba olemas tankipataljon või mehhaniseeritud jalaväepataljon, siis jah, polekski väga paha mõte rühma/kompanii jagu ka selliseid kesk/kaugmaa-"varitsustanke" omada, aga nende peale soomusväge ei ehita.
Üldiselt aga kõige lihtsam ja odavam tundub osta sisse näiteks Marder lahingumasinaid, millel on endal TTRK katusel ja saab samuti varitseda, kui huvi on.
http://www.youtube.com/watch?v=R7Ze46Yj_7I
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Mehed - millest te räägite??? 103 kahuri stabiliseerimisest! Kuidas see siis võimalik oleks ja milleks see siis vajalik oleks? Kahur on ju tanki küljes ega liigu kuhugi - mida te siis stabiliseerida tahate? Nüüd läks vist liiga ägedalt ...
103 oli hirmus hea relv tankide hävitamiseks varitustest/viivituses. Kordades parem kui järelveetav TT-kahur. Samuti sobis 103 jalaväe tuletoetuseks väga hästi. Just see fikseeritud kahur võimaldas kasutada automaatlaadijat ning viia laskekiirus 15 lasuni minutis.
103 oli väga hea relv!
103 oli hirmus hea relv tankide hävitamiseks varitustest/viivituses. Kordades parem kui järelveetav TT-kahur. Samuti sobis 103 jalaväe tuletoetuseks väga hästi. Just see fikseeritud kahur võimaldas kasutada automaatlaadijat ning viia laskekiirus 15 lasuni minutis.
103 oli väga hea relv!
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Justnimelt OLI!Hjalmar Nelk kirjutas:Mehed - millest te räägite??? 103 kahuri stabiliseerimisest! Kuidas see siis võimalik oleks ja milleks see siis vajalik oleks? Kahur on ju tanki küljes ega liigu kuhugi - mida te siis stabiliseerida tahate? Nüüd läks vist liiga ägedalt ...
103 oli hirmus hea relv tankide hävitamiseks varitustest/viivituses. Kordades parem kui järelveetav TT-kahur. Samuti sobis 103 jalaväe tuletoetuseks väga hästi. Just see fikseeritud kahur võimaldas kasutada automaatlaadijat ning viia laskekiirus 15 lasuni minutis.
103 oli väga hea relv!
Kui jutt läheb TT-teemale, siis soovitan inglise keelt oskavatel inimestel osta J. Bailey raamatu "Field Artillery and Firepower". Raamatu saab võib-olla laenutada ka raamatukogude vahelise laenutusteenuse kaudu, sest raamat on olemas Balti kaitsekolledži raamatukogus. Raamatus on üsna mahukas osa pühendatud külma sõja ajal valitsenud tegevuspõhimõtetele. Kuna läänt hirmutasid idast saabuvad tankikolonnid, siis mõeldi hoolega TT peale. NSVL mõtles omakorda TT hävitamise peale. See omakorda viis jutu suurtükiväe peale. Sealt omakorda liikus jutt suurtükiväe duellide peale jne, jne.
Sama raamatut soovitan lugeda ka "Uued relvasüsteemid EKV'le" teemasse kirjutajatel.
http://www.amazon.com/Field-Artillery-F ... 054&sr=1-1
http://ester.utlib.ee/search*est/X?SEAR ... UBMIT=OTSI
Raamatu esimese 1989. aasta trüki "trailer" on üleval ka Google Books'is.
http://books.google.com/books?id=hAKKIr ... ru#PPP9,M1
Sama raamatut soovitan lugeda ka "Uued relvasüsteemid EKV'le" teemasse kirjutajatel.
http://www.amazon.com/Field-Artillery-F ... 054&sr=1-1
http://ester.utlib.ee/search*est/X?SEAR ... UBMIT=OTSI
Raamatu esimese 1989. aasta trüki "trailer" on üleval ka Google Books'is.
http://books.google.com/books?id=hAKKIr ... ru#PPP9,M1
10 dollari eest kuus on igasugu huvitavat kraami, k.a. kõnealune raamat, netis saadaval ka Questias
(kopi-pasteeri kogu link brauserisse)
http://www.questia.com/PM.qst;jsessioni ... =109411211
(kopi-pasteeri kogu link brauserisse)
http://www.questia.com/PM.qst;jsessioni ... =109411211
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist