Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kilo Tango]

Tasub mäletada ka, et Venemaal on hulga kaugele ulatuvaid õhutõrjerakette (kas või S-300).

Tõsi ta on. Teisalt ei ole venelastel praktiliselt kogemust oma rakettide kasutamist tingimustes, kus samas piirkonnas lendab oma lennuvägi. Ja ma kahtlustan, et nad ei riski seda ette võtta, sest nende IFF töötab teadupärast nii- ja naa. Mistõttu ei või nad kunagi kindlad olla, keda nad lasevad.

[Juhani Putkinen]

See maapeal hävitamine on jura, kuid Gruusia lennukid ei lennanudki, minu teada ei hävitanud gruusia lennuvägi mitte ühtegi ühikut VF tehnikat.

Georgia enda moderniseeritud ründelennukid Su-25 lendasid küll ja võiks öelda, et tulemuslikult. Nad lendasid öösel ja tulistasid öösel. Venelased ei kõmmutanud esimestki alla.

Häda oli aga, et Venemaa hävitas maandumisradasid. Ja Georgia relvajõudude logistikast ei tasu üldse rääkida.

[Juhani Putkinen]

1.Selleks, et kõiki 4 suurt radarit maha võtta, peab lendama üle Eesti, ja olema pikemat aega keskmaa ÕT tuleulatuses, enne kui saab neid radareid üldse lasta + mobiilsed Giraffe-d.

Minu seisukoht on, et suurte radaritega (Kellavere) ei saa arvestada sõjas. Need on selleks, et nüüd rahuajal Natol oleks parem õhupilt sellelt alalt.

Giraffet on aga hea asi.

Soomel on neid hulga seatud Paside peale. Hüdrauline mast lubab radari peegli seada natukese puudest ülevale poole.

Kui radar on ainult väga lühikest aega tööl, lülitatakse välja ja soomuk sööstab kohe uute asukohta, niin seda pole eriti lihtne hävitada.

[Juhani Putkinen]

Soomel on ca. 60 tk F-18 Horneteid, aga minu arvates nendest on lühiajaline aga tähtis kasu - nendega kaitstakse mobilisatsioon.

Mobilisatsioonis seatakse üles õhutõrje ning õhuvaatlus (ning radarid, jne.). Pärast seda võib-olla Hornette enam põlegi. Aga ka vaenlasel on kindlasti lennukeid oluliselt vähem järel.

[tommy]

Ei näe absoluutselt põhjust, miks peaksid rootslased oma tankid maha müüma. Pigem konserveeritakse ära ja jäävad ladudesse seisma, et vajaduse korral võtta oleks.

Kõik 160 Leo2A4 varianti on juba ammu relvastusest väljas ja seisavad ladudes.Neid saaks rotsadelt hankida küll, samas peavad rotsad lepingu järgi saksast müümiseks heakskiidu saama,....nüüd tundub,et Rootsi kavatseb relvastusest välja viia ka teatud koguse Strv-122(Leo 2S, üks moodsamaid Leo versioone) masinaid, nende müüki panekus julgeks küll kahelda,....aga küll aeg näitab....

[Kapten Trumm]

Kui on näiteks 3 raketiseadet, nii nendest saa alati üks olla kolimas teise asukohta. Samuti radareid või olla näiteks kolm tükki milledest on üks alati vahetamas asukohta. Jne. Palun tutvu korralikult selle NASAMSiga - ära lahmi.

Kui see raketiseade on "launch vehicle", siis neid võib kolida palju tahad, primaaseks sihtmärgiks jääb radar. Kustutatakse radar ära - on sõda enamvähem läbi. Võib olla igasugu imetabaseid tagavarasüsteeme, kuid nende kasutamiseks peab teadma, kus vastane tuleb. Nt optilised tagavarasüsteemid nõuavad otsenähtavust - selle kasutamiseks peab süsteem asuma lagedal ja ilm peab selge olema.

Mida on vaja, on ühe kaitstava objekti peale 3 kompleksi, millest 2 töötavad ja üks liigub. Liigutada on vaja eelkõige radarit ja juhtimskeskust. Neid raketikonteinereid ei avasta keegi, kuna nad ei kiirga midagi välja ja raketiseadmed pole kunagi primaarne sihtmärk. Miks maksab suurusjärgus miljard lugu. Miljard+ Ämarisse, miljard+ Tallinnasse, miljard Tapale+.

Kui see süsteem oleks kuidagi efektiivsem kui lennuvägi, siis soomlased vaevalt et Hornetite peale raha raiskaks. Fakt on see, et isegi Soomel on raha nii vähe, et NASAMS-e suudetakse osta tühine käputäis Helsinki ja veel paari eriti tähtsa koha kaitseks ning ülejäänud töö teeb ära kaetava pinna ja kulutatava raha suhtes kordi efektiivsem lennuvägi. Isegi Venemaa majandusolukorda ära kasutanud Buk'i hange oli nii väike, et kui joonistada nende tuleala Soome kaardile, näeb see välja nagu kärbse kaka toa laes. Ülejäänu on tühjus.

Samamoodi on nii Norra kui Hollandi hanked olnud suht tühisele arvule süsteemidele, mille coverage nende riikide õhuruumist on ehk paar protsenti.

Kas vaesem Eesti peaks esiteks panustama X krooni sõjaliselt efektiivsema või vähem efektiivsema asja peale? Mina leian, et tuleks panustada efektiivsema asja peale. Soomlased võivad neid osta, neil on rand kaitstud ja lennuvägi ka olemas. Meil ei ole ja sõjalise konflikti esimestel tundidel need raketid lihtsalt hävitatakse või sunnitakse minema passiivsesse reziimi, millega nende tõhusus kannatab. Pealegi on taas tegemist ühe taktika relvaga, mis süvendab meie kaitseväe muutumist ühe taktika kaitseväeks. Ehk kõigepealt lennukid, neid katta esialgu Sergeide ja Mistralitega ja hiljem osta kallimad raketid juurde.

Ärme hakka rääkima, et saab ilma radarita sama hästi lasta. Ei saa. Kui ilma radarita samahästi saaks, siis poleks neid radareid ju osta vaja. Paneme need raketikastid põllule üles ja laseme muudkui.

Kuigi Soome tegemised on muljetavaldavad, ei maksa ka igast asjast sealt eeskuju võtma minna, Soome riigikaitses on küllalt ebatõhusaid lahendusi, mis on seal lihtsalt selleks, et kogu aeg on sedasi olnud või need sobivad vaid ja ainult Soome oludesse (nt raketirekkad, mida Juhani propageerib).

Minumeelest pole maapealse ÕT propageerijad eriti hästi kursis õhusõdade käiguga viimase 50 aasta jooksul. Lühidalt öeldes on ÕT rakettide kui primaarse ÕT relva kasutajad erandita peksa saanud. Vastase lennuvägi on ÕT lihtsalt sõja algfaasis hävitanud. Õnneks on Soome armee juhtkond vist minuga ühel nõul, sest paraleelselt peotäie NASAMSi hankega käivad märksa suuremad hanked Hornetite moderniseerimiseks ja neile uue relvastuse hankimiseks.

[Kapten Trumm]

Soomel on ca. 60 tk F-18 Horneteid, aga minu arvates nendest on lühiajaline aga tähtis kasu - nendega kaitstakse mobilisatsioon.

Mobilisatsioonis seatakse üles õhutõrje ning õhuvaatlus (ning radarid, jne.). Pärast seda võib-olla Hornette enam põlegi. Aga ka vaenlasel on kindlasti lennukeid oluliselt vähem järel.

No aga miks sa soovid, et Eesti teeks teistmoodi? Eesti suuruses riigis 10 lennukit teeb sama, mis soomes 75 (Soome on Eestist 7,5 korda suurem).

Kui Eesti teeks sinu soovitust mööda, siis a)vene lennuvägi hävitab nii need vähesed valves olevad kompleksid (või teeb seda vene spetsnaz maapinnal) b)hävitab ladudes seisvad relvad sh kasutuses mitteolevad kompleksid ja purustab kogu mobilisatsiooni infrastruktuuri. Edasist tead sa ise.

Mis see Eesti siis teistmoodi on? Samamoodi on lennuväe ülesanne võita paar hindamatut päeva.

[Juhani Putkinen]

Informatsiooniks, et Soome tellis juurde suundkildmiine 260 miljoni EEK eest. No mingil määral neid miine oli juba varem Soome ladudes - aga pärast seda tarnet on paras ports iga vaenlase jaoks.

[Juhani Putkinen]

Mida on vaja, on ühe kaitstava objekti peale 3 kompleksi, millest 2 töötavad ja üks liigub. Liigutada on vaja eelkõige radarit ja juhtimskeskust. Neid raketikonteinereid ei avasta keegi, kuna nad ei kiirga midagi välja ja raketiseadmed pole kunagi primaarne sihtmärk.

On täitsa õige, et radarit ja juhtimiskeskust on vaja liigutada - aga kahjuks Eestis on sees "viies kolonn", seega soovitan soojalt, et ka raketikonteinereid liigutatakse, samuti sensorisõidukeid.

[Kapten Trumm]

Suundkildmiinid on ka Eestil olemas. Kutsutakse Rootsi telekateks ja neid tuli vist hulgi rootslaste relva-annetusega mitmed aastad tagasi. Isegi mina olen sellist puu külge kinnitanud. Roheline jupstükk, nöörist tõmmates teeb pauku ja käib pisikese koormarihma abil ümber puutüve. Kui palju neid on, ma ei tea ja kui teaks, siis ei ütleks, aga nad on olemas.

[Juhani Putkinen]

Õnneks on Soome armee juhtkond vist minuga ühel nõul, sest paraleelselt peotäie NASAMSi hankega käivad märksa suuremad hanked Hornetite moderniseerimiseks ja neile uue relvastuse hankimiseks.

Kahjuks Eesti majanduslik olukord pole võrreldav Soome omaga.

Kahjuks Eesti ei ole saanud arendada oma riigikaitset iseseisvas Eestis vabalt üle 90 aastat nagu Soome on saanud.

Mina oleksin väga rõõmus kui Eesti majandus oleks nii heas seisus, et saaks endale lubada kas või kaks eskadrilli hävituslennukeid ja veel vähemalt kolm pataljoni NASAMSe - aga kahjuks ei saa.

Ka Soome peaks tõstma oluliselt oma kaitsekulutusi sellelt lubamatult madalalt tasemelt - aga Eesti ...

[Kapten Trumm]

On täitsa õige, et radarit ja juhtimiskeskust on vaja liigutada - aga kahjuks Eestis on sees "viies kolonn", seega soovitan soojalt, et ka raketikonteinereid liigutatakse, samuti sensorisõidukeid.

Just just, aga meil on ju targad poliitikud ja ametnikud, kes ostavad ühe radari, ühe juhtimiskeskuse ja neli raketikonteinerit (kuna rohkemaks ei jagu raha) ning nimetavad seda pidulikult keskmaa õhutõrjeks. Sõja alguses pühitakse see möödaminnes maapinnalt ja kogu lugu.

Minu point on selles, et selle raha eest, mis maksavad üheksa sõltumatut süsteemi kolme kõige olulisema koha kaitseks, on võimalik osta kasutatud ja kenas korras hävituslennukeid samapalju, kui vastab poolele Soome õhuväele. Ja sellise raketirügemendi ülapidamine ei saa ka palju odavam olema.

Kui 25 taburetti ja paar Giraffet, mille efektiivne tõrjetsoon on 15x15 km, maksis miljardi, siis tekib küsimus, mitu miljardit maksab kolme "mulli" tekitamine Eestisse ja kas sama raha eest saaks midagi alternatiivset, millega saaks ka hädapärast rannad valvatud.

[Juhani Putkinen]

Suundkildmiinid on ka Eestil olemas. Kutsutakse Rootsi telekateks ja neid tuli vist hulgi rootslaste relva-annetusega mitmed aastad tagasi. Isegi mina olen sellist puu külge kinnitanud. Roheline jupstükk, nöörist tõmmates teeb pauku ja käib pisikese koormarihma abil ümber puutüve. Kui palju neid on, ma ei tea ja kui teaks, siis ei ütleks, aga nad on olemas.

Tuletan meelde, et ainuke initseerimise võimalus pole sugugi see nöörist tõmbamine - mille eelduseks on, et õhkija on lähedal miini (ja vaenlast). Edasi mõelge ise.

[Kapten Trumm]

12 hävitajat, venemaa lennuväe ja suht tugeva PVO vastu on ühe - kahe päevaga kadunud, kui neid kasutatakse milleks nad mõeldud on, kui nad istuvad kusagil maskeerimisvõrgu all elavad nad ehk terve sõjagi üle, kuid neist pole sellisel juhul mingit kasu.

Täiesti õige, kuid meie 12 lennukiga oleks see häda, et kui anda õhukaitse, rannakaitse ja Harpooni maismaa versiooni ( või MLRS-i ) ülesanded ainult neile, selgub üsna pea, et lennukeid ei jätku igale poole + kui need lennukid alla lastakse, kaotame me hoobilt kõik need võitlusvõimed. Meil peaks olema ikka kõigepealt, varemnimetatud võimed välja arendatud

Vaata, häda on selles, et ega see luureinfo kogumine nii lihtsalt ka ei käi, et venelane teab, mitu lennukit sul on parasjagu kõlbulikud ja palju remondis. Ja senikaua, kuni eksisteerib kasvõi 20% tõenäosus, et dessantlaevade paraad merel võib päädida kurat teab kuskohast välja ilmunud lennukilt lastud raketiga pardasse või siia tossutavad dessantlennukid võivad lihtsalt üle raketi pälvida, siis neid siia ei tule enne, kui vastane on veendunud, et õhk puhas on. Selleks läheb arvatavasti aega. Ja senikaua meid ohustavaid high value asset'eid siia ei tule. Näiteks õhudessandi tõrjeks pole maapealsest ÕT-st suurt kasu, sest vastane selgitab enne ohtlikud alad välja, lennuväe korral on oht laias laastus 700 km ulatuses baseerumiskohast.

Loomulikult on neid rakette võimalik rekkalt lasta ja igale poole NASAMS-id panna, kuid kõikide asjade ostmine arvestatavas koguses ei ole selgelt reaalne (kui juba brigaadi 15x15 km õhutõrjemull maksis miljardi) ja mittearvestatavas koguses pole neist eriti palju kasu. Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga maapealne õhutõrje ja rannakaitse Eesti oludes (rannakaitse ei ole 2 rekkat 1200 km rannajoone peale), siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.

[Juhani Putkinen]

Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga maapealne õhutõrje ja rannakaitse Eesti oludes (rannakaitse ei ole 2 rekkat 1200 km rannajoone peale), siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.

Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga hävituslennukite eskadrill Eesti oludes, siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.

Aga miideks, distantslõhkeseadmeteks ja taburetita õlalt lastavatele õhutõrjerakettidele raha jätkub küll ja küll.