Maamiin
Maamiin
Küsimus targematele kas selline asi on võimalik või mida teha kui oled astunud miinipeale.
Video: http://www.youtube.com/watch?v=M-4NJWnP ... re=channel
Parimat,
O
Video: http://www.youtube.com/watch?v=M-4NJWnP ... re=channel
Parimat,
O
on küll aga tavaliselt ei kuule sa krõpsu või ei pae tähele...
aga nüüd on ka selliseid miine kui astud peale käib kohe kärakas...
aga jah sellel matsil küll ei vedanud...
huvitav miss juhtub järgmisematsiga kess seljakotti ära võtab
aga nüüd on ka selliseid miine kui astud peale käib kohe kärakas...
aga jah sellel matsil küll ei vedanud...
huvitav miss juhtub järgmisematsiga kess seljakotti ära võtab

VÕITE PAKKUDA IGASUGUST MILITAAR KAUPA OLEN PEAAEGU KÕIGEST HUVITATUD-esemed lähevad Kohtla-Nõmme ajalootuppa kohtla.ajalootuba@gmail.com
-
- Liige
- Postitusi: 805
- Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
See jurakas, millele videos peale astuti, oli silma järgi hinnates veokivastane. Sütikud on nii ehitatud, et ei toimi, kui inimene peale astub, vaid vajab ikka paarisajakilost raskust, näiteks auto ratast. Tavalise personalivastane miin on oluliselt väiksem, tekitab lööklaine ja kilde, mis vigastavad ja tapavad. Eriti ilged on venelaste konnad, ei mäleta ametlikku nimetust, see on selline konna suurune plastikust plõnn, mida tavaliselt lennukitest või haubitsatest alale külvati. Miiniotsijaga raske leida, sest metalli on seal kübeke, kui inimene peale astus, siis lööb jalalaba puruks. Rohkem ei olegi vaja, et võitlejat sandistada ja mitut võitlejat tema eest hoolitsemisega koormata. Afgaanis külvati neid ka Punaarmee poolt, kuid siis lõpetati ära, kui oma mehed hakkasid jalgadeta tagasi tulema. Lääneriigis ei loobita miine suvaliselt maastikule, vaid tehakse miinivälja kaart, et hiljem miinid kokku korjata, kui sõda läbi. Uuematel miinidel on ka isehävitus, näiteks 24 h, mille järel miinid ise detoneeruvad.
On küll ka selliseid miine, mille sütik aktiveerub pealeastumisel ja rakendub survest vabanemisel, kuid II MS aegsed "hüppavate" miinide sütikud rakendusid kohe pealeastumisel.
Edasi tulid erinevused. Saksa S-Mine oli pürotehnilise viitega, seega plahvatas maa sees kui näiteks auto oli peale sõitnud ja seal peatunud. Vene OZM-152 (ja hilisemad) plahvatas rinna kõrgusel kui miini kaht osa ühendav tross pingule tõmbus. Seega kui auto sõitis miinile ja peatus seal nii kaua, et püssirohugaaside surve langes, siis miin ei plahvatanud. Inimese puhul vahet polnud, paiskelaeng oli piisavalt suur. OZM-152 oli tegelikult elektriliselt eemalt initsieeritav. Miini enda peale astumine/sõitmine seda plahvatama ei pannud.
Edasi tulid erinevused. Saksa S-Mine oli pürotehnilise viitega, seega plahvatas maa sees kui näiteks auto oli peale sõitnud ja seal peatunud. Vene OZM-152 (ja hilisemad) plahvatas rinna kõrgusel kui miini kaht osa ühendav tross pingule tõmbus. Seega kui auto sõitis miinile ja peatus seal nii kaua, et püssirohugaaside surve langes, siis miin ei plahvatanud. Inimese puhul vahet polnud, paiskelaeng oli piisavalt suur. OZM-152 oli tegelikult elektriliselt eemalt initsieeritav. Miini enda peale astumine/sõitmine seda plahvatama ei pannud.
ilmselt räägid sellestLeo kirjutas:Eriti ilged on venelaste konnad, ei mäleta ametlikku nimetust, see on selline konna suurune plastikust plõnn, mida tavaliselt lennukitest või haubitsatest alale külvati. Miiniotsijaga raske leida, sest metalli on seal kübeke

ei saa küll öelda, et seal metalliotsija jaoks vähe metalli oleks. üks selline õppevariant vedeles endalgi millalgi riiulis. seal oli metalli selgelt piisavalt.
Kahjuks oli talle antud metalliotsija aga oleks vaja olnud miiniotsijat.Arnold kirjutas:Raadio 4-s kaitseväest rääkivas saates see vene poiss muljetas. Tundlikkus tundlikkuseks - signaali ta ju kuulis. Paraku oli see nõrk ja tegelikult on seda metalliprügi seal kõik kohad täis - kõike otsima hakkad, jõuad missiooni lõpuks sada meetrit läbitud
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: plärmo ja 3 külalist