Sõda Eesti pärast 1940a.

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 15 Juul, 2005 16:40

Ainult Eesti pärast muidugi mitte, aga arvestades, et N-Liit ja Saksamaa on liitlased ei tahtnud lääneriigid kindlasti N-Liidu laevastiku Baltimerele. Ilma Eestita Soome lahte venelaste ees lukus hoida oleks olnud võimatu.
Iva, siis selles, et kui juba niikuinii sõdida, sõdida Soome eest, siis, miks mitte ühtlasi ka Eesti eest. See oleks lihtsalt asjaga kaasa tulnud.
Varustus oleks võinud siia jõuda ka läbi Soome.
Kui aus olla, siis oli neil ju Soomest ka ükspuha sõdimine oleks toimunud. Norra mere ja Lääne mere pärast.

Külaline · Postitus Postitas **Külaline** » 15 Juul, 2005 16:41

Iva, siis selles, et kui juba niikuinii sõdida, sõdida Soome eest, siis, miks mitte ühtlasi ka Eesti eest. See oleks lihtsalt asjaga kaasa tulnud.

Kui Eesti oleks osutanud tõepoolest niivõrd super-vastupanu, kas siis tõesti oleks Punaarmee veel aasta lõpus ka Soomet rünnanud? Vaevalt.

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 15 Juul, 2005 16:50

Kui Eesti oleks osutanud tõepoolest niivõrd super-vastupanu, kas siis tõesti oleks Punaarmee veel aasta lõpus ka Soomet rünnanud? Vaevalt.

Nüüd ma ei saa asjast hästi aru

, jutt ju käib sellest, et baase oleks rünnatud, siis, kui Talvesõda juba käib. Nii, et punaarmee oleks tahest tahtmata leidnud ennast korraga sõjast nii Eesti, kui ka Soome vastu.

Külaline · Postitus Postitas **Külaline** » 15 Juul, 2005 16:58

Nüüd olen ma küll lolli mänginud. Jah, sul on õigus. Mina jahusin ikka 1939. aastast.

Su mõttekäiguga:

Iva, siis selles, et kui juba niikuinii sõdida, sõdida Soome eest, siis, miks mitte ühtlasi ka Eesti eest. See oleks lihtsalt asjaga kaasa tulnud.

võib sellisel juhul täiesti nõustuda ja enamuse mu jutust võiks vabalt kustutada.

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 15 Juul, 2005 17:05

See on see, et vestleme kahel teemal korraga, Eesti 39a. ja 40a. Mul võtab ka vahepeal kuuli täiesti kokku

Merepura · Postitus Postitas **Merepura** » 15 Juul, 2005 17:11

hugo:

Kaua ei oleks ka Soome vastu pidanud, pikk kaevikusõda oleks sellisele väikeriigile nii kurnav, et kaotus on ajaküsimus, arvestades jõudude vahekorda, Soome versus N-Liit, julgeks arvata, et maksimaalselt aasta.

Mul omal jäänud kirjanduse (peamiselt telliskivi mõõtu kogumik nimega"Talvesõda") baasil mulje et Soome jaoks oleks lähema paari kuuga sõda otsas olnud - reservid olid praktiliselt ammendunud, sõja lõpuosa ei meenutanud eriti positsioonisõda vaid soomlane tõmbus organiseeritult tagasi järgmistele kaitseliinidele (nõrgematele) ka rindejoon oleks kohe hakanud pikemaks venima. Rahu tuli Soome jaoks üsna viimasel tunnil (sellest ka Soome jaoks rängad rahutingimused).

teddybbeer · Postitus Postitas **teddybbeer** » 15 Juul, 2005 17:15

ja pealegi.. oleks Stalin kannatanud aprillini, oleks ka see nö "lääne surve" ära kadunud...

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 15 Juul, 2005 19:26

Merepura

Mul omal jäänud kirjanduse (peamiselt telliskivi mõõtu kogumik nimega"Talvesõda") baasil mulje et Soome jaoks oleks lähema paari kuuga sõda otsas olnud - reservid olid praktiliselt ammendunud, sõja lõpuosa ei meenutanud eriti positsioonisõda vaid soomlane tõmbus organiseeritult tagasi järgmistele kaitseliinidele (nõrgematele) ka rindejoon oleks kohe hakanud pikemaks venima

Päris nii see siiski ei olnud, sõja lõpuks oli Soome armee tunduvalt tugevam, kui sõja algul, seda nii relvastuses, kui inimjõus. Allaandmist kaaluti põhjalikult enne, kui otsus tehti. Pitid ju britid soome appi tulema, Rootsi sai lõpuks aru, mis on juhtunud, tänu baltiriikide kaardilt kadumisele, ja andis endale aru, mis siis veel saab, kui ka Soome langeb. Läänemeri ahvenamaa jne... Soomlastele olid ju rahutingimused äärmiselt ebasootsad, ei oodanud nad midagi sellist rahu. Pealegi tekitas sõdurites suurt viha, et Soome andis ära suure tükki maad, mis oli tol hetkel Soome käes ja mille pärast Soome sõdurid verd olid valanud. Kardeti ka seda, et juhul, kui N-Liit rahutingimusi rikub ja uuesti ründab on Soome veel halvemas seisus, kui enne, palju strateegiliselt tähtsat maad jäi ju N-Liidule.

teddybbeer

ja pealegi.. oleks Stalin kannatanud aprillini, oleks ka see nö "lääne surve" ära kadunud...

Mis siis juhtunud oleks

kari lumppio · Postitus Postitas **kari lumppio** » 15 Juul, 2005 21:05

Mõni kommentaar teema kohta

Sakslased ju okupeerisid Soome - nimelt Lapimaa (tohutu ala!). See toimus küll kokkulepeliselt suvel 1941. Talvesõda osutas et Soomel mehi ega relvasid ei jätku Põhja-Soome jaoks. Tõenäoliselt oleks Sakslased sinna tunginud ka ilma loata (Petsamo ning Kolosjoe nikel).

Talvesõja lõpul Soome armee oli katastroofi pardal. Jätkusõja lõpus 1944 asi oli täiesti teine. Inimjõudu küll natuke nappis, aga venelased olid ka kandud suuri kaotusi siin suunal ning teised frontid vajasid ka oma osa.

Britide huvi Põhjas oli Rootsis - Kiruna ja Gällivare rauamaag mida Saksamaa kasutas oma sõjamasina ehitamiseks. See oli ka põhjus miks Rootsi Briti sõjaväge ei tahtnud läbi lasta. Võib-olla mõni üksus oleks Talvesõjas ka Soome toodud katteks (Lulea sadam). Peaasi oli aga peatada rauamaagi vedu Põhja-Rootsist Saksamaale. Seda operatsiooni ennetades Saksamaa okupeeris Norra aprillis 1940. Ainult Soome iseseisvuse pärast Britid poleks appi tulnud (1941 kuulutasid nad sõja Soomele just iseseisvuspäeval detsembi 6ndal). Prantslased oleks seda äkki teinud.

Kari

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 16 Juul, 2005 12:31

Talvesõja lõpus nappis inimjõust, aga olukorda oleksid leevendanud vabatahtlikud. Näiteks Itaaliast soovis Soome sõtta minna 5000 meest, Suurbritanniast 8900, Ungarist 25000. Need olid end vabatahtlikult kirja pannud. Korralik propaganda võib imet teha. Relvastuses oli seis kõvasti parem, kui enne sõda.
Üldiselt jägunes arvamus ka sõda jätkata kaheks. Sõjaväe ja poliitilise juhtkonna arvamused olid väga erinevad. Näiteks Mannerheimi abi kindralmajor Aksel Fredrik Airo oli veendunud, et liitlaste abil suudaks Soome edukalt võidelda kevadeni ja seejärel saavutada väärika rahu.
Soomlased kaalusid hoolega allaandmist, Hanko baasi kutsuti ju püstoliks, mis suunatud Soome südamesse. Lisaks veel tuli ära anda Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala, need linnad tuli ära anda vabatahtlikult, N-Liit ju neid vallutada ei suutnud, linnadele lisaks veel suured maaalad, mis olid ka Soome käes. Siis veel Salla ala, ning Petsamo Kalastajasaarento loovutamine andis N-Liidule võimaluse valvata Petsamo laevaliiklust jne.... Teati, et sellistele lepingutingimustele vastu tulles, oleks riigi kaitsmine edaspidi võimatu. Nagu näha võeti lõpuks vastu raske, kui õige otsus. Loovutati suur tükk Soomet, aga säilitati vabadus.

Talvesõja lõpul Soome armee oli katastroofi pardal

Kui aus olla, siis minu arvates oli seis katastroofiline algusest lõpuni, jõudude vahekorda arvestades. Soomlaste vaprus oli hämmastav.

Sakslased ju okupeerisid Soome - nimelt Lapimaa (tohutu ala!). See toimus küll kokkulepeliselt suvel 1941. Talvesõda osutas et Soomel mehi ega relvasid ei jätku Põhja-Soome jaoks. Tõenäoliselt oleks Sakslased sinna tunginud ka ilma loata (Petsamo ning Kolosjoe nikel).

Just see toimuski kokkuleppeliselt, sakslased olid ikkagi Soome liitlased. Hoolimata Soome hirmust, mis kestis terve II m.s, et Saksamaa nad ära okupeerib. 1944a. oli Soome kaitsmisel sakslastel tähtis roll, ilma nendeta oleks Soome tõenäolislelt langenud.

Tsiteerin veel ühe huvitava lõigu Talvesõja raamatust Eesti kohta, mida arvavad asjast Soome ajaloolased.

Sõjalisest koostööst Eestiga ei tulnud midagi välja, kuna K.Pätsi valitsus otsekohe alistus N-Liidu nõudmistele. See oli kogu Baltimaade seisukohalt saatuslik, sest Eesti alistumine muutis samal ajal võimatuks Läti võimaliku sõjalise kaitsmise. Nii oli keskmine lüli Soome-Leedu liinil katkenud. Igaüks pidi oma jõududega hakkama saama. Baltimaade isegi mingisugune sõjaline vastupanu oleks arvatavasti Punaarmee arvestused tõsiselt segi paisanud. Baltimaade rahvad ja eriti nende poliitiline juhtkond jätsid selle ajaloolise võimaluse kasutamata. Alistudes ei pääsenud nad ikkagi kergemini, nagu järgnevad aastad ja aastakümned nõukogude korra ikke all näitasid. Samal ajal jäi kasutamata eriti tõhusaks ja kaasaegseks peetud Soome lahe tõke. Eesti Naissaare ja Soome Mäkiluto kindluste vahel.

Väga valusad sõnad, mulle kui eestlasele aga sulatõsi.

teddybbeer · Postitus Postitas **teddybbeer** » 16 Juul, 2005 14:45

hugo1 kirjutas:

ja pealegi.. oleks Stalin kannatanud aprillini, oleks ka see nö "lääne surve" ära kadunud...
Mis siis juhtunud oleks

mitte ei oleks, vaid juhtuski. nimelt 9. aprillil läks lahti plaan nimega "Weserübung", kus Saksamaa ründas Taanit ja Norrat ja 10. mail operatsioon "Gelb", mille käigus said Prantsuse, Inglise, Hollandi ja Belgi väed tunda välksõja mõjusi. Taani kapituleerus kohe ja Norra langes 10. juunil. Inglise-Prantsuse eskpeditsioonikorpus, mis pidi Soomet abistama minema, visati Narviki alla....

Ühesõnaga, oleks Stalin paar kuukest veel kannatanud, oleks maailma poliitiline pilt hoopis tesitsugune olnud. Aga nuh... olex on paha poiss nagu me kõik väga hästi teame

hugo1 · Postitus Postitas **hugo1** » 16 Juul, 2005 16:33

Samas jälle oleks Rootsi ja Skandinaavia õppinud Baltimaadelt ja Soomelt, et neutraalseks jääda on selles maailmasõjas võimatu, siis oleks seis hoopis teine olnud. Eriti just Rootsi oli nii võrd arg, ise samas küllaltki suur riik. Balti-Skandinaavia jõudude õigeegne ühendamine oleks taganud kõikidele riikidele vabaduse ja võimalik, et sõda oleks ültse ära jäänud, kindlasti hoopis teise pöörde võtnud.

andrus · Postitus Postitas **andrus** » 16 Juul, 2005 18:24

teddybbeer kirjutas:Inglise-Prantsuse eskpeditsioonikorpus, mis pidi Soomet abistama minema, visati Narviki alla....

hahaa, soome oli juba kuu aega varem rahu teinud, kuidas see abistamine välja pidi nägema ? britid-prantslased plaanisid algusest peale norrasse minna, mehedki olid vist juba laevadesse pandud, sakslased ennetasid neid vist ainult päeva-kahe võrra ja said seetõttu endale norras okupantide "au".

teddybbeer · Postitus Postitas **teddybbeer** » 16 Juul, 2005 20:31

andrus kirjutas:
teddybbeer kirjutas:Inglise-Prantsuse eskpeditsioonikorpus, mis pidi Soomet abistama minema, visati Narviki alla....
hahaa, soome oli juba kuu aega varem rahu teinud, kuidas see abistamine välja pidi nägema ? britid-prantslased plaanisid algusest peale norrasse minna, mehedki olid vist juba laevadesse pandud, sakslased ennetasid neid vist ainult päeva-kahe võrra ja said seetõttu endale norras okupantide "au".

me siin spekuleerisime sellest, et mis oleks siis juhtunud kui Stalin oleks rahu sõlmimisega natuke aega venitanud.... See on ju teadatuntud fakt, et Soome abistamise sildi all püüti Saksamaad Rootsi rauamaagist ära lõigata. Prantslased vist isegi plaanisid Süüriast õhurünnakuid Bakuu õliväljadele...

andrus · Postitus Postitas **andrus** » 16 Juul, 2005 20:47

nojah, siis vabandust, sinu 15:45 kirjutises olid kõik tõestisündinud asjad, ainult see üks väide tundus natuke imelik, ma ei saanud aru, et niiviisi ka fantaseeritakse

www.militaar.net

Sõda Eesti pärast 1940a.

Kes on foorumil