Ettevalmistamatuse tõttu jäi sõda pidamata

[Juhani Putkinen]

Venemaa püüdis kõigest väest vallutada terve Soome ka Jätkusõjas - nagu Talvesõjas.

Soome aga saavutas suurepärased tõrjevõidud (milledes abiks olid nii eestlastest vabatahtlikud kui ka sakslased - peamiselt lennuväekoondis Kuhlmey) - ning Soome jäi jälle vallutamata.

Soomel oli juba kogemusi, et venelastega tehtud lepingut pole rohkem väärt kui see paberi milledele need on kirjutatud (vanapaberi väärtus).

Seega Soome alustas ulatuslikud ettevalmistused sissisõjaks kohe kui Jätkusõda lõppes. Soome vedas laiali peidikutesse rohkem kui 34 pataljoni varustuse - kõik mis vajalik tõhusaks sissisõjaks (kaasa arvatud sidevahendid, konservid, jne.).

Käsk tungida Soome kallale

Soomlastel oli see kord õigus. Venemaa puna-armee sai jälle käsu ületada Soome piiri 15.10.1944 kella 6.00 ja okupeerida Soome.

Aga vahepeal selgus, et Soome oli teinud ettevalmistused ulatuslikuks sissisõjaks - ja puna-armee kallaletungikäsk tühistati viimasel hetkel 15.10 kella 04.00.

Soovitan soojalt

Soovitan soojalt, et Eesti valmistub hoolega ette tõhusaks sissisõjaks - võib-olla sellega hoiab sõja ära.

[Die another day]

Et, selline küsimus, mis need tegelikud kellaajad olid mil need käsud anti,
sest ka kommunistid ei olnud sellised imemehed, et oleks suutnud tühistada käsku mis kaks tund hiljem oli välja antud?

Aga selles mõttes et sõda või mitte sõda, Eesti peaks ikka mõningased ettevalmistused tegema.

[EOD]

Et, selline küsimus, mis need tegelikud kellaajad olid mil need käsud anti,
sest ka kommunistid ei olnud sellised imemehed, et oleks suutnud tühistada käsku mis kaks tund hiljem oli välja antud?

Käsk oli ikka varem antud. Piir tuli ületada 15.10.1944 kell 6.00, kuid käsk tühistati kaks tundi enne seda.

[Kapten Trumm]

Mind lausa huvitaks, kas selliste kõvade väidete kinnituseks on mõni usaldusväärne allikas kah anda või on tegemist kellegi fantaasiaga?

[Juhani Putkinen]

Mind lausa huvitaks, kas selliste kõvade väidete kinnituseks on mõni usaldusväärne allikas kah anda või on tegemist kellegi fantaasiaga?

Kes midagi peab usaldusväärseks. Minule Soome kolonel Erkki Nordbergi teaduslik uurimus on usaldusväärne: Erkki Nordberg, Arvio ja Ennuste Venäjän sotilaspolitiikasta Suomen suunnalla, 2003, lehekülg 234

http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... a_sota.htm

[sven]

Eesti on juba kakskümmend aastat vaba aga kõik mis oli vaja kohe ära teha on siiamaani tegemata. Ei ole head usku, et see riik kunagi mingeid ettevalmistusi millegiks ka tegema hakkab, kui esimesed 20 aastat raisati niisama, siis kas järgmised 20 muutub midagi?
Siiamaani ei ole massilist sissisõjakultuuri, snaipreid, miinisõja ettevalmistusi, rahva moraalset ettevalmistust ja häälestatust kaitseks.
Kaitseliitu on võidetud hingesid rahvaarvu suhtes 1%, kelledest on võitlusvõimelisi max 30%, seega siis lahingvõimekust ca 0,3% elanikkonnast. Üritus on läbi kukkunud.
Riigikaitse eest hoolitsemise on enda kätte võtnud väga väike seltskond. Käputäis bürokraate. Töö tulemuseks on... noh, ütleme nii, et ega meist keegi ju tegelikult ei usu, et see meid tegelikult ka millegi eest kaitsta suudaks. " Kulutused kaitsele" on nimetatud "kaitsekulutusteks" ja see annab juba rohkelt mänguruumi. Tahtsite, et kulutame, näe kulutasimegi.
Aeg läks, raha läks ja kasu ei mitte midagi. Taotlus?

Samas on riik juba küllalt kõva, et kui mõni aateline kodanik hakkab ise mingeid ettevalmistusi tegema, siis satuks ta riigipoolse terrori alla.
Teed peidiku - keskonnakahjustus, varud miine - terrorist, paned konserve kõrvale - hullumajja.....või proovige kasvõi KL-i promoda youtubes - saate teada.

Kas siin teemedes räägitakse niisama, et kuidas peaks ja võiks ettevalmistusi teha, või tuleb tõesti peale uus põlvkond ja hakkab midagi ette võtma, enese läbipõletamise arvelt?

[viiking]

Mis selle KL promoga Youtubes juhtus siis...

[Juhani Putkinen]

Eesti on juba kakskümmend aastat vaba aga kõik mis oli vaja kohe ära teha on siiamaani tegemata.

Kohe pärast iseseisvuse taastamist ikka midagi tehti.

Aga kui hakkas olema selge, et Eestist saa NATO liige, nii paljud hakkasid kahjuks arvama, et nüüd polegi vaja ise midagi teha:

1. Venemaa ei ründa Eestit;

2. Juhul kui ründaks, niin NATO kaitseb;

3. Endal on vaja ainult väike palgaline seltskond mis käib välismissioonidel;

4. Mingeid sisse pole vaja - miinidest rääkimata.

Kahju.

Aga Eesti on demokraatlik riik. Kui rahvas nõuab, et olgu riigikaitse korras, nii on võimalus, et rahvast kuulatakse.

Eesti patrioote on vaja ka Eesti ohvitserideks. Ohvitseril on ka võimalus mõjutada mis toimub (kui on tahtmine ja selgroogu olemas).

Kahjuks paljud eestlased on harjunud sellega, et tehakse ainult seda mis ülevalt poolt kästakse - ei olla valmis omaalgatuslikult asju ajama (vähemalt pärast seda kui on juba selle eest sõimata saanud).

[hillart]

Kood: Vali kõik

 ... Ohvitseril on ka võimalus mõjutada mis toimub (kui on tahtmine ja selgroogu olemas). ...

Nukrustundega südames pean kahjuks tunnistama, et just EKV ohvitser on meie riigis see viimane, kellest riigikaitse põhiküsimustes miskit sõltub. Jah, nende põhiotsuste tehniline rakendamine küll, kuid mitte midagi enamat.
Sest EV ohvitser on teadupärast piiratud kodanikuõigustega inimgrupi liige meie riigis, mis väljendub selles, et ta ei oma õigust võtta avalikult sõna poliitilistes küsimustes. Kuid riigikaitse põhimõttelised küsimused just seda on (või siis püütakse neid sellisena poliitikute poolt käsitleda). EV tegevteenistuse olevad ohvitserid on ajapikku muutunud neis küsimustes lausa nii hellaks, et ei julgeta võtta sõna isegi kitsalt tehnilistes üksikasjades, kuigi neis võiks just oma eriala spetsialistidel olla õigus kaasa rääkida. Aga ei saa, sest nagu te isegi vahest mäletate on neidki üksikuid arglikke katseid tegevteenistuse ohvitseride poolt eelpoolnimetatud valdkonnas sõna võtta koheselt poliitiliste ringkondade poolt tõlgendatud, kui poliitikasse sekkumist, missugune aga teadupärast EV ohvitserile keelatud on.
(NB! EV pole selline riik nagu näiteks Saksamaa, kus - "Sõdur - see on vormiriietuses kodanik.")
Vahest saate nüüd aru ka asjaoludest, miks nii see kui teine loovalt ja edumeelselt mõtlev kaitseväelane on viimase 16-17 aasta jooksul pidanud KV-st või KL-st lahkuma. Ja alles siis, kui enam paguneid õlgadel ei kanta, on saadud massikommunikatsioonis enda tõelisi mõtteid riigikaitsest väljendada.
Tõenäoliselt adute nüüd ka nende hilisemate ilkumiste mõttetust, et - "miks ta siis ei rääkinud, kui ise võis asja teha - nüüd on küll kõva mees jne., jne." Muideks! Ka siinses foorumis on sellelaadseid repliike lugeda olnud.
Vaat, nii on lood selle asjaga.
Kuid paraku peab ütlema, et nende endiste kaitseväelaste arvamuseavaldused pole möödunud aastate jooksul reeglina laiemat kandepinda leidnud, ja nad on lihtsalt tashilju unustusse vajunud. Kes kiiremini, kes aeglasemalt. Sest tavaliselt pole need mehed kohanenud meie poliitikamaailma silmakirjalikkuse, ärategemise ja intriigidega, ning kui valikutes on olnud, kas minna kaasa poliitiliste sullerdamiste ja nn. erinevate kompromissidega või siis jääda ustavaks oma põhimõtetele, on nad valinud neist just viimase.
Ja selline just ongi nende nn. TAHTMISE JA SELGROOGA ohvitseride saatus.

P.S. No-jah, on muidugi võimalik ka veel selline variant, et see mõtlev ja tegutsemisvalmis ohvitser surub lihtsalt kibestunult hambad kokku ja teenib edasi. Mis siis, et näeb nii mõningaidki igapäevaselt tehtavaid lauslollusi (s.o. tema arvates, mida ta oskab siiski reeglina ka väga hästi argumenteerida, kui temalt konkreetselt küsida). Miks? - küsite. Aga seepärast, et ta ei taha, rahvakeeli öeldes, saabast saada ja tahab oma elu-kutsele siiski viimseni truuks jääda (ehk siis - langeda heroiliselt lootusetul postil - "Auf verlorenem Posten werden wir fallen.") ning endast sõltuvad lähedased siiski igakuise sissetulekuga tagada.

[sven]

Hillart on väga hästi olukorda kirjeldanud, kuigi juurde oleks lisada lõputult.
Absurdne olukord on tekitanud täiesti uue, elujõulise, teenistujate kihi, kes on läbi hammustanud, et siin ei tegelda mitte riigikaitse ettevalmistustega vaid kaitsekulutuste ärakulutamisega ja on sättinud ennast sellest osa saama. Saades aru, et sõda ei kavatse see organisatsioon mitte iialgi pidada, tööd kah eriti tegema ei pea, on selle seltskonna ainus mure kannatada ära aegajalt toimuv p...etrukkimine ja hoida olukord võimalikult muutumatuna, et see olelus saaks turvaliselt jätkuda.
Iga uus idee, iga läbiviidav muudatus, võib seda turvalist olukorda ohustada ja seetõttu on see esimene kiht, mille mudasse uus algatus kinni jookseb ja sumbubki sinna. Või kui lähebki midagi töösse, siis moonutatakse see nii ära, et see muutub oma algidee vastaseks.

Kui kuskilt ilmubki välja karismaatiline liider, kes hakkab midagi muutma, siis seesama teda ümbritsev muda hakkab kohe edasiliikumist takistama kuni olukorra "stabiliseerumiseni".


Aga youtubesse puutuv, siis tekitati väike jama ja ühel kästi ka oma töö maha võtta. Aga ma peaks olema Andrus Kivirähk, et suuta seda absurdset lugu küllalt värvikalt kirjeldada. http://www.youtube.com/results?search_q ... type=&aq=f

[planet64]

Sest EV ohvitser on teadupärast piiratud kodanikuõigustega inimgrupi liige meie riigis, mis väljendub selles, et ta ei oma õigust võtta avalikult sõna poliitilistes küsimustes. Kuid riigikaitse põhimõttelised küsimused just seda on (või siis püütakse neid sellisena poliitikute poolt käsitleda). EV tegevteenistuse olevad ohvitserid on ajapikku muutunud neis küsimustes lausa nii hellaks, et ei julgeta võtta sõna isegi kitsalt tehnilistes üksikasjades, kuigi neis võiks just oma eriala spetsialistidel olla õigus kaasa rääkida. Aga ei saa, sest nagu te isegi vahest mäletate on neidki üksikuid arglikke katseid tegevteenistuse ohvitseride poolt eelpoolnimetatud valdkonnas sõna võtta koheselt poliitiliste ringkondade poolt tõlgendatud, kui poliitikasse sekkumist, missugune aga teadupärast EV ohvitserile keelatud on.

Ma tahaks kõigepealt näha neid dokumente, mis piiravad kaitseväe tegevohvitseride väljendusvabadust. Pole mingit ratsionaalset põhjendust, miks ohvitseridel ei või olla ega nad ei või avaldada oma seisukohti näit. kasvõi maksupoliitilistes küsimustes. Küll ei sobiks neil sekkuda parteipoliitilistesse kemplustesse, kus sageli ratsionaalse mõttega polegi palju seost. Ei kujutleks neid ka ette näit. juhendamas X erakonna noori öisel plakatiretkel või mujal tsirkust tegemas, aga noh, küllap suudaks ma sellegagi harjuda. Ka ohvitserid on kodanikud ja me kõigi huvides on , et nad ka väärikate kodanikena käituksid. Minul küll pole mingit kahtlust nende võimetes sobiva ja sobimatu vahel vahet teha. Lõppude lõpuks vastutab igaüks ise oma sõnade ja tegude eest. Eriti vajalik oleks tegevohvitseride väljaütlemised sõjalistes küsimustes, kus nad on spetsialistid. Pole meil ju võtta sõjaakadeemia õppejõude või uurimisinstituutide teadureid, kes sõjalisi küsimusi rahvale valgustaks. Ja tühja kohta loodus teatavasti ei salli.
Kardan, et senised piirangud ja väärarusaamad on tingitud mõnest aktiivsest ja rumalast (tappev kombinatsioon) ülemusest, kelle mõtelmisvõime jääb tagasihoidlikuks. Alati tasub sellisel juhul küsida, kelle huvides see on ja millisel eesmärgil. Rumaluse vastu aitab avalikustamine. Lollus paljastab end ise ja siis pole sel pikka iga.
Ei maksa ka arvata, et kaitseministeerium on see viimane tagurluse kants, kes soovib kõigil suud lukku panna. Tsiteeriks siin kaminast saadud vastust sarnasel teemal:

"Laiemaks aruteluks on üsna avatud meie julgeoleku- ja kaitsepoliitika üldised suunad - kaitsepoliitilised prioriteedid, missioonidel osalemine, ajateenistuse tulevik, riigikaitse rahastamine jne. "

"Mis puudutab Eesti kaitseväe ohvitseride usaldamist ning nende "lubamist" SKAK-i detaile ja tagamaid selgitama, siis selles osas pole ministeerium mitte kellelegi mingeid piiranguid seadnud, vastupidi - meil pole midagi selle vastu, kui peastaabi ohvitserid kirjeldaksid ühiselt ja konsensuslikult välja töötatud plaani. Mingeid piiranguid pole küll keegi kaitseväelaste suhtes rakendanud."

Vabandan juba ette nende ees, kes ütlevad, et "kõrvalseisjal on muidugi lihtne rääkida". On küll lihtsam, aga sooviks ikkagi julgust ja pealehakkamist ka tegevohvitseridele.

[Juhani Putkinen]

Ma tahaks kõigepealt näha neid dokumente, mis piiravad kaitseväe tegevohvitseride väljendusvabadust. Pole mingit ratsionaalset põhjendust, miks ohvitseridel ei või olla ega nad ei või avaldada oma seisukohti

Täpselt nii!

Mõned tahavad lihtsalt oma laiskusest ja mugavuseihalusest vait olla.

See on iseasi, et näiteks ametkondlikku infot ei tohi lobiseda - aga ettepanekuid on lausa kohustuslik teha.

[ivanorav]

Sinu artiklid on ka leidnud Soomes kõlapinda.
http://www.pkymasehist.fi/phpBB2/viewto ... =34&t=5903

Tõde on kusagil olemas!

[lembit13]

Mind lausa huvitaks, kas selliste kõvade väidete kinnituseks on mõni usaldusväärne allikas kah anda või on tegemist kellegi fantaasiaga?

Kui õieti mäletan siis oli tõeliseks põhjuseks ikka liitlaste USA ja Inglise järeleandmatus onu Jossi nii suurtele soovidele. Onu Joss aga oskas mitte liiale minna. Poliitikat ei tasu alahinnata.

[lembit13]

..............
Aga ma peaks olema Andrus Kivirähk, et suuta seda absurdset lugu küllalt värvikalt kirjeldada. http://www.youtube.com/results?search_q ... type=&aq=f

Tähelepanu! See on väga levinud viga. Kui pannakse mingi absurdse loo kirjeldamisel rõhk kirjelduse värvikusele siis on see kahjuks otsene "tumedate jõudude" kaitse. "Värvikad" lood sarnanevad lihtsalt virisemisele ja hädaldamisele. Tumedad jõud kasutavad ise enda kaitseks oma pattude kirjeldusi "pisikeste kunstiliste liialdustega " mis keerab kogu kriitika rappa.
Kes tahab tõsiselt olukorda parandada siis olge vigade kirjelduses võimalikult faktide täpsed. Hinnangute andmisega pole mõtet samuti liialdada.
Pidage meeles, et kui kirjutate: "Härra Pätt on kaabakas, varas, suli!" siis Pätt kaebab tõenäoliselt kirjutaja kohtusse solvamise pärast.
Kui kirjeldate ainult fakti: "Härra Pätt lõhkus Tubli korteri luku ja läks oma loaga tema korterisse ja lahkus koos televiisori ja korteris olnud rahaga ....!"
Siis ei ole kirjutaja härra Pätti solvanud! Sisu aga on isegi huvitavam.