Uued relvasüsteemid EKV-le

[Madis22]

AIM-120d tahab lennukilt mid course update'i senikaua, kuni ta oma radari sihtmärgile lukustatud saab. Senikaua võib aga laskva lennuki ja sihtmärgi vaheline kaugus väheneda umbes pooleni sellest, mis ta laskmise hetkel oli.

[Kilo Tango]

2. Iga-aastased kulud on USA näite põhjal tuletatud TCO hinnad, kus on sees nii hoonete, seadmete ja ladustatud moona depretsiatsioon kui lendurite pastakate jooksev kulu. Sõnaga kõik-kõik-kõik

Kuidas saab moon olla jooksvates kuludes, kui jooksvad kulud on 40 milli aastas ja lendur kasutab ära mingite õppuste käigus 4 Harpooni, mis on 40 miljonit, siis nagu kuidas ?

Selle sees võib olla õppemoon, kuid kindlalt mitte lahingmoon.

Ma ju ütlesin, et sa ei tea, mida tähendab sõna depretsiatsioon, mille poolest see erineb kulumist ja amortisatsioonist. Sa ei oska eelarvestada kaugemale kui pere-eelarve. Kui sedagi. Sinu väited on valed aga ma ei viitsi enam süübida nende ümber lükkamisse, sest sa tuled (nagu varemalt) samade väidetega uuesti lagedale. Pointless discussion.

[kaur3]

Kunagi olid teema all jutuks 120mm miinipildujad ja nende transport. Paar linki sellel teemal.

http://www.defensetech.org/archives/004672.html

Vt lk 28 http://www.defensetech.org/archives/004672.html

[Kapten Trumm]

Venemaal on igasugu "maailmas analooge mitte omavaid asju", samovar, puhvaika ja kirsad kaasa arvatud.

Ei maksa väga südamesse võtta neid propajutte, vene lennuvägi ja raketivägi on relvastatud tänini samade relvadega, mis neil NSVL viimastel aegadel olid. Kvalitatiivselt on lihtsalt juhtunud see, et suur hulk veel vanemat kola on maha kantud. Ja senikaua, kuni nafta maksab 40 dollarit barrel, ei hakka neid ka kunagi olema.

Kuskil Peterburi oblastis on jah reaalselt olemas Totcka (Frog-7) üksus. Selliseid on Süüria lasknud korduvalt Iisraeli lennuväljade pihta ilma reaalseid tulemusi saavutamata. See on nii ebatäpne, et lennuraja tabamine on küll pime juhus. Lennukiangaaridest rääkimine oleks selge tähtede sõja teema. Küll aga on need täppisrelvad olemas nt Su-24 relvastuses, ainuke häda, et nendega peab lähedale tulema.

Mõnigad NSVL lõpuaja uudisasjad on ju sõdadest läbi käinud ja mingeid tulemusi pole nagu ette näidata. Erandiks on vast vene TT raketid, mida 2006 suvesõjas juutide vastu kasutati. Takkajärgi on hea meedias vehkida
takkajärgi rusikatega, et oleks neil olnud Topol või Su-47, küll siis oleks saanud. Oleks seal küüned, roniks puu otsa. Vene tehnikat vene kasutajate käes on olnud päris mitmetes sõdades ning tulemused pole olnud araabia/vietnami relvavendade omadest eriti paremad.

[araterI]

Tochkadega on see väike probleem, et Tocka-U lennukaugus on 120 km ja teadmata on palju neid Scarab C mudeleid 185 km üldse on. Vasknarvast (lähim vene piiri punkt linnulennult) Ämarisse on 200 km.

Mingi info järgi tundub, et hoitakse neid Lugas
http://www.google.com/maps?f=q&hl=en&ie ... 13647&z=16
ja
Strugi Krasnõje-s (Vladimirskis)
http://www.google.com/maps?f=q&hl=en&ie ... 13647&z=16

Lennuvälja kaitseks on sellise kola puhul kaitseks vaja võib-olla hoopis muidu laevadel kasutatava Phalanxi
http://www.globalsecurity.org/military/ ... /mk-15.htm
maapealset analoogi
http://www.youtube.com/watch?v=cgpQBZF2sZQ
See on tõsi küll suurtüki ja miinipilduja tule vastane riist.
Või siis näiteks hollandlaste Goalkeeper
http://www.youtube.com/watch?v=SWZ2wCcvXRQ

[Pirr]

EPL`s ka Aaviksoolt jälle üks artikkel kaitsekulutuste teemal:
http://www.epl.ee/artikkel/457669

[Vaiks]

http://www.arileht.ee/artikkel/457818 kui Poolale sobib, siis peaks päris kindlasti ka meile sobima, imestan, et varem pole kohalikku toodangut Mereväe poolt kasutusel võetud, tuleks kindlasti odavam kui kuskilt välismaalt osta ja kodumaisele majandusele tuleks ka kasuks.

[maanus]

Hr. Xender võiks mulle ja teistele foorumlastele ära seletada kuidas ta kavatseb saavutada 60+20 raketiautoga lennukitega võrdväärse reageerimis( kiiruse )võime?
Lennukid on u.5-6 minutiga Ämari angaarist suvalises Eesti paigas. Kus on sama ajaga autod? Istuvad järelikult kõik 80 masinat igapäev mööda Eestit laiali.
Aga paigal istuda ei saa kuna spetsnaznikud ja muud ahvid saaksid asukoha teada ja siis vajalikul momendil teevad selle tümaks. Järeldus?
Tuleb ringi sõita koguaeg. Isegi kui igapäev positsioone vahetada,tekib lõpuks mingi korrapära ja lemmik parkimiskohad mis lõpuks kõigile teatavaks saavad.
Kus hakkaks olema raketsikute baas kust nad välja sõidavad,magavad, tangivad,.....? Tallinn näiteks? Või rohkem baase? Hakkavad igapäev tegema mööda riiki patrullringe ulatusega kuni 600+ kilomeetrit?

Väide, et lennukid on aegajalt kõik maas siis mis imemoodi saavad kõik autod olla korraga väljas? On vaid mingi % autodest väljas ülejäänud baasis ootel? Kui kõik autod ei ole korraga väljas siis on võimekus hõre ja rünnakud tulevad läbi!
Kui kaua võtaks häire korral positsioonidele asumine näit. Tallinnast lõuna ja ida maakondadesse vs. lennukid?
Kui 80 autot hakkab igapäev mööda riiki sadades kilomeetrites auringe tegema, siis kuipalju kulub selleks juba ainult kütust? Kallis lõbu ju!



Täiendage-parandage kui keegi veel viitsib sel teemal jahuda üldse

[allatah]

Oh pagan, eelarvekärped...
Vahetaks õige rakettide teema millegi odvama vastu

Aga nendest raketiautodest seda, et kui neid rünnatakse, siis see on ilmselt esimene info eesootavast sõjast. VÕKkidele peaks see andma kiire infoedastuse puhul vähemalt mõned (kümned) minutid lisaaega maastikule minekuks. Ning lisaks võiks osad raketi/radari masinad olla pidevalt VÕkides. Kui kuskil avalikus parklas seisva masina võib muuta kasutuskõlblikuks halval juhul isegi õigsti lastud püstolilaskudega, siis vähemalt väeosas olev radar või raketisüsteem on paremini kaitstud.

Rääkides näiteks viiest passiivradarist, siis täitsa lambist pakun välja sellised objektid. Pärnu endine VÕK, Tallinnast mõni väeosa, Viru, Kuperjanov ning Lätlaste rünakust teadasaamiseks üks ka Ruhnu saarele.

Peaks suht normaalselt rahuajal Eesti ära katma. Ning kui on infot ohust, leiab ju siiski veel üle eesti igasugu militaarobjete, kus on olemas või kuhu saab kergelt perimeetri kaitset korraldada. Ega Venemaa ju igat väikest Kaitseliidu majakest ei hakka rakettide ja viienda kolonniga ründama. Ei ole neil seda võimekust ning loodetavasti märkaks kohalike relvastumist mõni julgeolekuasutus või valvas kodanik.

[Kilo Tango]

Vene ajaleht Kommersant kirjutab kaitseministeeriumile ja armeeametnikele viidates, et kolmandik Vene hävituslennukitest tuleks maha kanda, sest nad pole lennuvõimelised.


http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=21141377

[Gideonic]

Vene ajaleht Kommersant kirjutab kaitseministeeriumile ja armeeametnikele viidates, et kolmandik Vene hävituslennukitest tuleks maha kanda, sest nad pole lennuvõimelised.


http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=21141377

Ega väga ei imesta ka. Ukraina ütleb, et isegi karmi hooldusega ei pea nende hävituslennukite park vastu kauem kui aastani 2015. Loomulikult on Venemaal nõuka-aja ajast hulga rohkem Su-27 ja Mig-29 säilinud, aga oluliselt kauem nad ikkagi kesta ei tohiks. Sisuliselt ikkagi samade tehaste toodang ja vaevalt et Ukranas neid viimased 18 aastat oluliselt kehvemini hooldatud/konserveeritud on.

[Xender]

Kahju jah, eelarvekärbete osas, samas kui KMis on mõtlevaid inimesi, ei tehta kärpeid mitte relvastushangete osas, vaid paberimäärijate pealt, eks näis.

Nende rekattega on nii, et 7-8 rekkaga kataks ära terve eesti õhuruumi, seal peaks olema veel juures natuke lühimaad, ehk siis 14 - 21 Mistralit ning natuke muid vendi ehk siis pidev valmisolek oleks saavutatav umbes 100 vennaga.

Need siis igapäevaselt sõidaks erinevates kohtades ringi.

60 rekkaga oleks nii, et 10 oleks operatiivis, 40 oleks liaiali jagatud kaitseringkondadele : st seisaks VÕKides, KL malevates ning väeosades ( pea asi, et ei seisaks kusagil ühes väeosas reas ) ning 10 oleks reservis.
Ühesõnaga hajutatus oleks piisav.

Üldiselt ei viitsi rohkem sellel teemal vaielda, pole vahet kas on tervet Eestit kattev Keskmaa võimekus või hävitajad, tähtis on see, et kumbki süsteem meile paari aasta jooksul tuleks.

Parim oleks muidugi kui meil oleks mõlemad.

[Kapten Trumm]

Nende rekattega on nii, et 7-8 rekkaga kataks ära terve eesti õhuruumi, seal peaks olema veel juures natuke lühimaad, ehk siis 14 - 21 Mistralit ning natuke muid vendi ehk siis pidev valmisolek oleks saavutatav umbes 100 vennaga.

Ei kata päris kindlasti! Laskekaugus on seal ju ainult 30 kopikatega kilomeetrit.

[Xender]

Kapten trumm, valesti tead, laskekaugus 32 km kehtib AIM-120A/B kohta, AIM 120Dga saab 50% juurde, ehk 50 - 60 kilti. Sellega katab ära ligi 10000 ruutkilomeetri.

Kuna aim 120D on kallim kui A/B, siis oleks mõistlik iga auto peale panna 1 AIM 120D ja 3 AIM 120B.

Aga see selleks.

[Lemet]

Sellega katab ära ligi 10000 ruutkilomeetri

.

Millise matemaatika järgi Kas pii korda ärr ruudus on ära muudetud?

S = pii korda raadiuse ruut. Elik siis 3,14 korda 30 ruudus- 3,14 korda 900 saan mina küll 2826