Reigo
Otsustavad lahingud oleksid toimunud maismaarindel. Merekindlused oleksid suutnud neisse sekkuda vaid siis, kui rinne oleks Tallinna ümbrusesse jõudnud. Ja kui vaadata skeemi patareide laskesektoritega Õuna raamatu lõpus, siis jääb mulje, et suuremat kasu oleks olnud vaid Aegna 352 mm patareist. Iseasi kui täpne selle tuli oleks olnud.
Kuna ma pole rannikusuurtükiväe asjatundja, siis ei saa muidugi eitada võimalust, et kindluste suurtükke oleks võinud kuidagi ümber monteerida nii et laskesektor muutunuks.
Kindlused olid põhiliselt mõeldud sulu sulgemiseks, tõkestada punalaevastikul pääse Läänemerele. ja Tallinna, ning Helsingi kaitseks. Venelaste ründe plaan nägi ette rünnakut merekindlustele ja kindluste vallutamist. Kindluste vallutamist pidasid äärmiselt raskeks ka venelased. Kõige parema ülevaate saaksid asjast, kui vaataksid kaarti.
Soome Talvesõja raamatus(see hästi paks) lk. 121.. See üks kaart ütleb rohkem, kui tuhat sõna, seal on väga ilusti näha, kuidas kindlused oleks lahe lukus hoidnud, kui kaugele patareid lasid. Aegna oli nende kindluste kroonjuveel, Isegi Naissaare patareid said Tallinna kaits´ta. Mis ma ikka räägin, kui võimalus vaata ise ka seda kaarti, see sulg oleks minu arvates venelast väga pika aega kinni hoidnud.
Iseasi on ka, arvestades kindluste nutust õhutõrjet, kui palju suurtükke
oleks selleks ajaks rivis olnud kui rinne Tallinn aümbrusesse jõudnuks?
Nii nutune nüüd ka see õhutõrje seal ei olnud. Seal oli ka uusi kahureid.
Aga muidugi saab öelda, et alati on vähe. Sellest rääkis ka Suvorov oma raamatutes, nõukogude ajaloolased väidadavad, et N-Liit ei olnud sõjaks valmis, sest oli liiga vähe tanke ja suurtüke ja lennukeid, plaanid nägid ette, et oleks pidanud rohkem olema
Kui palju oleks pidanud Aegnal õhutõrjekahureid olema, et ei oleks vähe vaid piisavalt, kas 10, või 100, või 1000
Alati on liiga vähe, küll küllale liiga ei tee.
Fakt on see, et Aegna merekindlus oli üks parimaid maailmas. Õhutõrje võis olla üks nõrgemaid külgi, aga mitte olematu.
Merekindlused kokku moodustasid ülitugeva kaitseliini, mis oleks hoidnud kinn N-Liidu laevastiku. Strateegiliselt oli see tähtis, nii Eestile, kui Soomele ja ülejäänud Skandinaaviale.
Nende tähtsus oli niivõrd oluline, et Eestil oleks olnud lootus saada abi Skandinaaviast, oli võimalus, et rünnak merekindlustele, oleks rebinud sõtta ka Soome.
Kuidagi ei oleks suudetud takistada allveelaevu.
Meremiinid, lisaks oli olemas Eestil kaks mootsat allveelaeva, koos korraliku väljaõppe saanud meeskondadega. Lisame sinna veel 6 Soome allveelaeva.
Sellest on juba juttu olnud. Nõukogude-Saksa sõpruse pikaajalisusse ei usutud, läheb see sinu kontseptsiooniga kokku või mitte. Arvati, et vasrti lähevad nad ikka kiskuma. Seda arvas ka Eesti juhtkond. Ja kujuta ette --neil oli õigus!
Mille põhjal seda arvati, kas supipaksu pealt

, terve maailm kartis sellel ajal, et III Reich ja N-Liit ühendavad jõud ja vallutavad terve maailma, aga Päts teadis, et varsti läheb sõjaks.
Poola sõbralik jägamine, M&R pakt, lisaks salajane lisaprotokoll(see olevat sel ajal Pätsile teada olnud), Saksamaa keeldus Eestit abistamast jne... Mille põhjal sai ette ennustada, et nad varsti sõdima hakkavad, kui näitas vastupidises suunas. Naid võisid oletada ja loota seda, aga mingit reaalset tõde sel asjal all ei olnud. Pane palun see allikas, ka kirja, kus on otse välja öeldud, et Päts uskus, et varsti läheb venelaste ja sakslaste vahel sõjaks.
Kui me poleks baase vastu võtnud, oleks venelased ise tulnud sõjaga ja siis oleks olnud nemad Tartu lepingu rikujad.
Mis selle mõte nüüd on? Loomulikult on see siililegi selge. Asi on selles (mõnele peab ikka korrutama sada korda): usuti, et sõja korral oleks Eesti riigiga lõpp olnud. Loodeti, et baaside lepingu korral ei olnud see veel kindel.
Seda ma väitsin Su väite peale
Ja üks tähtis kaalutlus veel. Kui oleks osutatud kasvõi sümboolset vastupanu (ükskõik, kas 1939 või 1940) oleks Tartu rahuleping auomaatselt kehtivuse kaotanud. See tähendab, et Moskval oleks uue rahulepinguga (või kapitulatsiooniaktiga) olnud võimalus peale suruda mida tahes. Veelgi tõenäolisem oleks muidugi olnud, et Eestis oleks peale kapituleerumist või siis pärast sõjategevuse keskse juhtimise lõppemist lihtsalt toimunud mingi "rahvarevolutsioon", nõukogude võimu väljakuulutamine ja järelejäänud "fašistide" (eesti partisanide) likvideerimine (see oleks tembeldatud muidugi kodusõjaks ja klassivõitluseks).
Kui me poleks baase vastu võtnud, oleks venelased ise tulnud sõjaga ja siis oleks olnud nemad Tartu lepingu rikujad.
See, et sinu definitsiooni kohaselt ei seistud, ei tähenda veel, et ei tahetud seista
Üks asi on enda eest seismine, teine asi tahtmine. Fakt on see, et venelasté nõudmistele tuldi vastu kõiges. Me isegi ei kaubelnud, ei üritanud venitada. Vaata Soomet, nende käitumist, kui N-Liit neile peale surus, risti vastupidine käitumine, kui võrrelda Eestiga.
Seda "raha" oli piisavalt ainult mõne tänapäeva tegelase lapsikutes (mida muud öelda?) fantaasiates, kes näiteks üritavad muljet jätta, et Eestil olnud käputäis õhutõrjekahureid oleks vähegi tähelepanuväärset rolli mänginud
Ainuüksi Hispaania relvatehingu pealt saadi 15 000000 krooni. See oli suur summa. Lisaks, kui näha, et sõda on tulekul hakkatakse riigieelarveid kärpima, et sõjaks raha saada. Näiteks kultuur ei saa nii palju enam raha, kui rahuajal jne... Kas Eestis seda tehti. Mina ausalt öeldes seda ei tea, oletan vaid, et ei tehtud.
Soome Talvesõda ei tõesta, et punaarmeel puudusid kogemused jõgede ületamiseks. Väita, et punaarmee ei oleks suutnud Narva jõge forsseerida, kuna tal puudusid kogemused, on lausa mingi eriline soovunelm. Peab ikka jõle geenius vist olema ning hiiglaslikke kogemusi omama, et mehed paatidele ja parvedele asetada ning neid omapoolselt kaldalt tulega toetada?
Samamoodi ei pea geenius olema, et taibata, et kui keegi üle jõe tuleb, siis vastutli avada. Sellel teemal ma meelsamini Sinuga rohkem ei vaidleks. Kumbalgi ei ole suurt midagi uut öelda ja mõlemad on endas kindlad. Kuni uute faktideni jätame selle Narva jõe rahule.
Kui palju neid oli, kes "tihti" nii tegid? 1%? 2%? 3%? Mis allalaskmist neil Eestis nii väga karta oli? Igatahes oli see oht Soomes tunduvalt suurem.
Arvan, et ka venelased ise ei tea seda täpselt palju selliseid asju juhtus. Väidetavalt päris palju ja seda kuni 1944a-ni. Kui lendur tagasi tuli ega ta ju ise ei öelnud, et sorry lõin araks

viskasin pommid enne sihtmärki maha
Ära unusta, et Soome on ka maaalalt Eestist suurem. Eestil oli vähem kahureid, aga maaala väiksem. Soomel rohkem, aga maaala suurem.