Soome julgeolek sõltus paljuski Eestist. Sammuti ei teinud eestlased ja veenuslased 10a. ühiseid sõjaväeõppusi Läänemerel, juhuks kui N-Liit peaks ründama. Seda tegid eestlased ja soomlased.Rootsi oli üldse peamiseks kanaliks, mille kaudu abi Soome jõudis. Kui Rootsi oleks rangelt järginud neutraliteeti (mitte lubanud sõjavarustuse vedu läbi oma territooriumi), siis oleks Soome olnud täiesti kuival. Loomulikult üritas Rootsi hoida sealjuures madalat profiili. Rootsi lennuväest saadud lennukitega läksid Põhja-Soomes rindele Rootsi vabatahtlikud. Kes juhtumisi olid just-just natuke aega tagasi samuti Rootsi sõjaväest "erru" läinud. Jne.hugo1 kirjutas:Liitlastest nii palju, et Rootsist, suureks kurvastuseks oli rohkem kahju, kui kasu. Mingil vähesel määral küll aitas, aga takistas abi jõudmist Soome jne... Rootsi ei uskunud, et Soome vastu peab, huvitav kas nad siis oleks aidanud, kui balti-Soome oleks koos kaitses olnudIgaljuhul Rootsi oli minuarvates kõige suurem argpüks II maailmasõjas.
Soomest oleks sellist asja isegi oodanud. Ei tasu unustada, et hoolimata ametlike liitlassidemete puudumisest oli sõjavägede ülemjuhatajate kabinettide vahel telefoni otseside. Seda liini läbis juba enne sõja algust (ja ka sõja ajal, baaside ajastul) meeletu kogus luureinfot, mille avalikukstulek oleks mõlema riigi sõdadevahelise neutraliteedipoliitika veega alla lasknud. Samade kaante vahele käivad ka ühised staabiõppused, kõrgete sõjaväelaste "mitteametlikud" külaskäigud jne.Ning ehk oskad sellisel juhul nimetada mõne Läänemere riigi, kes oleks lubanud näiteks Eesti ostetud lennukeid oma territooriumil kokku panna, testida ning relvastada, ja siis üle mereblokaadi Eestisse lennata lasta?
Soome Talvessõda sobib ideaalselt siia teemasse. Põhjendasin Sulle juba omaarust piisavalt miks. Rootsi kasu oli minimaalne selle kõrval mis kahju nende neutraalsus Soomele tegi. Rootsi oli kibe petumus. Skandinaavia niiöelda liit ei õigustanud end kriisiolukorras.Kuna Talvesõda läheks juba teemast välja, siis ei hakka muid "müüte" siin kajastama
See on tõesti huvitav küsimus mille peale mina ei tulnud, aga ehk oskavad Eesti Merekindluste kriitikud mingi hea iva asja kohta öelda.". Miks ei pommitatud Soome merekindlusi ei 1939 ega 1941 maatasa? Laevaliiklusele olid nad väga ebameeldivaks naabriks arvestades 1941. aasta teisest poolest alates Hanko baasi varustamise ja evakueerimisega seotud küsimusi. Samuti jäid Soome patareid terveks 1944. a. suvel, kui punalennuvägi oli õhus ülekaalu saavutanud. Kas oli tegemist sedavõrd tähtsusetute sihtmärkidega?
Lisaks veel Eesti lennuväljad. See ongi lootus, et Soome oleks sõtta kistud. Praegult aastal 2005 heidavad sommid ette, et Eesti oli see kes alt ära hüppas. 10a. ühist harjutamist, kümned miljonid, mis investeeriti merekindlustesse, kõik läks vastu taevast. Tõestage, et Soome ei oleks tulnud appiJa veel- Punalipuline Baltimere laevastik oli Mannerheimi suurimaks foobiaks Soome vabadussõjast saadik
Lootus Rootsilt mingit abi saada oli senikaua, kuni merekindlused meie käes. Ainus asi, mis Rootsit huvitas Eesti puhul olidki need kindlused. Peale nende langemist, oleksime saanud ehk diplomaatilist abi.Samas peab tõdema, et otse ei oleks Eesti Rootsilt küll mingit abi saanud, kui, siis läbi Soome. Sest soome ja Rootsi vahel oli samuti mitteametlik ja vaikiv liitlasleping, kuigi mitte nii aktiivne kui Eesti- Soome vahel
Hm, ei hakka Sinu seisukoha muutmiseks siin eriti pingutama. Nagu juba varem öeldud - loe Tannerit...hugo1 kirjutas:Soome Talvessõda sobib ideaalselt siia teemasse. Põhjendasin Sulle juba omaarust piisavalt miks. Rootsi kasu oli minimaalne selle kõrval mis kahju nende neutraalsus Soomele tegi. Rootsi oli kibe petumus. Skandinaavia niiöelda liit ei õigustanud end kriisiolukorras.Kuna Talvesõda läheks juba teemast välja, siis ei hakka muid "müüte" siin kajastama
Eriti nõme oli Rootsi käitumine peale Talvesõda, siis kui oht juba otseselt neid ähvardas, aga see juba tõesti ei sobi siia teemasse. Minu seisukoht sellele riigile on ainult üks argpüksid.
305 mm kahurite tõstenurk polnud piisavalt kõrge, et neid oleks saanud kasutada õhutõrje kahuritena. Laevadel kasutati peakaliibrit torpeedolennukite vastu. Need ründasid madalalt ning siis põrutati nende pihta kõigist torudest, mis sinna suunda õnnestus keerata. Rannakindluste soomustorne vaevalt keegi torpeedodega ründama oleks hakanud.tommy kirjutas:Rääkides merekindluste "olevast või olematust" õhutõrjest kerkib vähemalt minu jaoks üks küsimus-mil määral oleks õhutõrje eesmärgil saanud kasutada Aegna patarei kahte 305-millist paaristorni.Olid need ju olemuselt laevakahurid.
Nimelt kasutati laevade peakaliibri torusid 2-s maailmasõjas merelahingute ajal tihti ka lennukite vastu.(japsid ja jänkid Vaiksel ookeanil kindlasti,Atlandi kohta täpselt ei tea).
Peakaliibrile olid isegi loodud spetsiaalsed mürsud õhutõrjeks.
Oleks olnud ju üks võimalus parandada Eesti merekindluste õhukaitset.
Sama hea oleks küsida - tõesta et oleks tulnud.hugo1 kirjutas: Tõestage, et Soome ei oleks tulnud appi
Ilmselt oli ikka mõeldud dessanditõrje kahureid. Tavalised 76 mm kahurid, mis olid paigutatud dessandiohtlikele suundadele võimaliku vastase dessantoperatsiooni tõrjumiseks.hugo1 kirjutas: Üks küsimus veel, mis asjad olid 76mm dessandikahurid
).Mis abist siin jutt käib, kas Laidoner lootism, et Sommid tulevad siia meie eest sõdima, või lätlased1939. a. septembri lepingute sõlmimise eel nii Soome kui Lätiga võimaliku abi kohta N Liiduga relvakonflikti korral. Ning saanud vaid põiklevaid vastuseid või ei saanud üldse vastuseid..
Mis paneb Sind arvama, et Sinu argumendid on kaalukamad, kui minu omad. Tanner peaks kõik selgeks tegema, aga Talvesõja raamat, ei vääri isegi lugemist.Hm, ei hakka Sinu seisukoha muutmiseks siin eriti pingutama. Nagu juba varem öeldud - loe Tannerit
Suure tõenäosusega mitte.hugo1 kirjutas:nublu
Dessandikahuriga, siis lennukeid lasta ei saa. Mõtlen ikka nendele Vene kahuritele, millest ma rääkisin, need 76mm.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
