Tekkis küsimus, et kes kroonikutest on nii kirjutanud (või umbes nii):
Kiltsi linnus purustati Liivi sõjas, mil 7. veebruaril 1558 toimus linnusesse varjunute ning Vene vägede vahel tõsine lahing. Kiltsis oli siis omanikuks Robrecht von Gilsen, kes osutas oma vägedega sissetungijatele tõsist vastupanu, kuid see ei päästnud linnust hävitamisest.
Kas kuskilt võiks leida antud löömingu kohta ka detailsemat infot?
Kiltsi linnus
Tekst pärineb eelpoolmainitud tõlkest. Kui selle tõlke esitamine on vastuolus autoriõigustega siis olen nõus sõnastust muutma (kuna vaid sõnastus on autoriõigustega kaitstud, faktid mitte)....Sellel päeval olid vaenlased tulnud Kiltsi linnusekese juurde. Aga enne olid Robert van Gilsen, kellele linnus kuulus, samuti Laurentz Armus, Johan Wedwes, Jorgen Stalbiter ja teised aadlikud oma sulastega vaenlase peale trehvanud ja neist hea jao maha tapnud. Kuna nad aga vaenlase jaoks liiga nõrgad olid, läksid nad Järva foogti juurde, kes Püssi mõisas paiknes, ja avaldasid talle, et olevat umbes 300 venelast kohal, neid tahtvat nad rünnata, ja palusid Järva aadlit appi; seda nad said. Kui nad miili kaugusel Kiltsist üheskoos sattusid Äntu mõisas venelaste peale, tapsid nad mitmed sealsamas maha ja jälitasid põgenejaid peaväeni. Kui nad seda märkasid, tõmbusid nad tagasi Kiltsi. Venelased tulid järele ja vangistasid kaks aadlikku, Christopher Firxi ja Reinolt Armuse, samuti neli ratsasulast ja mitu talupoega. Teised jõudsid vaevu Kiltsi, sest nad pidid hobused sadulate, valjaste ja püssidega sinnapaika jätma, nii tihedalt olid venelased neil kannul. Linnuses polnud sees kohta, kuhu hobused varjule võinuks viia. Nõnda tuli esimene salk venelasi rünnates ja võtsid hobused rehe alt ja viisid need ühe tõrre taga minema, sest sakslased tulistasid ägedasti linnusest. Seejärel tuli teine salk kilpide ja tartšedega (tartšeks kutsuti ovaalset pisikest kilpi) suure kisaga, neil olid kaasas mõned püssid, millega nad linnusesse tulistasid, ja said hobused kätte, nagu need seal saduldatult ja valjastatult seisid. Ometi lasti paljud neist seejuures maha ja paljud tapeti talupoegade poolt, kes linnuse alla olid põgenenud.
Lõpuks jõudis suur ja peamine väesalk pärale. Siis lubasid talupojad väravad puruks raiuda, kui neid sisse ei lasta; niisiis pääsesid nad sisse. Seesinane väesalk, vaatamata kõigele laskmisele, tungis välja müürideni ja võttis kõk hobused ära ja kõik, mis seal veel alles oli, nii, et Järva aadlimehed kaotasid ligikaudu 200 hobust täkkude ja taluhobustega kokku. Ometi langes oma 60 venelast selle linnuse all, kes jalamaid minema lohistati ja ära põletati, et surnute täpset arvu teada ei saadaks. Siin sai ka üks tatari naine surma.
kiltsi
Suured tänud!
Ise arvasin ka, et ju vast Renner kuna Russowi sirvisin läbi ja sealt vastust ei leidnud.
Ise arvasin ka, et ju vast Renner kuna Russowi sirvisin läbi ja sealt vastust ei leidnud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline