Kunnaselt on uus teemakohane artikkel:
http://www.epl.ee/artikkel/459816
Sõja saatus oleks otsustatud Lõunarindel. Vaenlane oleks suutnud Kagu-Eesti vallutada ning lahingutega Suure-Emajõe – Väike-Emajõe joonele välja jõuda halvimal juhul kolmandal, parimal juhul kümnendal sõjanädalal. Tartu langemine ja rinde läbimurdmine Suurel-Emajõel oleks olnud murdepunktiks, mil Eesti oleks olnud tõenäoliselt sunnitud rahu paluma ning Nõukogude poole esitatud rahutingimused vastu võtma.
...
Nõukogude Liit oleks lõpuks vere ja suurte ohvrite hinnaga saavutanud oma tahtmise. Eestisse oleks paigutatud Punaarmee baasid. Ka poleks Eesti lõppkokkuvõttes pääsenud muutumast Nõukogude Liidu satelliitriigiks, mille nimi võinuks siis olla Eesti Rahvavabariik või mis iganes.
Oh jah... "tõenäolise" pähe on esitatud kõige vähemtõenäolisem versioon
1) Nõukogude Liidu lõppeesmärgiks ei olnud lihtsalt baasid ega isegi satelliitriik, mida tõestab ilmekalt 1940. aasta.
2) Miks arvab Kunnas, et Nõukogude Liit oleks tahtnud Eestiga rahu sõlmida sellises olukorras, kus Eesti on sunnitud rahu paluma? Mis mõte on Nõukogude Liidul rahu sõlmida Eestiga pärast raskeid võitlusi olukorras, kus Eestiga on kõik läbi?
Tõenäoline olnuks ikkagi see, et Nõukogude liit ei võta rahupakkumist vastu, vaid viib asja lõpule ja paneb siin kommunistliku valitsuse pukki. Analoogia Soomega - kohe loodi Kuusineni valitsus. Soome päästis ilmselt Stalini kartus lääneliitlaste sekkumise pärast. Ei näe mingit tõenäolist varianti, et Eesti juhtumi puhul keegi oleks hakanud sekkumisega ähvardama.