Puhka rahus,Metallidetektor...
Tänase päeva seisuga on detektoristide foorumil liikmeid üle viiesaja.See on päris arvestatav inimeste hulk ja hõlmab persoone erinevatest ühiskonnakihtidest.On noori ja kogenematuid ning vanemaid elukogenud mehi.Mõni on haritud,teine aga võiks veel areneda.Foorum nagu foorum ikka.Ideaalis näeksin ka mina,et kõigi inimeste teadmistejanu oleks võrdne otsimiskirega aga mis parata...Meenub enda klassivend,kes peale kaheksat aastat koolipingis istumist suutis õpetaja küsimustele vastata enamasti-''Möh''
Aga töömees oli ta kõva...
Tegelikult on ju kõikides foorumites uusi liitujaid kellele tuleb järjekordselt seletada ,mis on lõhkekeha,panzerfaust või mida iganes.Ja nii aastast aastasse.Võimalike kultuuriväärtuslike leidude puhul on leidjaid teavitatud ja soovitatud ametkondadesse pöörduda.
Aga töömees oli ta kõva...
Tegelikult on ju kõikides foorumites uusi liitujaid kellele tuleb järjekordselt seletada ,mis on lõhkekeha,panzerfaust või mida iganes.Ja nii aastast aastasse.Võimalike kultuuriväärtuslike leidude puhul on leidjaid teavitatud ja soovitatud ametkondadesse pöörduda.
-
- Liige
- Postitusi: 1649
- Liitunud: 15 Mär, 2005 10:15
- Kontakt:
OK, kena neljapäeva õhtu, mõnel joogid sees ja mõnel mitte
. Aga kuidas siis edasi, härrased? Viimasel ajal on siin kuidagi nagu liiga ärplemiseks läinud, tarvis oleks aga ju ikka koostööd. Nagu ei pane uksi kinni muinsuskaitse ei kao kuhugi ka detektoristid.
Teeks konkreetse ettepaneku - MargusM, Medal, Arnold ja teiselt poolt näiteks Westland, marxionu ja mõni muu siin teemat asjalikult käsitlev detektorimees istuvad kenasti mõnel õhtul kõrtsis maha ja saavad kõigepealt omavahel tuttavaks. Esmalt saadakse aru, et ei ole ühelt poolt tegemist mingite hullunud muinsuskaitsjatega, ega teiselt poolt hauaröövlitega. Äkki saadakse ka mingid edasised arengud paika panna, põhimõtteliselt on ju eesmärk meil kõikidel üks ja seesama.
PS. esimese ringi kõrtsilauas võin leppimise huvides välja teha
.

Teeks konkreetse ettepaneku - MargusM, Medal, Arnold ja teiselt poolt näiteks Westland, marxionu ja mõni muu siin teemat asjalikult käsitlev detektorimees istuvad kenasti mõnel õhtul kõrtsis maha ja saavad kõigepealt omavahel tuttavaks. Esmalt saadakse aru, et ei ole ühelt poolt tegemist mingite hullunud muinsuskaitsjatega, ega teiselt poolt hauaröövlitega. Äkki saadakse ka mingid edasised arengud paika panna, põhimõtteliselt on ju eesmärk meil kõikidel üks ja seesama.
PS. esimese ringi kõrtsilauas võin leppimise huvides välja teha

Iseasi kas ka pöördutakse.
Detektoristide foorumi liikmed teavad ju "valloonsõle" juhtumit. Sõle leidjal soovitati sellega muinsuskaitse poole pöörduda aga mõne aja pärast oli see müügis osta.ees. Oksjoni all oli mitmete kasutajate muretsevaid ja taunivaid kommentaare ning kuna olin seda sõlge foorumist näinud, siis postitasin sinna ka lingi. Seepeale sain kirja muinsuskaitselt, kes tänas otsade kokkuviimise eest. Nende jutust jäi mulje, et sõlge polnud küll keegi kuhugi näidanud.
Foorumi juhtkond mõistis vallooni tegevuse kiiresti ja konkreetselt hukka.
Detektoristide foorumi liikmed teavad ju "valloonsõle" juhtumit. Sõle leidjal soovitati sellega muinsuskaitse poole pöörduda aga mõne aja pärast oli see müügis osta.ees. Oksjoni all oli mitmete kasutajate muretsevaid ja taunivaid kommentaare ning kuna olin seda sõlge foorumist näinud, siis postitasin sinna ka lingi. Seepeale sain kirja muinsuskaitselt, kes tänas otsade kokkuviimise eest. Nende jutust jäi mulje, et sõlge polnud küll keegi kuhugi näidanud.
Foorumi juhtkond mõistis vallooni tegevuse kiiresti ja konkreetselt hukka.
EOD jutus on tegelikult iva sees. Just mis puudutab maameeste prioriteete. Ei ole sünnis pidada neid rumalateks ja seda nad ka pole. Näiteks bioloogias ja botaanikas on nad keskmisest linnamehest selgelt ja kõrgelt üle. Ka harjumused, hobid ja eelistused on teised.
Maaharimisel vaadatakse esmajoones, et põld oleks puhas kõigest kalleid seadmeid lõhkuvast. Seetõttu korjatakse töö käigus kokku kivid ja muu. Kõik suuremad metallesemed on ohtlikud nii kummidele kui agregaatidele, need korjatakse tingimata üles mitte kui väärtus vaid kui oht.
Ei usu, et mees ei tunne ära mõõka. Kindlasti tundis, kuid teadvustas seda põllul kui ohtu masinatele, mitte kui erilist väärtust. Vähemalt nii ma arvan, vaadates tema edasist käitumist. Uskus antiigimehe juttu täiesti tavalisest mõõgast ja andis tera ära kopikate eest. No järelikult ei tunnetanud ära seda õhkõrna miskit, mis oleks asja ka tema silmis väärtuslikuks teinud või uurimishimu tekitanud.
Kui nüüd mees risti lüüakse, ei ole see mitte ainult tema õnnetus, vaid ohumärk kõigile tema tuttavatele seal ringkonnas. Maainimeste tutvusringkond on aga küllalt lai ja kompaktne. See on üks maapiirkondade eripära, et omavahel hoitakse kokku kohe, kui tekkib probleem ja sekkub võõras. Mitte sõnades ja tegudes vaid mõistmises. Omasid püütakse alati mõista ja võõraste mõistmisega naba paigast ei pingutata. Eriti vaenulikena tunnetatavate võõrastega on see nii. Piisab mehe sõnadest, et "Kust kurat mina teadsin, et see torikas sihukest sitta toob, nüüd väänati täie rauaga, oleks pidanud raisa ladesse jätma ja mutt" ja mehele jäetakse õigus. Ja asjad jäetakse ladesse.
Täpselt tean, olen maakas. Sellest piirkonnast ei tule pikka aega ühtegi leiuteadet, sest näide tehtud ülekohtust on varnast võtta.
Maaharimisel vaadatakse esmajoones, et põld oleks puhas kõigest kalleid seadmeid lõhkuvast. Seetõttu korjatakse töö käigus kokku kivid ja muu. Kõik suuremad metallesemed on ohtlikud nii kummidele kui agregaatidele, need korjatakse tingimata üles mitte kui väärtus vaid kui oht.
Ei usu, et mees ei tunne ära mõõka. Kindlasti tundis, kuid teadvustas seda põllul kui ohtu masinatele, mitte kui erilist väärtust. Vähemalt nii ma arvan, vaadates tema edasist käitumist. Uskus antiigimehe juttu täiesti tavalisest mõõgast ja andis tera ära kopikate eest. No järelikult ei tunnetanud ära seda õhkõrna miskit, mis oleks asja ka tema silmis väärtuslikuks teinud või uurimishimu tekitanud.
Kui nüüd mees risti lüüakse, ei ole see mitte ainult tema õnnetus, vaid ohumärk kõigile tema tuttavatele seal ringkonnas. Maainimeste tutvusringkond on aga küllalt lai ja kompaktne. See on üks maapiirkondade eripära, et omavahel hoitakse kokku kohe, kui tekkib probleem ja sekkub võõras. Mitte sõnades ja tegudes vaid mõistmises. Omasid püütakse alati mõista ja võõraste mõistmisega naba paigast ei pingutata. Eriti vaenulikena tunnetatavate võõrastega on see nii. Piisab mehe sõnadest, et "Kust kurat mina teadsin, et see torikas sihukest sitta toob, nüüd väänati täie rauaga, oleks pidanud raisa ladesse jätma ja mutt" ja mehele jäetakse õigus. Ja asjad jäetakse ladesse.
Täpselt tean, olen maakas. Sellest piirkonnast ei tule pikka aega ühtegi leiuteadet, sest näide tehtud ülekohtust on varnast võtta.
Ma ei usu, et valloon oli kalmerüüstaja. Ma arvan, et ta kasutas oma "põhiseaduslikku õigust" põllult metalli otsida. Samas tundmata oma kohustusi ja vastutust.
Metallidetektorit kasutav isik on võtnud endale teadlikult suurema šansi leida ajaloolise väärtusega ese. Seega peaks olema suuremad ka tema teadmised kohustustest ja vastutusest.
Metallidetektorit kasutav isik on võtnud endale teadlikult suurema šansi leida ajaloolise väärtusega ese. Seega peaks olema suuremad ka tema teadmised kohustustest ja vastutusest.
Nii ongi ja tead et 90% detektoriste teavad mida nad maast üles korjavad, selle 10% pärast ei ole vaja lärmi lüüa vaid dialoogi pidada kuidas nende tegemisi piirata nii, et teised ei kannata ega kanna lisakulusid ei aja ega rahalisel kujul. Kas see on tõesti nii keeruline. Väga lihtne on karjal sektivendadel kuskile paberile alla kirjutada et nõuame keelustamist. Siis ei pea ju enam tööd tegema ja on jälle palju lihtsam elada.
Viimati muutis marxionu, 13 Mär, 2009 10:30, muudetud 1 kord kokku.
Veidi lugupidamist vestluspartnerite vastu ei ole kurjast. eriti, kui soovid nendega dialoogi pidada. Süsteemselt õppinu ja autodidakti vahel on siiski vahe. Kitsal erialal võib iseõppinu olla professionaaliga võrdne, vahel isegi domineerida, kuid üldistusoskuseks , sidusteks ja analüüsiks on siiski vaja üpris laia teadmistebaasi. Detektorit vibutavad valdavalt siiski hoopis teiste erialade inimesed ja teadmised ajaloost jäävad küllalt kitsalt üldistavateks. Seega ära alahinda mehi, kellest võib sõltuda sinu hobi kvaliteet just teadmiste poole pealt. Dialoogi ei saa alustada sõnadega "Te kõik olete lollid". Proovi ikka kuidagi teisiti.
Selles väites (eeldades, et jutt käib ajaloo-alastest teadmistest) julgen küll kaheldamarxionu kirjutas:Nii ongi ja tead et 90% detektoristidel ongi teadmised suuremad kui mõnel ajaloolasel,

Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Marxionu, soovitaksin Sul postitus veelkord üle lugeda. Ühest muutmisest veel ei piisanud...marxionu kirjutas:Nii ongi ja tead et 90% detektoriste teavad mida nad maast üles korjavad
Kui 90% detektoriste teavad mida nad maast üles korjavad, siis on ju olukord päris hull. Ma ikka usun ja loodan, et need suhtarvud on tegelikus elus vastupidised. Vastasel juhul toimub ju teadlik kultuuriväärtuste maapinnast eemaldamine, muinsuskaitseametile teatamata jätmine, isiklikus kollektsioonis hoidmine, ilmarahvale vaatamiseks väljapanemine päris suure hulga detektoristide poolt

Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Kui 90% detektoriste teab või on võimelised välja selgitama, mida nad maast üles korjavad, on olukord väga hea. Just headest külgedest tulekski siinkohal rääkida. Kitsalt teemasse jäädes võiks alustada militaarist.
Kokkuleppel maa või metsaomanikega värskes õhus veidi labidat vihistada on ometigi hea nii vaimule kui füüsisele. Vaim puhkab töö ja peremuredest ja füüsis kosub. Korralikult tehtud kodutöö annab reeglina tulemuse mõne roostekänkra või muu südantkosutava kola näol, mis meele rõõmsaks teeb. Minu meelest on see väga hea, kui enamus teab, miks ja kuidas ta kuhugi läheb ja mida seal teeb.
Kola koju tassimisega asi ju ei lõppe. Selle puhastamisel ja korrastamisel omandatakse teadmisi, millistest varem võib olla vaid pealiskaudne ettekujutus võis olla. Vilumuse tekkest käsitöös ma ei räägigi. Kõike seda pean ma mõtestatult sisustatud vabaks ajaks, millele lisandub töö õnnestumise puhul sügav rahulolu. Rahulolev mees ei peksa naist vaid ostab talle lilli. Endale õlut. Kõige selleni jõudmiseks on ikka äärmiselt vajalik teada, mille ta üles korjas.
Ega sellegagi asi lõpe. Ei ole tähtis, kas kola müüakse kollektsionäärile, vahetatakse millegi meelepärase vastu või kingitakse muuseumile. Siin foorumis pikalt ringipiilununa tean, et eseme taastamisega kaasneb ka tema individualiseerimine nii palju kui see võimalik on. Ehk siis eseme kulgemine ajas ja ruumis valmistajast kuni mattumiseni sellessesamasse mättasse, kust ta lõpuks koju toodi. Mida võib ka uue elu andmiseks nimetada. Vahel võib uurimistöö maht olla aukartustäratav. Ja meelerahu pakkuv. Siia võiks ikka ka see 90% jääda, või mis?
Kogu selle jandamisega kaasneb ka suhtlus foorumis, jälg piltide näol ja asjatundlikud arutlused-arvamused. Igati teretulnud õppematerjal järgmistele pusijatele. Mis ka oluline, kogu seda foorumisse jäänud jälge võib käsitleda kui virtuaalmuuseumi, kus esemed koos selgituste ja ajalooga on vaatamiseks väljas. Mitte just väga hästi leitavad, aga ka seda saab korraldada. Mina näen siin ainult häid külgi.
Kui muutuda veidi sinisilmsemaks, saaks väita, et siinsamas foorumis peitub informatsiooni esemetest, nende saatusest ja esemeid endeid hulgal, mille baasilt saaks mõni ajaloolane väitekirja kirjutama hakata. Võin pakkuda ka teema: " Sõdivate poolte graveeringud isiklikel esemetel II ilmasõjas" Mitte midagi sellist ei oleks, kui poleks detektoriste, kes siiski teavad, mida nad maast üles korjavad. Ei suuda küsimata jätta, et miks ikka sellise seltskonna hobi keelustada tuleks?
Kokkuleppel maa või metsaomanikega värskes õhus veidi labidat vihistada on ometigi hea nii vaimule kui füüsisele. Vaim puhkab töö ja peremuredest ja füüsis kosub. Korralikult tehtud kodutöö annab reeglina tulemuse mõne roostekänkra või muu südantkosutava kola näol, mis meele rõõmsaks teeb. Minu meelest on see väga hea, kui enamus teab, miks ja kuidas ta kuhugi läheb ja mida seal teeb.
Kola koju tassimisega asi ju ei lõppe. Selle puhastamisel ja korrastamisel omandatakse teadmisi, millistest varem võib olla vaid pealiskaudne ettekujutus võis olla. Vilumuse tekkest käsitöös ma ei räägigi. Kõike seda pean ma mõtestatult sisustatud vabaks ajaks, millele lisandub töö õnnestumise puhul sügav rahulolu. Rahulolev mees ei peksa naist vaid ostab talle lilli. Endale õlut. Kõige selleni jõudmiseks on ikka äärmiselt vajalik teada, mille ta üles korjas.
Ega sellegagi asi lõpe. Ei ole tähtis, kas kola müüakse kollektsionäärile, vahetatakse millegi meelepärase vastu või kingitakse muuseumile. Siin foorumis pikalt ringipiilununa tean, et eseme taastamisega kaasneb ka tema individualiseerimine nii palju kui see võimalik on. Ehk siis eseme kulgemine ajas ja ruumis valmistajast kuni mattumiseni sellessesamasse mättasse, kust ta lõpuks koju toodi. Mida võib ka uue elu andmiseks nimetada. Vahel võib uurimistöö maht olla aukartustäratav. Ja meelerahu pakkuv. Siia võiks ikka ka see 90% jääda, või mis?
Kogu selle jandamisega kaasneb ka suhtlus foorumis, jälg piltide näol ja asjatundlikud arutlused-arvamused. Igati teretulnud õppematerjal järgmistele pusijatele. Mis ka oluline, kogu seda foorumisse jäänud jälge võib käsitleda kui virtuaalmuuseumi, kus esemed koos selgituste ja ajalooga on vaatamiseks väljas. Mitte just väga hästi leitavad, aga ka seda saab korraldada. Mina näen siin ainult häid külgi.
Kui muutuda veidi sinisilmsemaks, saaks väita, et siinsamas foorumis peitub informatsiooni esemetest, nende saatusest ja esemeid endeid hulgal, mille baasilt saaks mõni ajaloolane väitekirja kirjutama hakata. Võin pakkuda ka teema: " Sõdivate poolte graveeringud isiklikel esemetel II ilmasõjas" Mitte midagi sellist ei oleks, kui poleks detektoriste, kes siiski teavad, mida nad maast üles korjavad. Ei suuda küsimata jätta, et miks ikka sellise seltskonna hobi keelustada tuleks?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline