Kuula nüüd leiud kuuluvad riigile riik kuulub rahvale mina olen rahvas sina oled järelikult kuuluvad leiud ka sulle ja mulle. Kui sina neid ei taha pole mina süüdi.
Kaua te jõuate veel ah. Ma lähen vahepeal õue, vaatan sebin mõne künka sõelumisele
Ja Westland minuarust on ükskõik millisel kujul ja eesmärgil surnu rahu rikkumine kuritegu, las need kondid puhata hoidke oma pintsliga sealt eemale. Eesiisad annaks teile jalaga munadesse paljalt selle üleskaevamise mõtte eest.
Westland kirjutas:Minu jaoks ei ole vahet,kas äritsetakse muistsele sõjamehele kuulunud mõõgaga või on kauplemise objektiks lahingupaigast leitud võitlejate isiklikud esemed.Nende mõlemate ühiseks nimetajaks on surm ja leitud esemed on toimunud tragöödia tummad tunnistajad.Tõepoolest ei huvita täna veel arheolooge 2MS temaatika aga küsimus on hoopis muus-inimeste moraalses palges.
Tuline õigus! Ma pidasin silmas seda, et sõjaväljalt korjatakse peamiselt igasugu laskemoonast tulnud klibu, surmaga seotud esmajärjekorras siiski kas kontmees ise või Erkennungsmarke. Samal ajal muistsel asulakohal võib ka suvalisena näib naelajupp olla oluline infoallikas.
Siga kirjutas:Ei poolda klisheesid. Asulakohal on tuhandeid naelajuppe. Võta üks suvaline 3cm-ne teramik ja hakka jutustama.
Selles asi ongi, et minust pole nimetatud aladelt millegi võtjat. Samuti pole ma arheoloog või muidu ajalooteadusega lähemalt sina peal, et naelast asulakohal muid järeldusi teha, kui et vahest kasutasid seal elanud inimesed naelu Aga sarnaseid leide varem kogenud või teiste kogemustele toetuv tudeerinud spetsialist võib teinekord näha metsa ka seal, kus minusugune harjunud vaid puid märkama.
Millel selline teadmine pärineb? Ma loodan siiralt, et kasutaja "Siga" on käinud arhiivis, tutvunud mõne asulakoha arheoloogiliste kaevamiste aruandega, ning saanud sellele lisatud leiunimekirjast aimu, et "asulakohal on tuhandeid naelajuppe"...või on teadmine seotud sellega, et need samused naelajupid on takistanud kellegi või millegi tööd...
gnadenlose kirjutas:Selles asi ongi, et minust pole nimetatud aladelt millegi võtjat. Samuti pole ma arheoloog või muidu ajalooteadusega lähemalt sina peal, et naelast asulakohal muid järeldusi teha, kui et vahest kasutasid seal elanud inimesed naelu Aga sarnaseid leide varem kogenud või teiste kogemustele toetuv tudeerinud spetsialist võib teinekord näha metsa ka seal, kus minusugune harjunud vaid puid märkama.
Väga hea märkus Gnadenlose ...
Huvitav, kas kõik detektoriga põldudel ringi uitavad inimesed tunnevad ilmeksimatult ära laevaneedi. Sest avastades taolise eseme näiteks kusagilt Harjumaalt, on kindel, et olete sattunud muinasaegse matusepaiga peale .
Millel selline teadmine pärineb? Ma loodan siiralt, et kasutaja "Siga" on käinud arhiivis, tutvunud mõne asulakoha arheoloogiliste kaevamiste aruandega, ning saanud sellele lisatud leiunimekirjast aimu, et "asulakohal on tuhandeid naelajuppe"...või on teadmine seotud sellega, et need samused naelajupid on takistanud kellegi või millegi tööd...
Võin samuti kinnitada,et muistsel kaitsealusel asulakohal võib olla tuhandeid naelu,olmeprügi ja muud nö.paska.Minu tööd pole need vidinad seganud.Tean seda sellepärast,et aastaid tagasi olen seal kaevanud aga tänase päeva seisuga on sellega lõpp.
Gnadenlose tabas otse naelapea pihta. Tõepoolest eriti muid järeldusi teha ei saa, kui et nad tõesti kasutasid naelu.
Margus.M. Olen kusagil õelnud, et olen maakas. Vanaisa oli suurtalunik, tema talu asus põlisel asulakohal. Minu talu asub põlisel asulakohal. Olen lapsest saati olnud käsipidi mullas, üle 50 aasta. Olen praegugi. Lahtiste silmadega sealjuures. Olen tõesti viibinud arhiivides. Olen õppinud ajalugu, tõsi, teatud põhjustel ainult 4 aastat. Tunnen rahvuslikku puitarhitektuuri ja osalenud restaureerimistöödel 79-ndast aastast alates püsivalt oma 10 aastat, praegu hobikorras. Teadmised ei ole asi, mida ma häbenema peaksin, samuti ei ole ajalooalased teadmised kellegi privileeg, nagu ka teadmised muudelt elualadelt. Olen täiendkorras õppinud ka sisearhitektuuri ja juurat. Ma isegi ei solvu.
Siga kirjutas: Olen õppinud ajalugu, tõsi, teatud põhjustel ainult 4 aastat. Tunnen rahvuslikku puitarhitektuuri ja osalenud restaureerimistöödel 79-ndast aastast alates püsivalt oma 10 aastat, praegu hobikorras...Olen täiendkorras õppinud ka sisearhitektuuri ja juurat.
Lugesin enda eelmist postitust ja selgitan pisut asjaolusid,sest teksti sisu võib segaseks jääda.Ühesõnaga noore mehena viis saatus mind kokku kena maaneiuga ja kuna meil endil elamispind puudus siis elasime esimestel abieluaastatel naise vanemate juures.Juhtus aga nii,et äi ja ämm elasid endisaegse muinasküla südames ja olid kirglikud põlluharijad.Ega siis minulgi pääsu polnud ja ontliku väimehena lõin nende tegemistes kaasa.Kasvatati kurke,juurikaid ja maasikaid.Igal kevadel ning sügisel tuli aga peenraid ringi kaevata.Põllud andsid seal iseäranis head saaki tänu süsimustale viljakale mullale.Samas oli see viljakas muld igasugust rämpsu täis.Seal oli naelu,traati ja kõikemõeldavat rauarisu.Äi väitis,et nende kartulimaa alla jääb küla vanem osa ja küllap see risu nendest hävinud hoonetest pärineb ning on aastatega laiali küntud.Üheksakümnendate lõpus müüsid nad oma elamise maha ja kolisid linna hää elu peale.Sellest ajast oli ka minu põllutöö orjusel lõpp.
Viimati muutis Westland, 14 Mär, 2009 23:19, muudetud 1 kord kokku.
Pealkiri: Metallidetektor aitas leida Inglismaa ühe läbi aegade suurema mündiaarde
Teksti algustsitaat: Tänapäeval võib näha metalliotsijatega metsas kolamas ka kõikvõimalikke vargaid, kuid mõnikord aitab see riistapuu siiski ajalooteadust tõsiselt täiendada.
Tõsiselt haiged inimesed, ausalt, kes selliselt kirjutavad, muud ei oska öelda!
See on hea näide sellest kuidas on lihtsate vahenditega ja tavalugejale märkamatult kujundada lugejate suhtumist kellessegi. Või siis näide sellest kuidas senised sarnased võtted on hästi toiminud.
Aga sarnaseid leide varem kogenud või teiste kogemustele toetuv tudeerinud spetsialist võib teinekord näha metsa ka seal, kus minusugune harjunud vaid puid märkama.
...
.
