Hea on kui kusti on jaos, see annab jaole täiesti uue tähenduse. Kaasaajal on lahing, lahing soomustehnika vastu, kus kuulipilduja hakkab juba rudimendiks muutuma. Kusti on jaos püha lehm, mida toetavad optikate ja 3x punatäppidega laskurid, kelledel igaühel igaksjuhuks seljas AT4.
Kui aga moona jätkub on kasutusvõimaluste valik suur. Mul on alati kahju olnud, et ei ole kartets ja leegiheitja laenguid kustile toodetud, küll siis hullaks.
Kunnas Soome kaitsevõimest
Kartetšmoona rolli peaks mängima see laeng
http://products.saabgroup.com/PDBWebNew ... es&Id=7653
Ja ka leegiheitja ehk "thermobaric" moon on "Kustile" olemas, kuid toodetakse ainult USA-s....
http://products.saabgroup.com/PDBWebNew ... es&Id=7653
Ja ka leegiheitja ehk "thermobaric" moon on "Kustile" olemas, kuid toodetakse ainult USA-s....
-
Vaikne Laskur
- Liige
- Postitusi: 38
- Liitunud: 23 Jaan, 2008 18:24
- Asukoht: Soome
- Kontakt:
Soome kaitsemisest:
Me ei usu et läänemaa södurid tulevad meie metsa jooksema , peab ise ennast kaitsema.
See kes loodab et teised tulevad oma riigi kaitsema , vötäb väga suure riski.
Vöib olla et keegi ei tule , mis siis teha ?
Pöhimötte meil on et Soome vallutamine tuleb nii kalliks ja keeruliseks et vaenlane loobub sellisest möttest.
Me ei usu et läänemaa södurid tulevad meie metsa jooksema , peab ise ennast kaitsema.
See kes loodab et teised tulevad oma riigi kaitsema , vötäb väga suure riski.
Vöib olla et keegi ei tule , mis siis teha ?
Pöhimötte meil on et Soome vallutamine tuleb nii kalliks ja keeruliseks et vaenlane loobub sellisest möttest.
Kustid käivad vahelduva eduga jagudesse ja rühma tankitõrjejakku. Nüüd vist jälle eraldi. Puänt on selles, et jao koosseisus on ta natuke kohmakas ja raske vist - seepärast seal M-69 vs AT-4.
Soome sõjavägi on suur ja igati hästi varustatud, kuid inimmaterjali füüsiline ja moraalne vastupidavus on meie omal ilmselt parem. See tuleneb meie kaitseväe rangemast sisekorrast, siiski teatavast selektsioonist ning pikemast ajateenistusest ehk meil on lisaks väljaõppele aega ka ajateenijatelt distsipliini nõuda ja nendega füüsilist teha. Sinna juurde näiteks hommikvõimlemised, mis on regulaarseim treening ja mis põhjanaabritel üldse puudub.
Meil on ajateenijatel viletsam mott sellepärast, et kaitseväes puudub igasugune kohustuslik organiseeritud isamaaline kasvatustöö. Ülematel on po***i. Pole järelikult ka kunagi harjutud, et kaitseväes peaks valitsema rahvuslik-patriootlik kliima. Ainult väljaõpe 08-17 on oluline.
Meil üritatakse soomlasi kopeerida, kuid minu arvates mõnikord valedest otstest lähtudes. Kopeerime jonnakalt kaitseringkondade süsteemi, arvestamata, et meie armee suuruseks soomlaste mõistes ongi 1 krk, puuduvad aga konkreetsed manöövrivõimelised lahingkoondised. Ega sommidelgi krk ei sõid, vaid seda teevad brigaadid.
Samuti ei kõlba meile nende ajateenistuse mudel 12-9-6. 6 kuuga ei kasvata me välja head sõdurit, kes on meie viletsa kääbusarmee alustalaks ega ei oleks ka headel nooremallohvitseridel nii motivatsiooni armees poole kauem teenida. Isegi, kui neile makstaks samapalju, kui kaadrile.
Lahinguvalmiduse tase on mõlemas armees kokkuvõttes võrdne. Scouts oma 200-300 mehega on rahuaegse valmiduse mõistes naljanumber. Meie rahuaegne lahinguvalmidus on jaanuarist juuni alguseni soomlastest märgatavalt parem, kuid ülejäänud aja jälle kehvem. Juunist augustini on meie kaitseväe rahuaegne valmidus üldse sümboolne, sest ajateenijaid pole või neil on baaskursuse algus. Soomlastel teeb sama välja, sest nende üksused oleksid valmisolekuvõimelised oma 6-kuuse ajateenistusega ka 3+3 kuud aastas enne tsüklite lõppe.
Iseasi, et 90% meie ohvitsere ei huvita üldse mingi rahuaegne üksuste lahinguvalmidus ega selle areng.
Soomlastel on aga suur teritoorium ja suur armeeline võimekus. Seega neile pole valmidus ega efektiivsus nii oluline. Lüüakse 3 linnakut ootamatu rünnakuga kasti, on 30 veel alles ja sõdivad. Samuti sõidab vaenlane reservväe mobiliseerimise ajal 100 km territooriumile sisse, on ikka veel 300 sõita, et midagi konkreetselt ära saaks teha. Meil on siis juba enamus riigist hõivatud ja mobilisatsioon untsus. Seega peab meie struktuur ja süsteem olema palju lahinguvalmim ja paindlikum.
Soome sõjavägi on suur ja igati hästi varustatud, kuid inimmaterjali füüsiline ja moraalne vastupidavus on meie omal ilmselt parem. See tuleneb meie kaitseväe rangemast sisekorrast, siiski teatavast selektsioonist ning pikemast ajateenistusest ehk meil on lisaks väljaõppele aega ka ajateenijatelt distsipliini nõuda ja nendega füüsilist teha. Sinna juurde näiteks hommikvõimlemised, mis on regulaarseim treening ja mis põhjanaabritel üldse puudub.
Meil on ajateenijatel viletsam mott sellepärast, et kaitseväes puudub igasugune kohustuslik organiseeritud isamaaline kasvatustöö. Ülematel on po***i. Pole järelikult ka kunagi harjutud, et kaitseväes peaks valitsema rahvuslik-patriootlik kliima. Ainult väljaõpe 08-17 on oluline.
Meil üritatakse soomlasi kopeerida, kuid minu arvates mõnikord valedest otstest lähtudes. Kopeerime jonnakalt kaitseringkondade süsteemi, arvestamata, et meie armee suuruseks soomlaste mõistes ongi 1 krk, puuduvad aga konkreetsed manöövrivõimelised lahingkoondised. Ega sommidelgi krk ei sõid, vaid seda teevad brigaadid.
Samuti ei kõlba meile nende ajateenistuse mudel 12-9-6. 6 kuuga ei kasvata me välja head sõdurit, kes on meie viletsa kääbusarmee alustalaks ega ei oleks ka headel nooremallohvitseridel nii motivatsiooni armees poole kauem teenida. Isegi, kui neile makstaks samapalju, kui kaadrile.
Lahinguvalmiduse tase on mõlemas armees kokkuvõttes võrdne. Scouts oma 200-300 mehega on rahuaegse valmiduse mõistes naljanumber. Meie rahuaegne lahinguvalmidus on jaanuarist juuni alguseni soomlastest märgatavalt parem, kuid ülejäänud aja jälle kehvem. Juunist augustini on meie kaitseväe rahuaegne valmidus üldse sümboolne, sest ajateenijaid pole või neil on baaskursuse algus. Soomlastel teeb sama välja, sest nende üksused oleksid valmisolekuvõimelised oma 6-kuuse ajateenistusega ka 3+3 kuud aastas enne tsüklite lõppe.
Iseasi, et 90% meie ohvitsere ei huvita üldse mingi rahuaegne üksuste lahinguvalmidus ega selle areng.
Soomlastel on aga suur teritoorium ja suur armeeline võimekus. Seega neile pole valmidus ega efektiivsus nii oluline. Lüüakse 3 linnakut ootamatu rünnakuga kasti, on 30 veel alles ja sõdivad. Samuti sõidab vaenlane reservväe mobiliseerimise ajal 100 km territooriumile sisse, on ikka veel 300 sõita, et midagi konkreetselt ära saaks teha. Meil on siis juba enamus riigist hõivatud ja mobilisatsioon untsus. Seega peab meie struktuur ja süsteem olema palju lahinguvalmim ja paindlikum.
Soome lennuüksus läbis NATO hindamise edukalt.
Kansainvälinen valmiusyksikkö läpäisi NATO:n evaluoinnin (arvionti).
Ilmavoimien vuonna 2005 käynnistämä Muuttolintu-projekti saavutti
merkittävän virstanpylvään elo-syyskuussa Pohjois-Saksassa
Trollenhagenin tukikohdassa. Lähes sata arvioitsijaa useasta Nato-
maasta tarkasteli Suomen kuuden F-18-hävittäjän ja noin 250 hengen
vahvuisen yksikön toimintakykyä ympärivuorokautisesti ja ilmoitti sen
läpäisseen evaluoinnin ensimmäisenä Naton ulkopuolisena
ilmavoimayksikkönä.
Evaluoinnin läpäisy mahdollistaa Ilmavoimien kansainvälisen
valmiusyksikön käyttämisen kansainvälisiin
kriisinhallintaoperaatioihin. Myönnetty kelpuutus on voimassa kolme
vuotta.
Arvioinnin läpäiseminen on Ilmavoimien mukaan merkittävä
kansainvälinen tunnustus Suomen ilmavoimien osaamisesta.
Lähde: Suomen Sotilas 5/ 2009
Kansainvälinen valmiusyksikkö läpäisi NATO:n evaluoinnin (arvionti).
Ilmavoimien vuonna 2005 käynnistämä Muuttolintu-projekti saavutti
merkittävän virstanpylvään elo-syyskuussa Pohjois-Saksassa
Trollenhagenin tukikohdassa. Lähes sata arvioitsijaa useasta Nato-
maasta tarkasteli Suomen kuuden F-18-hävittäjän ja noin 250 hengen
vahvuisen yksikön toimintakykyä ympärivuorokautisesti ja ilmoitti sen
läpäisseen evaluoinnin ensimmäisenä Naton ulkopuolisena
ilmavoimayksikkönä.
Evaluoinnin läpäisy mahdollistaa Ilmavoimien kansainvälisen
valmiusyksikön käyttämisen kansainvälisiin
kriisinhallintaoperaatioihin. Myönnetty kelpuutus on voimassa kolme
vuotta.
Arvioinnin läpäiseminen on Ilmavoimien mukaan merkittävä
kansainvälinen tunnustus Suomen ilmavoimien osaamisesta.
Lähde: Suomen Sotilas 5/ 2009
Hennu kirjale lisaks.
Waking the Neighbour - Finland, NATO and Russia
06.11.2009
http://www.da.mod.uk/colleges/arag/docu ... 0KG-SE.pdf
Waking the Neighbour - Finland, NATO and Russia
06.11.2009
http://www.da.mod.uk/colleges/arag/docu ... 0KG-SE.pdf
Näiteks 2007 aasta väljaõppes oli jalaväejaos M69, TT jaos kaks Gustavit. Paraad oli üldse huvitav, valiti välja rühmad kes osalevad ja anti teatud arv Gustaveid võitlejatele, kes polnud vastavat väljaõpet kunagi saanud. See et paraadil on nii või naamoodi, ei oma küll erilist võrdusmärki reaalsusega.sven kirjutas:Ega kunagi ei või teada millise struktuuri ja relvastuse keegi on vahepeal välja mõelnud aga minuteada on jagudes kustid. KL-s kindlasti. Kui jaos ei ole, siis rühma kohta on TT jagu, mis teeb arvestuslikult siiski jao kohta ühe kusti. Kui vaadata viimastel paraadidel nähtud rühmasid siis ka seal on jagudes kustid aga sellel heidutuse tippüritusel pannakse välja just parajasti viimasena välja mõeldud struktuur.
Kõige huvitavam asi oli hoopis see, et Võrus harjutati paraadiks -25°C, Tallinnas paraadi ajal -17°C koos kerge tuulega ja paraad jäeti hoopis ära
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Paraadil on jagudes kustid lihtsalt ilu pärast, et rivi oleks korrapärane. Struktuuriga pole sel pistmist, rühmas neid ikka kaks tükki on. Ära neid ka võtta ei saa, sest AT-4 ei jagu ja M-69 oleks liiga nali.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ärge nähke probleeme, nähke ka võimalusi, selle lõigu valguses tunduvad Trummi targutused lennukitelt lastavatest õhk-laev tiibrakettidest ning Kunnase targutused miinipaneku võimekusest lausa prohvetlikena:
Case Study: Gulf of Finland
The economic, political and strategic importance of the Gulf of Finland is growing. The Baltic Sea is becoming a highway for oil from Russia – described by some as the Nordic counterpart for the Persian Gulf.37 The first stage of Russia’s Sever oil project, with a pipeline to the port of Primorsk and a light oil trans-shipment terminal there, was declared complete and officially opened by Vladimir Putin in May 2008. The Primorsk terminal, built for the express purpose of bypassing ports in the Baltic States,38 can receive vessels of up to 80,000 tonnes. According to figures cited by Defence Forces Commander Adm Kaskeala, the amount of oil transported in the Gulf of Finland has grown seven-fold in the last decade, and is expected to pass 200m tonnes annually by 2015 following the completion of the new Russian oil terminals.40 As well as the obvious economic impact on the Baltic States, Russia’s efforts to use the Gulf of Finland and Baltic for energy exports cause an additional level of
environmental concern on top of already existing complaints over Russian pollution.
Küsin - millised on siin Eesti võimalused agressiivset idanaabrit vaos hoida? Pidas silmas just posti alguses mainitud võtmelünki. Idanaaber töötab paaniliselt vahepealsetest riikidest (mida läbivad sovjetiaja torujuhtmed-raudteelingid, tarneahelas vabanemiseks, mistõttu kitsa Soome lahe pudelikaela tähtsus lausa mitmekordistub.
Sõidab konflikti alguses merele paar laeva, tekivad mõned sarvilised kerad ja uudisteagentuuridesse tuleb info, et Soome lahe laevatee on mineeritud. Naftasadamad Peterburi all on umbes, kuid merele minna ei saa. Püüaks miinid välja, aga pole laevu.
Loomulikult näeb idanaaber seda ette ja võtab vähe rahulikumalt? Seda enam, kui lähima 20a jooksul saab Soomest NATO liige (sedavõrd suure SA armee adekvaatne relvastamine oli omal ajal mõeldav üksnes Vene relvade ja vahetuskaubanduse tingimustes).
Vastane ju mängib väga haavatava tuiksoone meile käeulatusse, vaevalt 30 km rannikust. Küsimus, kas meil jätkub mune teha midagi sellist, millega seda räsida kui vaja peaks olema? Nordstreami valguses paistavad ka miinipaadid vähe teises valguses - iseäranis seal pardal olevad allveeaparaadid veealuste objektide eemalt õhkimiseks. Oleks meil vaid mune muretseda neile mingi elementaarne kaitse, et oma missioon toru kallal lõpetada. Kremli suured liitlased Saksamaa ja co saab panna lihtsalt valiku ette - kui Baltikumi kaitseks midagi ette ei võeta, katkevad nt talvel gaasi tarned senikauaks kui tehakse demineerimist ja remonti - paariks kuuks. Mina arvan, et sõja korral annaks Soome rannakaitse julmalt selle tankerite paraadi pihta.
Vat tõsisemat maritime intrediction relvastust on tarvis. Sedasama, mida on siin lõputult jahutud.
Pärsia lahe nn tankerisõda näitas, et ulgumeri on piiritu ja pahategija karistamine keerukas. Tavaliselt jõuab ta enne laksu ära panna. Saddam tegi selle tankerisõjaga kaugelt enam kahju kui nt Lahesõjas koalitsiooni vägedele. Sellise asja oht mõjutab Läänt astuma kiireid samme asja varakult ära reguleerimises, enne kui torude-tankerite kallale minnakse.
Case Study: Gulf of Finland
The economic, political and strategic importance of the Gulf of Finland is growing. The Baltic Sea is becoming a highway for oil from Russia – described by some as the Nordic counterpart for the Persian Gulf.37 The first stage of Russia’s Sever oil project, with a pipeline to the port of Primorsk and a light oil trans-shipment terminal there, was declared complete and officially opened by Vladimir Putin in May 2008. The Primorsk terminal, built for the express purpose of bypassing ports in the Baltic States,38 can receive vessels of up to 80,000 tonnes. According to figures cited by Defence Forces Commander Adm Kaskeala, the amount of oil transported in the Gulf of Finland has grown seven-fold in the last decade, and is expected to pass 200m tonnes annually by 2015 following the completion of the new Russian oil terminals.40 As well as the obvious economic impact on the Baltic States, Russia’s efforts to use the Gulf of Finland and Baltic for energy exports cause an additional level of
environmental concern on top of already existing complaints over Russian pollution.
Küsin - millised on siin Eesti võimalused agressiivset idanaabrit vaos hoida? Pidas silmas just posti alguses mainitud võtmelünki. Idanaaber töötab paaniliselt vahepealsetest riikidest (mida läbivad sovjetiaja torujuhtmed-raudteelingid, tarneahelas vabanemiseks, mistõttu kitsa Soome lahe pudelikaela tähtsus lausa mitmekordistub.
Sõidab konflikti alguses merele paar laeva, tekivad mõned sarvilised kerad ja uudisteagentuuridesse tuleb info, et Soome lahe laevatee on mineeritud. Naftasadamad Peterburi all on umbes, kuid merele minna ei saa. Püüaks miinid välja, aga pole laevu.
Loomulikult näeb idanaaber seda ette ja võtab vähe rahulikumalt? Seda enam, kui lähima 20a jooksul saab Soomest NATO liige (sedavõrd suure SA armee adekvaatne relvastamine oli omal ajal mõeldav üksnes Vene relvade ja vahetuskaubanduse tingimustes).
Vastane ju mängib väga haavatava tuiksoone meile käeulatusse, vaevalt 30 km rannikust. Küsimus, kas meil jätkub mune teha midagi sellist, millega seda räsida kui vaja peaks olema? Nordstreami valguses paistavad ka miinipaadid vähe teises valguses - iseäranis seal pardal olevad allveeaparaadid veealuste objektide eemalt õhkimiseks. Oleks meil vaid mune muretseda neile mingi elementaarne kaitse, et oma missioon toru kallal lõpetada. Kremli suured liitlased Saksamaa ja co saab panna lihtsalt valiku ette - kui Baltikumi kaitseks midagi ette ei võeta, katkevad nt talvel gaasi tarned senikauaks kui tehakse demineerimist ja remonti - paariks kuuks. Mina arvan, et sõja korral annaks Soome rannakaitse julmalt selle tankerite paraadi pihta.
Vat tõsisemat maritime intrediction relvastust on tarvis. Sedasama, mida on siin lõputult jahutud.
Pärsia lahe nn tankerisõda näitas, et ulgumeri on piiritu ja pahategija karistamine keerukas. Tavaliselt jõuab ta enne laksu ära panna. Saddam tegi selle tankerisõjaga kaugelt enam kahju kui nt Lahesõjas koalitsiooni vägedele. Sellise asja oht mõjutab Läänt astuma kiireid samme asja varakult ära reguleerimises, enne kui torude-tankerite kallale minnakse.
Viimati muutis Kapten Trumm, 11 Nov, 2009 13:07, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Corvus, ikka vana mentaalne probleem - ära otsi probleemi, vaid probleemi lahendust. Kui Eestil pole shanssi vajadusel "veene" lõigata, siis on vägagi reaalne oht, et välispoliitiliselt mängitakse Eesti isolatsiooni, kokkulepped tehakse üle meie pea ning seepärast, et on teada, et meil pole mitte mingit shanssi asja segada. Ei maksa unustada, et välispoliitilise ja sõjalise kaalu vahel on lausa võrdusmärk.
Soome lahe reostumine on muidugi mingite 1944 sündmuste kordumise kõrval Eesti jaoks rohkem hiire piss, kõrvakahju. Pärsia lahte solgiti ja omal ajal kõvasti, pole seal elu sellest seisma jäänud.
Alati pole lahenduseks ka Brüsseli tagatubades blowjobi tegemine. Teatud kohtades tuleb ilmutada selgroogu. Eriti kui Soome mängib taas Eesti arvelt.
Soome lahe reostumine on muidugi mingite 1944 sündmuste kordumise kõrval Eesti jaoks rohkem hiire piss, kõrvakahju. Pärsia lahte solgiti ja omal ajal kõvasti, pole seal elu sellest seisma jäänud.
Alati pole lahenduseks ka Brüsseli tagatubades blowjobi tegemine. Teatud kohtades tuleb ilmutada selgroogu. Eriti kui Soome mängib taas Eesti arvelt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Arendades Trummi mõttekäiku, siis ma kujutan vaimusilmas ette, et Eesti peaminister esineb EL'i valitsusjuhtide nõupidamisel ning ütleb, et kui abi ei anna, siis laseme teie gaasitoru õhku. Lendame meie õhku ja ka teie õhku. Sakslased, prantslased, hollandlased ei ole nõus ja tulevadki appi.
Ma arvan tagasihoidlikult, et venelased (täpsemalt Putin ja tema sõbrad) on isegi rõõmsad, et ei pea asju ajama mingite mõttetute riikidega (sest sellisteks nad Ida-Eurooplasi ju peavad) ning rootslaste, soomlaste ja sakslastega on nagu valge inimese tunne. Vt näiteks äsjast Medvedjevi intervjuud Spiegelile. Ja need võrdlused kõlavad peale viimaseid "vabu" valimisi Venemaal.
Ma nõustun sellega, mida ütles BNS'i vahendusel Jamestowni Vladimir Socor.
Ma arvan tagasihoidlikult, et venelased (täpsemalt Putin ja tema sõbrad) on isegi rõõmsad, et ei pea asju ajama mingite mõttetute riikidega (sest sellisteks nad Ida-Eurooplasi ju peavad) ning rootslaste, soomlaste ja sakslastega on nagu valge inimese tunne. Vt näiteks äsjast Medvedjevi intervjuud Spiegelile. Ja need võrdlused kõlavad peale viimaseid "vabu" valimisi Venemaal.
http://www.kremlin.ru/news/5929ВОПРОС: Я бы сказал, что Европа сегодня в первую очередь является сообществом совместных ценностей именно демократии, прав человека. И эти ценности играют особую роль. Какую роль может играть Россия в Европе, определяется в значительной степени тем, когда вы осуществите ваши цели демократии и прав человека в России. Но можно ли вообще реализовать ваши цели в России?
Д.МЕДВЕДЕВ: Наши ценности – те же, что и у вас на Западе. Я не вижу больших различий в вопросах свободы и прав человека – в первую очередь, если сравнивать с новыми членами ЕС: в вопросах политической культуры и экономического развития они ничуть не лучше нас, но они маленькие и постоянно говорят о том, со сколь многими угрозами им приходится иметь дело.
ВОПРОС: Вы думаете сейчас о Польше или балтийских государствах…
Д.МЕДВЕДЕВ: Разница с Россией заключается только в том, что мы большие, очень большие, и у нас есть атомное оружие. Просто неверно говорить: вот здесь есть единая Европа, в которой демократия уже сбылась, а там – мрачная, необразованная Россия, которую пока нельзя пускать в Европу.
Ma nõustun sellega, mida ütles BNS'i vahendusel Jamestowni Vladimir Socor.
Politoloog: Venemaaga suhete paranemise võti asub Kremlis
13:00, 26. oktoober 2009
NB! Kordame välisuudist.
VILNIUS, 26. oktoober, BNS - Venemaa naaberriikidel ei tasu üritadagi suhteid Moskvaga muuta, sest suhete pingestatus on tingitud Kremli käitumisest, leiab nimekas politoloog, Jamestowni Fondi teadur Vladimir Socor.
Leedut väisanud politoloog kritiseeris usutluses BNS-ile ka NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni väidet, et Venemaa ei ohusta Balti riike. Socori hinnangul pidanuks Rasmussen olema täpsem ja rääkima "potentsiaalsest ohust".
"Ma ei arva, et Venemaaga piirnevatel väikeriikidel tasuks võtta enesele Venemaaga suhete parandamise üritamise koormat, sest need suhted on pingelised Venemaa tõttu. Iga riik, olgu ta suur või väike, Ühendriigid või Baltimaad, eksivad, kui hakkavad käituma nii, nagu sõltuks Venemaaga suhete paranemine neist," ütles Socor.
Ida-Euroopa ekspert leiab, et oleks ekslik loota suhteid Moskvaga parandada, loobudes algatustest Nõukogude Liidu pärandi, sealhulgas stalinismi kuritegude, õiglase hindamise osas.
"Petlik oleks arvata, et suhted Venemaaga paraneksid, kui lihtsalt lõpetataks nõukogude kommunismi ja natsismi vahele võrdusmärgi panemine või nõukogude okupatsioonist rääkimine. See tähendaks lihtsalt väärtustest loobumist," leidis Socor.
Tema sõnul ei luba Venemaa käitumine Balti riikides loota, et Moskval endal tekib soov suhteid parandada.
"Kui rääkida suhete paranemisest, siis kõigepealt peab muutuma Venemaa käitumine. Näiteks peab Venemaa lõpetama (kuid ma kahtlen, et see juhtub) korrumpeerunud ja räpase ettevõtluspraktika, meediakanalite ostmise Leedus, oligarhidega eriliste suhete kasutamise kõigis kolmes Balti riigis, millega püütakse mõjutada Balti riike seestpoolt. Ning ta peab lõpetama teesklemise, et mingit nõukogude okupatsiooni pole olnud. Samuti peab ta lõpetama NATO oma vaenlaseks pidamise," ütles politoloog.
"Kuid ma ei näe selliseid muutusi. Vastupidi, praegused protsessid on pööratud tagasi. Stalini pärandit integreeritakse Venemaa ja nõukogude ajaloosse kuulsusrikka leheküljena. Minevikku tõlgendatakse sellisel moel, et me ei saa olla Venemaa poliitikas kindlad," nentis ekspert.
"Minu meelest on NATO, USA ja Balti riikide juhid rääkinud Venemaast väga tsiviliseeritult ja viisakalt, taganemata oma väärtustest," lisas ta.
Socori hinnangul võivad ühepoolsed lepituskatsed jätta Moskvale mulje, nagu tunneks teine pool endal mingisugust süüd.
Politoloog andis kriitilise hinnangu sel kuul Balti riike väisanud Rasmusseni avaldusele, et "Venemaa ei ole Balti riikidele ohtlik".
"Leian, et see oli lihtsustatud avaldus, sellel jäi vajaka analüütilist täpsust. Ehkki Venemaa praegu ei ohusta, kätkeb temas potentsiaalne oht tulevikus, kui Venemaa on teoks teinud ümberrelvastumise programmid," hoiatas Socor.
Tema hinnangul peaks NATO-l erakorralisteks puhkudeks olema Balti riikide kaitsmise plaan ning selles piirkonnas tuleb teha sõjalisi õppusi.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mitte nõupidamisel. Liitlased lihtsalt teavad, et meil see võimalus on ja võtavad selle arvesse otsuste tegemisel. Nad päris kindlasti saavad sellest ka ilma avaliku väljapressimiseta teada, et on mingid "last chance" kraanid olemas. Igal juhul on positsioon parem kui ilma kraanideta.Arendades Trummi mõttekäiku, siis ma kujutan vaimusilmas ette, et Eesti peaminister esineb EL'i valitsusjuhtide nõupidamisel ning ütleb, et kui abi ei anna, siis laseme teie gaasitoru õhku. Lendame meie õhku ja ka teie õhku. Sakslased, prantslased, hollandlased ei ole nõus ja tulevadki appi.
Või mis toob sakslasi, prantslasi või hollandlasi verd valama riiki, kus neil puudub igasugune poliitiline motiiv, sõdimaks oma "main supplier"'i vastu? Selle asemel, et teha separaatrahu? Läänelikud väärtused? Helmandis koos valatud veri? Kaastunne? Ma tahaks kohe teada!
Siinkohal tõmbaksin taas paraleeli selle Vahemere-äärse väikeriigiga ja tema seisukohale Iraani tuumaprogrammi suhtes.
Mis siis saab, kui Iraani tuumavõimekus muutub ohtlikuks ja Ahmadinejad jätkab sellega vibutamist? Mingil hetkel teatab Iisrael USA-le, et kui USA ei likvideeri Iraani tuumarajatisi, siis teeb seda näiteks IAF. Või njuukib lihtsalt nende tuumaobjekte. USA teab, et vajadusel seda tehakse.
Ja USA-l pole suurema pasatormi ärahoidmiseks muud teha (juutide rünnak agressiivse islami juhtriigi vastu tekitab kahtlemata SUURE pasatormi) kui teha mis soovitud. Rünnata Iraani tuumarajatisi. Mis asi muudab selle ähvarduse tõsiseltvõetavaks? Võimekus ähvardus teoks teha, veel parem ajalooline teadmine, et seda on juba tehtud.
Vaadake kui hästi toimis see Lahesõja ajal - USA käis või kõrvade peal, et IAF ei algataks kättemaksureidi - keemiline warhead Tel Avivi oleks kindlasti toonud kaasa Bagdadi aurustamise. Patriotid, sõjaline abi, värgid-särgid. Ja seda, et Bagdad sellisel juhul parkimisplatsiks muudetakse, oli ka Saddamil hästi teada - keemilisi lõhkepäid ei tulnudki. Kuigi neid olemas oli.
Aga et asi ei muutuks meie välisministeeriumi stiilis pokkeribluffiks (väike krants klähvib USA jämeda sääre tagant vene karu peale, ise karu ründamiseks kihvu omamata), siis omamaks reaalset kauplemisjõudu, peab olema tagataskus ikka paar ässa, mitte "NATO-koostöö" kuued.
Et sind poksijaks peetaks, selleks peavad teised ikka teadma, et sa suudad vajadusel nina veriseks lüüa, poksijaks ei tee sind uued värvilised kindad ja nende sees treenimata peente käsivarte suvaline vibutamine.
Sellega võiks igasugu "poliitilise kokkuleppe" fännid arvestada - poliitiline kaal tuleneb sõjalisest kaalust, siin loevad ässad, mitte selja taha peidetud kuued, mille kohta teeb Paet nägu nagu oleks ässad. Lihtne.
Ja kui meil oleks ka 10% IDF-st endal õue peal, siis Kreml räägiks Tallinnaga märksa viisakamas toonis. Selles ongi point, et omamata jõudu oma sõnade taga seismiseks, pole riigil ka sõnaõigust. Siin pole vaja hämada isegi "läänelikest väärtustest". Kel jõud sel õigus. Ja võimalus asi vajadusel ellu viia on argument, millega tuleb separaatlepetest unelejatel arvestada.
Tegelikult on Eesti praegu haukunud liiga valjusti, omamata hambaid vajadusel hammustada. Seepärast, et Paetid-Ilvesed usuvad naiivselt, et poliitika käib mingite kokkulepitud "väärtuste" järgi, mitte jõust lähtudes. Seepärast ärritatakse asjata Kremlit, omamata jõudu ennast kasvõi osaliselt kehtestada. Kremli poliitika põhimõtted on tänaseni neandertaanlase omad. Kui jõud üle käib, võtan lihatüki käest ära ja kui teisel poolel kamp liiga suur on, ootan kui nad muuga hõivatud on, siis võtan. Mingeid väärtusi seal pole ega hakka kunagi olema.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Mismoodi sa seda ette torujuhtme ja tankerite kaitset ette kujutad? Ulgumerel EI OLE seda võimalik teha. Isegi WWII- stiilis konvoidega ei ole. Soomel on enamvähem 4 tänapäevast sõjalaeva, sellega panevad 200 km pikkuse meretee lõdvalt lukku või?
Pärsia lahe tankerisõjas sai pihta üle 500 laeva, nafta eksport langes 25%
ja probleem oli nii suur, et asja reguleerimiseks opereerisid selles Lahes kümme eri laevastikku, isegi paljukiidetud kaitsevõimega USA fregatt sai Iraagi lennukilt oma mataka kätte (õnneks 1 rakett ei plahvatanud, muidu oleks põhja läinud).
Lähtume ikka "läänelikest väärtustest" ja häbeneme omada võimalust vajadusel veene lõigata? Kombatandi meretranspordi uputamine/infra rappimine muide pole ka terrorism, vaid täiesti sõjaõiguse kohane tegu.
Ainult sellest riigist on võimalik üle astuda, kes ise selle vastu midagi teha ei suuda. Mis me praegu teha saaks? Paet jookseb Washingtoni kituma ja välismin avaldab protesti? Arvate, et kui enda soe tuba kaalul on, siis Läänes meenuvad läänelikud väärtused?
Pärsia lahe tankerisõjas sai pihta üle 500 laeva, nafta eksport langes 25%
ja probleem oli nii suur, et asja reguleerimiseks opereerisid selles Lahes kümme eri laevastikku, isegi paljukiidetud kaitsevõimega USA fregatt sai Iraagi lennukilt oma mataka kätte (õnneks 1 rakett ei plahvatanud, muidu oleks põhja läinud).
Lähtume ikka "läänelikest väärtustest" ja häbeneme omada võimalust vajadusel veene lõigata? Kombatandi meretranspordi uputamine/infra rappimine muide pole ka terrorism, vaid täiesti sõjaõiguse kohane tegu.
Ainult sellest riigist on võimalik üle astuda, kes ise selle vastu midagi teha ei suuda. Mis me praegu teha saaks? Paet jookseb Washingtoni kituma ja välismin avaldab protesti? Arvate, et kui enda soe tuba kaalul on, siis Läänes meenuvad läänelikud väärtused?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eestil on selle toru vastu taevast laskmise võimekus muide täna olemas. Ilma mingite "kaldalt sumavate akvalangistideta". 800 miljonit maksis see. Nende miinilaevade peal on olemas distantsjuhtimisega allveerobotid, mis sõidavad toru juurde, paigaldavad sinna lõhkelaengu ja aidaa. Kui me suudame merepõhjast leida meetrisuurusi miine, leiame selle toru ammuilma üles.
Lõhkelaeng võib olla distantsjuhtimisega või aegmehhanismiga ja ainult meie teame, kus ta asub ja kuidas lõhkeb. Ja selle võib panna igaks juhuks enne otsest konflikti vaikselt ära. Noh igaks juhuks. Kui keegi hakkab väga pressima, siis võib ju meenutada, et kell tiksub ja 200 km toru läbi otsimiseks kulub mitu korda rohkem aega kui kellal tiksuda veel on.
Minumeelest pakub vastane oma tuiksoont lausa meie käeulatusse ja meie ei julge võimalust kasutada. Meil on läänelikud väärtused, meie sõdime dzentelmenide kombel, jägime rahvusvahelisi tavasid...arvate, et idanaaber seda teeb? Kahju, mida me suudame teha üheainsa allveerobotiga on kaugelt suurem kui kümme jalaväebrigaadi kogu oma aasta laskemoonaga. Heidutus kaugelt suurem kui miinidest puhastatd Paldiski faarvaatrisse saabuvad hüpoteetilised abikonvoid.
Lihtsalt tuleb mõelda loovalt - näe, mõtlesingi vahepeal "miinipaatide" teemal tõsise heidutuse välja. Aga mis siin ikka, alati on 100 põhjust miks ei saa, kord on rahvusvahelised tavad, kord kärss kärnas ja kord maa külmanud.
Mina olen jah, selline üle-eelmise sõja vaimus, kes arvab, et heidutus algab ikka pihta isiklikust kaitsevõimest, tulejõust ja aktiivsusest nendel teemadel. Ju ma siis pole tänapäeva uuest maailmast aru saanud.
Lõhkelaeng võib olla distantsjuhtimisega või aegmehhanismiga ja ainult meie teame, kus ta asub ja kuidas lõhkeb. Ja selle võib panna igaks juhuks enne otsest konflikti vaikselt ära. Noh igaks juhuks. Kui keegi hakkab väga pressima, siis võib ju meenutada, et kell tiksub ja 200 km toru läbi otsimiseks kulub mitu korda rohkem aega kui kellal tiksuda veel on.
Minumeelest pakub vastane oma tuiksoont lausa meie käeulatusse ja meie ei julge võimalust kasutada. Meil on läänelikud väärtused, meie sõdime dzentelmenide kombel, jägime rahvusvahelisi tavasid...arvate, et idanaaber seda teeb? Kahju, mida me suudame teha üheainsa allveerobotiga on kaugelt suurem kui kümme jalaväebrigaadi kogu oma aasta laskemoonaga. Heidutus kaugelt suurem kui miinidest puhastatd Paldiski faarvaatrisse saabuvad hüpoteetilised abikonvoid.
Lihtsalt tuleb mõelda loovalt - näe, mõtlesingi vahepeal "miinipaatide" teemal tõsise heidutuse välja. Aga mis siin ikka, alati on 100 põhjust miks ei saa, kord on rahvusvahelised tavad, kord kärss kärnas ja kord maa külmanud.
Mina olen jah, selline üle-eelmise sõja vaimus, kes arvab, et heidutus algab ikka pihta isiklikust kaitsevõimest, tulejõust ja aktiivsusest nendel teemadel. Ju ma siis pole tänapäeva uuest maailmast aru saanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline