Viktoriin
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Need kuradi fašistid tegutsesid laial rindel, kui meenutada kasvõi filmi "Tuulte pesa", kus Kark sõitis tsikliga, millel lenksu pääl kiinilaadne kaadervärk püsti. Tänapäeval on aga Eesti natsid aktiviseerunud ja veavad relvi üle ookeani, et parajal hetkel jälle kasutusse võtta. Täiesti häbenematult kirjutavad relvakonteinerile "Estonia" kah veel pääle 

-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Äkki on siis klaver hoopis klahvpill....
WIKIST:
Muusikainstrumentide liigitus
Keelpillid • Puhkpillid • Löökpillid • Klahvpillid • Elektroonilised
Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri abil.
Klahvpillid liigitatakse heliallika järgi:
kordofonid (klahvkeelpillid) - klaver, tšembalo ehk klavessiin, klavikord
Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Pillikeel pannakse võnkuma:
lipitsaga või sõrmedega (näppepillid)
poognaga (poogenpillid)
lüüakse haamri või pulgaga (klahvkeelpillid)
Klaveri ja klavessiini heli tekitamise erinevus seisneb selles, et klaveri keeli lüüakse haamritega, mitte ei näpita sulerootsuga nagu klavessiinis.
No ma siis nüüd ei teagi enam....
WIKIST:
Muusikainstrumentide liigitus
Keelpillid • Puhkpillid • Löökpillid • Klahvpillid • Elektroonilised
Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri abil.
Klahvpillid liigitatakse heliallika järgi:
kordofonid (klahvkeelpillid) - klaver, tšembalo ehk klavessiin, klavikord
Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Pillikeel pannakse võnkuma:
lipitsaga või sõrmedega (näppepillid)
poognaga (poogenpillid)
lüüakse haamri või pulgaga (klahvkeelpillid)
Klaveri ja klavessiini heli tekitamise erinevus seisneb selles, et klaveri keeli lüüakse haamritega, mitte ei näpita sulerootsuga nagu klavessiinis.
No ma siis nüüd ei teagi enam....
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
See aparaatus töötab jah niiviisi. Häälestaja visiidi ajal sai veendutud.medal kirjutas:Klaverit peetakse nii löök- kui keelpilliks kuna haamrikesed löövad keeli.

Jätkaks tõusvates õhuvooludes.
Lennukite Hawker Hunter, Supermarine Swift, Dassault Etendard, Folland Gnat, jmt sarnaste loomisel oli väidetavalt aluseks üks projekt(kontseptsioon). Mis projekt ja mis oli selle projekteeritud lennukiiruseks merepinnal ja 7 km kõrgusel?
Per aspera ad astra!
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
1944 aasta suvel välja kuulutatud "Jägernotprogramm"'i raames loodi terve hulk projekte, k.a. mainitud P.1101. Küsitud projekt on mainitust samm(ud) edasi ja on samuti pärit KB'st, kus tegutsesid muuhulgas Woldemar Voigt, Hans Hornung jt.Motronicus kirjutas:P.1101 pole küll küsitud projekt, kuid ütleme nii, et suund on õige.
Per aspera ad astra!
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Võiks veel lisada, et "üks hullem, kui teine".corvus kirjutas:Olgem ausad sealt tuli neid paberile jäänud projekte nagu saelaudu Vändrast..
Inglaste arrogantsust, eriti sakslaste suhtes, olen ise piisavalt näinud. See on tõsi ka tänapäeval.inglastel puudus (erinevalt perspektiivitundega amidest) alguses igasugune huvi sakslaste tehnika vastu (juhtkonna arrogantsus ja põlgus, mis kandus käsuliini pidi edasi)
Saksa juured pühas puhtas briti tehnoloogias, mis te, Sir, ikka mõtlete?

Kui pole dokumentaalseid tõendeid, siis ei hakka inglased seda kunagi tunnistama (ega tee seda eriti ka teised suured võitjad). Ja kui dokumentatsioon leidubki, on see enamasti klausli all veel pikka aega.
Samal ajal tegeles Northrop sarnaste projektidega (Flying Wing).Kui sakslaste puhul üldse millestki revolutsioonilisest rääkida, siis vast Horten H IX'st, mis põhimõtteliselt käis aerodünaamika kohalt vaadates 30-40 aastat omast ajast ees.
P.1106 ei saanud kõrgemalt poolt heakskiitu. Asi liigub.Igatahes pakun siis välja näiteks Messer P.1106, mille lennuparameetrid enamvähem sarnased P.1101'ga.
http://www.luft46.com/mess/mep1106.html
Kõik need projektid lähtusid P.1101'st. Ega neid väga palju järgi pole.
Nii radikaalselt pole küll märkinud, et oli prototüübiks.Nii, et ei oska öelda, millist tänast autorit pead silmas kui ütled, et sakslaste projekt võiks olla Hawker Hunteri prototüüp?
Nii Junkersi, kui Messerschmitt'i puhul on märgitud, et uute mudelite väljatöötamisel "investeeriti" eriti palju aega ja vahendeid kõikvõimalikele, eriti aerodünaamilises torus läbiviidud, katsetele. Seega nende dokumentatsioon sisaldas rohkem, kui lihtsalt paari joonist paberil. Kinnitamata väidetel hindasid rootslased, kellel õnnestus dokumentatsioon omandada, väga just aerodünaamilises torus läbiviidud katsete tulemusi.
Eks ta veidi "konksuga" küsimus ole.
Tegemist oli 45. aasta projektiga, Saksamaa oli sõda kaotamas. "Normaalolukorras" oleks tehtud vastavad prototüübid, mida algselt plaaniti 45. aasta suveks ja ~ 46. oleks võinud esimesed (kõige varem) reaalselt ka õhku tõusta. Arvestades Saksamaa meeleheitlikku olukorda.
Mis mind selle projekti juures hämmastab, ongi see, et erinevalt teistest "Üks_hullem_kui_teine" projektidest, võttis see projekt reaalselt ~10 aastat hiljem, tõsi kõikvõimalike teiste nimede all, kõrgust ja kohati vägagi võimsalt.
Per aspera ad astra!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist