Balti mereväed

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Toddie kirjutas:
Toddie kirjutas:http://www.epl.ee/artikkel/463419

Hakkasin mõtlema, kas mõlemalt monteeritakse relvastus (40 mm Boforsi kahurid) maha ja munsterdatakse kuhugi mujale peale, et mereväe "tulejõudu" natukenegi säilitada?

Uutel plastmassist paatidel ju muud pole kui ühel ainult see 23 mm ÕT kahur.
:(
esitasin küsimuse ja tuli isegi kaks vastust, aga mitte eriti teemakohased... mina küsisin mereväe kohta, kuid vastati hoopis lennuväe kohta. kas mina olen sooda või on asi 1. aprillis? :?
Keegi ei vastanudki sinu küsimusele :-)

Üldiselt peetakse enamasti siinses foorumis Eesti mereväe tulejõu teemat täielikuks nonsensiks. Kas miinijahtijatel oli see 40mm Bofors peal või mitte ei mõjutanud Eesti mereväe lahinguvõimet grammi võrragi. See on ikkagi ümmargune 0 ükskõik kust otsast vaadata.
Toddie
Liige
Postitusi: 345
Liitunud: 16 Aug, 2007 9:19
Kontakt:

Postitus Postitas Toddie »

Tõsi ta on, et tulejõudu see suurt ei mõjuta. Lihtsalt huvipärast küsisin...
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

vana teema kaasajastamine: Leedu merevägi

Postitus Postitas setu »

Pilt
Pilt

Flyvenfisken-class, "multi-purpose patrol ships"

Need endised Taani alused vahetasid vanad välja. Eriti kurb lugu on hoopiski Leedu mereväe miinitõrje uute alustega (endine Suurbritannia vanaraud 2 tk), mis on Sandown klassist omakorda 10 aastat vanemad ja maksid tüki eest 430 mln krooni ehk rohkem kahe aluse eest kui KaMin meite kolme aluse eest. Selline on siis BALTRON.
Pilt
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Need patrull-laevad Leedule on suht mõttetu rahakulutuse koht. Juhul muidugi, kui seal merevägi piirivalve tööd ei tee.

Iseenesest on üks seda tüüpi laev tiibrakettidega relvastud merelennuväe rünnaku ees suht kaitsetu. Üldse on korraliku lennuväe katteta sõjalaev suht-koht "sitting duck".

Meenutame siinkohal inglaste seiklusi Falklandil 1982, kus oli kohal kogu Briti laevastiku parim eskaader, ometigi suutsid isegi vananenud Argentiina lennukid tundida otse laevade kohale ning heita tavalisi vabalangevaid pomme. Tiibrakettidest ärme parem räägigi, sest nende kandjate tulekut ei suudetud isegi avastada.

Lennukid tulevad madallennul, ehk 20 meetri kõrgusel allpool horisonti, lasevad raketid välja ja koju tagasi. Tiibrakettide rünnakut ju 76 mm OTO Melara või Mistraliga ei tõrju.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Postitus Postitas Xender »

Oleneb mis relvastusega Leedu need Taani laevad endale saab

Muidu, väikese laeva kohta on relvastust piisavalt

8 X Harpoon
6 X Sea Sparrow
2 X 533 mm TP613 torpeedoaparaati
1 X 76mm Oto Melara

Üks laev omab piisavalt tulejõudu, et terve Eesti ja Läti merevägi baltimere põhja saata.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No Eesti mereväe vastu nad vaevalt sõdima hakkavad.

Karta tuleb midagi sellist

Pilt

Need ei ole mingid näituse prototüübid, Su-24 relvastuses (millest 1 polk peaks asuma ka Kaliningradis) on päris lai valik erinevaid juhitavaid relvi ja ühe sellise raketi tabamusest on sellele Taani korvetile küllalt.

Sea Sparrow on oma omadustelt suht piiratud relv ja enamik rakette lastakse lendu kaugemalt kui Sea Sparrow lasta saab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1797
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Postitus Postitas Xender »

RIM-7 Sea Sparrow-l peaks olema ka anti-missile mille kohta öeldakse "especially useful against sea-skimming missiles"

On kuidas sellega on, kuid tegemist on siiski laevadega, mis on päris sõjalaevad, neil on peal 120 km ulatusega laevatõrjerakettid, õhutõrje, torpeedod, kahur.

Eestil pole ühtegi sõjalaeva, Lätil samuti. Seega ei saa öelda, et tegemist on mõttetu ostuga, tulejõudu on asjal küllalt.
tommy
Liige
Postitusi: 3643
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

Need Flyvenfisken-class alused mis Leedu endale hankis olid kõik "nuditud". Ainus mis neile peale jäi oli 76-mm. kahur vööris.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ehk samapalju sõjalaev kui meie omad - nt Admiral Pitka. Sellise laeva ülalpidamine on kulukas, kuid kasu temast suurt pole.

Enne olid leedulastel ju Grisha-klassi fregatid, niinimetatud "huiaitised", seal oli ka igasugu "võimekusi" - sonar betooni täis valatud, õhutõrje tegi oma viimased lasud vene ajal, torpeedoaparaate polnud ja eks need kahurid olid vast ainukesed, mis pauku tegema võimalised.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Postitus Postitas setu »

...hispaanlastel kasutuses olev Sandown klassi alus:
Pilt
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10218
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Sõjalaevastiku ülal pidamisest saadav kasu/kulu suhe on igal juhul halvem kui lennuväel. Kordades halvem. Eestisuguste miniarmeede puhul isegi suurusjärkude võrra halvem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Meie laevastik on soetatud põhjendusega, et puhastada vastase abikonvoidele teed HNS raames ja tegutseda koos NATO laevastikuga.

Eks ta teoorias ole kena, ainult see sõjaplaan realiseerub vaid ja ainult siis, kui konflikti algfaasis NATO kohe sekkub. Kui ei sekku, siis need laevad reaalselt mingeid miine Paldiski faarvaatrist koristama küll ei hakka. Põhjusel et nad uputatakse ja ootamatu rünnaku stsenaariumis juba kai ääres. Või kui vastane on Tallinna lahe merelt sõjalaevadega blokeerinud, siis pole mõtet merele minnagi liikuvaks sihtmärgiks. Kuidas käis Gruusia laevastiku käsi eelmisel sügisel?

Põhjusel, et need laevad pole õhu- ja merevaenlase olemasolul elujõulised ilma NATO relvastatus sekkumiseta isegi teoreetiliselt mitte. Selles mõttes toetan kahe käega Kunnast, kes väidab, et ainuke meie jaoks mõttekas laevastik oleks miiniveeskajad.

Kui lennuväe konteksti viia, siis teeks sama välja, kui me ostaks endale sissejuhatuseks mõne sügavalt spetsialiseeritud lennuki, näiteks jammeri (Prowler) või allveetõrjelennuki (Orion). Ometi me seda ei tee, isegi kamina retoorika räägib "universaalsetest taktikalistest kopteritest". Miks Kamin ei räägi nt tuletõrjekopteritest või lendavatest kraanadest - (või muust kitsalt spetsialiseeritud masinast) kindlasti oleks NATOl ka mõni nish, mõni tulekahju või midagi rasket vaja abilaevalt maha tõsta? Või miks ei koosne kaitsevägi ainult suurtükiväe tulejuhtidest ja lennuväe tulejuhtidest - kõik tõrv ja tina tuleb ainult NATO-st.

Et merel valitseb see, kes valitseb õhus, sai selgeks juba 1940ndate alguses.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Puhtast pahatahtlikkusest torkan herilasepessa :D

Taanlased plaanivad teadaolevalt lähiaastatel teenistusest maha kanda Niels Juel tüüpi korvetid/fregatid. Need on veeväljasurvelt tegelikult väiksemad, kui Pitka, aga raskelt relvastatud ja üsna kiirekäigulised laevad.

Kui heietada, siis ministeeriumi rõõmuks saaks nendega osaleda eduliselt rahvusvahelises tegevuses (välismissioon - ministeeriumi võlusõna). Lahesõjas juba osalesid. Piraatide vastane tegevus ka üks teema. Piraatlus on tänapäeval ilmselt reaalsem teema, kui miskid kujutletavad meremiinid, mida rahvusvaheliste miinieskaadritega usinalt taga aetakse.
Kui need asjandused saaks koos relvastusega ostetud, siis oleks ilmselt suuresti tagatud ööpäevaringselt Tallinna piirkonna õhukaitse ja vast ka rannakaitse. Laev on nagunii suuteline olema stand by. Sadamates lainemurdjate ja kaide vahel laveerivat laeva peaks olema keeruline raketiga sihtida. Küll aga on võimalik sealt ise rakette välja lasta. Teoreetiliselt on nendega võimalik julgestada ka miinitraalimistöid, kuigi hea küsimus, kes rumal neid miine siia ikka ründesõja puhuks veeskama hakkaks...
Meeskond võiks koosneda poolenisti ajateenijatest. Kaadrit nagunii ei jagu.

Aga see oli nüüd vast niisama foorumlaste "närvi ajamiseks" siia kirjutet. :P
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 666
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

Kogu lugupidamise juures, enne, kui meil puuduvad oma vähemasti 3-4 hävitajat, on minu arust igasuguste mereväe aluste ost sõna otseses mõttes raha põletamine...
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Postitus Postitas Lohetapja »

Niels Juelid lähevad naelteks. Vanad ja väsinud.
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist