Balti mereväed

[hummel]

Jajah. Naelteks. Küllap oleks ka Pitka ja Lindormenid tänaseks naelteks tehtud, kui eestlased poleks neid endale saanud/hankinud. Samavanad või vanemadki.
Iseasi, kas keegi jaksaks neid laevu ühegi ära osta koos ohtra relvastusega. Ilma relvadeta oleks tast kasu samavähe, kui olemasolevastki suurest. Kinkima vast ka ei hakataks, sest need ajad möödas ja küllap eestlased on Kõutsi päevil muretsetud Lindormenite segaduste pärast ka Jüütimaal juba natuke halvemas kirjas. Aga see kõik niisama heietus.

Aga juurde üks 1998. a sügisest pärinev omamoodi huvitav ajaleheartikkel teisest teemast.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 ... m#kaheksas

[Lohetapja]

Ilmselt sõidetakse nielsjuelide motoressurss viimase võimaluseni täis ehk siis Kuninglikust Taani Mereväest väljaarvamise hetkeks on masinaosa viimase piiri peale ekspluateeritud ja vajab väljavahetamist. Peamasinate vahetamine ehk kogu laeva eluea pikendamine maksab aga võibolla sama palju kui korpus ise. Loomulikult peaks kõige selle eest maksma uus omanik. Kui isegi võibolla keegi annab soodushinnaga ära tühja korpuse, siis relvastuse eest tuleb ikka maksta täishinda.
Kuna riigil raha pole ja ilmselt puudub ka ühtne riiklik nägemus merelisest riigikaitsest, siis pole mõtet hakata end internetis loetu-nähtu peale "märjaks ajamagi".
Meresõjapidamise alal (nagu ka teistes riigikaitse valdkondades) ei küündi me soetama vajalikku relvastust, kuid see ei tähenda, et senini tehtu on mõttetu ja kasutu. Kõige olulisem on valmistada ette kõige aeganõudvam osa ehk professionaalne isikkoosseis ohvitseride ja allohvitseride näol. Siin foorumis on üldlevinud heaks tooniks halvustada iga hinna eest mereväge, sest ei ole seda ja ei ole toda. Ei ole meil ju ka tanke ega lennukeid. Seniks kuniks rikkamaks saame, tuleb teha ära igav kodutöö inimestega, mille tulemusi saab näha alles aastate pärast. Pärast kunagi hiljem on relvasüsteemide vahetumisel vajalik ainult inimeste ümberõpe, mitte nende otsimine tööturult.

[paharet]

Aga juurde üks 1998. a sügisest pärinev omamoodi huvitav ajaleheartikkel teisest teemast.
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 ... m#kaheksas

Artiklis kirjutatu tuttav teema sellel ajal selliseid veealuseid külalisi ikka eksis meie vetesse.Praegu pole nagu kuulda olnud,et oleks allveelaevu meie territorjaalvetes nähtud.Mööda laevateed on jah neid vee peal meie majandusvööndist läbi liikunud.
Ega olukord pole sellest ajast peale suurt muutunud siiani puudub meil pilt sellest mis meie vetes vee all toimub ja samuti puuduvad meil vahendid,et nende ohtudega võidelda.

[Qtec]

Ma ei tea, kas siin kuskil see link juba postitatud (Gruusia sõja all - proovisin küll otsida, kuid pagan see nii mahukas seal), kuid meie mereväega läheks kokku vaid niipalju, et vastane oleks sama. Mereväe võimekust pole meil isegi niipalju, kui Grusiinidel oli ning mis nendestki sai? Kui õigesti aru saan, siis olid lahingus vaid mõlema poole raketikaatrid. Miks pagan Grusiinid midagi vaenlase sarnaste raketikaatrite vastu ära teha ei suutnud (olid need ikka sarnased??)?
Mis aga puudutab meid, siis see näitab selgelt, et me peame endale välja mõtlema midagi oluliselt parema, kui seda on "väiksed mobiilsed ja kiired raketikaatrid/rannakaitsekaatrid", mis minu teada meie kurikuulsas 10 aast arenguplaanis sees. Huvitav, kas meie planeerijad lasid grusiini-vene meresõja vobsee kahe silma vahelt läbi?
Igastahes, pika jutu peale siis selline link: http://www.youtube.com/watch?v=hU9N0CzN ... re=related

[hummel]

Tähendab... ma vaatasin selle klipi ka kunagi ära. Minu arvates olid venelastel seal vastas kaatritest vatuke suuremad sõjalaevad. Nagu aru saan, siis grusiinid üritasid oma käputäie paatidega avamerele "jüütlandi lahingut" pidama sõita. Jäi ka mulje, et esimene rakett suudeti mööda lasta.

Ma arvan, et miski merelahinguline osa võiks meil siiski olla, sest päris ilma teatava mereväeta pole mereriigi relvajõud rahvusvahelises mastaabis eriti tõsiselt võetavad. See pole prioriteet, kuid miskisugused väikesed, kuid kiired kaatrid võiks kunagi muretseda. Kered saaks kodumaal valmis meisterdada ja teha võimalikult radarikiiri mittetagasipeegeldava kujuga ning miks mitte ka vastavast materjalist. Eesti vetes navigeerimine pole nii keeruline, kui Soomes, kuid ka siin saab vast mööda rannaääri ja laidude vahet vaikselt laveerida. Selleks peaks laeva süvis jääma alla 2 m. Relvastuseks miskid raketid ja ka hüdrolokaator.
Kere valmistushinnaks võiks olla arvestuste järgi u 1 milj EEK/1 t veeväljasurvest ja kaatri maksimaalne veeväljasurve peaks jääma kindlasti alla 100 t.

See selleks, aga rääkisin ühe mereväelasega natuke aega tagasi.
Hämmastaval moel pidid meie mereväeohvitserid tõemeeli uskuma, et suure sõja ajal hakkvad nemad suure hoolega miine traalima ja veeteid puhastama. Miiniasjandusest pidi ikka oldama raskelt "sisse võetud" jne

Ma saan aru, et ok, merevägi on meil rohkem naljanumber oma miinipaatidega, aga nii uhkeks ei tasuks ka minna oma auametis, et ei julge tunnistada puudusi kontseptsioonis ega edasi püüelda.
Ma arvan, et maaväelased küll on nõus sellega, et relvastus vajaks tugevdamist ja ei peada pead liiva alla, aga et mereväes (ilmselt siiski mitte täielikult) selline võlts suhtumine toimib, on kurb.

[Lohetapja]

aga et mereväes (ilmselt siiski mitte täielikult) selline võlts suhtumine toimib, on kurb.

Tsiteerides varjunime all kedagi tundmatut ja tehes selle põhjal nii kaugeleulatuvaid järeldusi on murettekitav. Sõjandushuviline loeb seda foorumit ja hakkabki mõtlema, et merevägi on omadega nii p....s kui vähegi p....s olla saab, sest KÕIK ÜLEJÄÄNUD FOORUMIKASUTAJAD teeksid ju hoopis teisiti, kui seni tehtud on. Ma usun, et hummeli kirjutis lähtub isiklikust murest riigikaitse üle, kuid sellisel kujul avaldatuna mõjub see minu arvates pigem järjekordse mürgitilgana meie mereväe pihta.

[Kilo Tango]

aga et mereväes (ilmselt siiski mitte täielikult) selline võlts suhtumine toimib, on kurb.

Tsiteerides varjunime all kedagi tundmatut ja tehes selle põhjal nii kaugeleulatuvaid järeldusi on murettekitav. Sõjandushuviline loeb seda foorumit ja hakkabki mõtlema, et merevägi on omadega nii p....s kui vähegi p....s olla saab, sest KÕIK ÜLEJÄÄNUD FOORUMIKASUTAJAD teeksid ju hoopis teisiti, kui seni tehtud on. Ma usun, et hummeli kirjutis lähtub isiklikust murest riigikaitse üle, kuid sellisel kujul avaldatuna mõjub see minu arvates pigem järjekordse mürgitilgana meie mereväe pihta.

Odoot. Mina olen siin seda mürki meie mereväe pihta pildunud mitte tilkade vaid pangede kaupa ja ei ole siiani näinud ühtegi pädevat vastuargumenti. Kirjutab siis ehk auväärt Lohetapja, et milleks EKV-l seda mereväge vaja on ja kuidas kujutatakse ette praktilist miinitõrjeoperatsiooni sõja ajal olukorras, kui õhuruumi ja merepiiri kontrollib vastane? Minu vastus sellisele ülesandele on, et see pole võimalik aga ma hea meelega muudaks oma seisukohta kui näeks, et selle usina miininoppimise taga on mingi suur ja geniaalne idee, mis ongi teostatav. Praegu ma seda suurt ideed ei näe ja olemasoleval kujul on minu (ja paljude teiste siinsete foorumlaste arvates) miinilaevadesse topitud ja topitav raha paraadkulu, mis sellise sihtotstarbe jaoks on selgelt liiga suur.

[hummel]

Et merevägi on nii p***es, kui olla saab, ei ole ma väitnud. Samas kõik teevad vigu ja igas väeliigis on meil päris ränki puudujääke, sealhulgas näiteks suurtükiväes ja asutuse siseselt me ei tee sellest küll mingit numbrit. Isegi ajateenijale saab selgitada, et jah, meil on suhteliselt minimaalne suurtükivägi, kuid motiveerime sellega, et meil on põhjendatud mõtted ja ideed, kuidas asja paremini teha ja vast aeg annab arutust (vahetub juhtkond jne), mitte ei tao vastu rindu olemasoleva jamaga.
Kaitseväe (sh Mereväe) ohvitseridel on ka oma peaga mõtlevaid või lihtsalt intelligentseid alluvaid. Miinitraalimise ülimast prioriteetlikust tähtsusest sõja ajal võib jutustada tuupurist kooliõpilastele. Saan aru, et miiniotsimine on meile pagana oluline värk, kuid siiski-siiski - mitte riigikaitse, vaid rahvusvahelise koostöö seisukohast. Sõja korral ei ole meie laevastik - annaks tõele au - mitte mingi näitaja ja kui seda sõja esimestel päevadel juba kai ääres põhja ei pommitata, siis vaid tänu asjaolule, et raketid maksavad enam, kui need laevad reaalset kahju tekitada suudaksid.

Mereväel puudub sõjas vastupanuvõimalus (ilmselt ka rakendus). Arukas oleks aga probleemi vähemalt isekeskis tunnistada. Sellest oli jutt.

[Lohetapja]

Mnjaa. Kui merevägi on mõttetu, siis olukorra parandamise seisukohalt oleks rohkem kasu oma rahvasaadiku poole pöördumisest, sest meie riigis ei otsusta kaitsevägi, millised on tema ülesanded ja kui palju on nende täitmiseks vaja vahendeid.

[Kilo Tango]

Mnjaa. Kui merevägi on mõttetu, siis olukorra parandamise seisukohalt oleks rohkem kasu oma rahvasaadiku poole pöördumisest, sest meie riigis ei otsusta kaitsevägi, millised on tema ülesanded ja kui palju on nende täitmiseks vaja vahendeid.

Njah. Jälle üks selline pilkav teatis. Selmet väljendada oma teadmisi Eesti Mereväest ja kirjeldada praeguse laevastiku rolli sõjalises konfliktis Venemaaga. Milline see roll on? Kuidas saab Eesti miinitõrjevõimekusest sõja tingimustes kasu?

Kaitsevägi osales muide selle 10 aasta plaani välja töötamsies väga aktiivselt. valitsuse asi oli see vaid kinnitada.

[Lohetapja]

Miinitõrje kohta pole ma kirjutanud ei poolt ega vastu ühtegi rida. Mind häirib üldine ründav suhtumine mereväe osas. Kuna Eesti on mandunud mereriigi asemel mereäärseks riigiks koos sellega kaasneva mentaliteediga rahva seas, siis ilmselt ei oleks vahet, mis relvastust merevägi omaks, kellegi jaoks oleks see ikka ebapiisav ja kindlasti käiks selle soetamine millegi veel vajalikuma arvelt. Nii et ikka oleks laiema avalikkuse jaoks mingid künad ja paadid risti jalus ees.
Kilo Tango, Sind huvitab vist rohkem informatsiooni kogumine?

[Kilo Tango]

Miinitõrje kohta pole ma kirjutanud ei poolt ega vastu ühtegi rida. Mind häirib üldine ründav suhtumine mereväe osas. Kuna Eesti on mandunud mereriigi asemel mereäärseks riigiks koos sellega kaasneva mentaliteediga rahva seas, siis ilmselt ei oleks vahet, mis relvastust merevägi omaks, kellegi jaoks oleks see ikka ebapiisav ja kindlasti käiks selle soetamine millegi veel vajalikuma arvelt. Nii et ikka oleks laiema avalikkuse jaoks mingid künad ja paadid risti jalus ees.
Kilo Tango, Sind huvitab vist rohkem informatsiooni kogumine?

Sooh. Et mind kahtlustatakse siis nüüd juba agentluses. Tänan väga. Seni kuni ei ole keegi selgitanud mulle mereväe tõhusust sõjalises konfliktis, lähtun mina eeldusest, et asjad on nii nagu ma siin korduvalt juba kirjeldanud olen - miinipaadid uputatakse kohe kui need kedagi segama hakkavad.

Mis puutub Eesti mereväge, siis merevägi ei saa olla eesmärk omaette. Kaitsejõudude võitlusvõime on eesmärk. Mistõttu tuleb raha kulutada sinna, kus see avaldab kaitsevõimele suurimat mõju. Merevägi see koht ei ole ja Eesti suuruses riigis ei saagi olema. See mereriikluse jutt on lihtsalt üks irratsionaalne loosungitega vehkimine. Väidan endiselt, et olemasoleval kujul on Eesti merevägi mõttetu raha raiskamine.

[gvardimatros]

Miinitõrje kohta pole ma kirjutanud ei poolt ega vastu ühtegi rida. Mind häirib üldine ründav suhtumine mereväe osas. Kuna Eesti on mandunud mereriigi asemel mereäärseks riigiks koos sellega kaasneva mentaliteediga rahva seas, siis ilmselt ei oleks vahet, mis relvastust merevägi omaks, kellegi jaoks oleks see ikka ebapiisav ja kindlasti käiks selle soetamine millegi veel vajalikuma arvelt. Nii et ikka oleks laiema avalikkuse jaoks mingid künad ja paadid risti jalus ees.
Kilo Tango, Sind huvitab vist rohkem informatsiooni kogumine?

Sooh. Et mind kahtlustatakse siis nüüd juba agentluses. Tänan väga. Seni kuni ei ole keegi selgitanud mulle mereväe tõhusust sõjalises konfliktis, lähtun mina eeldusest, et asjad on nii nagu ma siin korduvalt juba kirjeldanud olen - miinipaadid uputatakse kohe kui need kedagi segama hakkavad.

Mis puutub Eesti mereväge, siis merevägi ei saa olla eesmärk omaette. Kaitsejõudude võitlusvõime on eesmärk. Mistõttu tuleb raha kulutada sinna, kus see avaldab kaitsevõimele suurimat mõju. Merevägi see koht ei ole ja Eesti suuruses riigis ei saagi olema. See mereriikluse jutt on lihtsalt üks irratsionaalne loosungitega vehkimine. Väidan endiselt, et olemasoleval kujul on Eesti merevägi mõttetu raha raiskamine.

huvitav lähenemine

[Qtec]

Üldiselt, tee või tina. Selle mereväe kohapealt nõustun ma Kilo Tango, Hummel'i ning Kapten Trummi arvamustega - praegusel kujul on merevägi vaid mõttetu kuluallikas. On oluliselt prioriteetsemaid lünki EKV's, milledest oma peaga oskaksin välja tuua logistika, kaartule võimekus (Hummel, mis see õige väljend oligi??), õhukaitse, soomus, tsiviilkaitse, mobilisatsiooni võimekus, üks brigaad (lünk selles mõttes, et võiks juba alata ka teise brigaadi loomine). Kui nendes valdkondades tubli samm edasi astutud, siis oleksin ma juba kahe käega ka mereväe tõsisema arendamise poolt.

[Kapten Trumm]

Suurim viga, mida ebasõbralikus naabruses asuv väikeriik teha saab, on arendada välja ühe taktika väeliigid. Ühe taktika vägede alla lähevad ka need, mis suudavad edukalt tegutseda vaid ja ainult NATO toetuse olemasolul. Kui vastane suudab seda ühte taktikat segada, kukub kogu asi kokku mis koliseb.

Merevägi on üks ehe näide ühe taktika väeliigist. Tema kogu taktikaline rakendus sõja korral on mereteede puhastamine eeldusel, et NATO hoiab õhuruumi ja mere enda kontrolli all. Kui see eeldus on täitmata, kukub kogu üritus esimestel konflikti tundidel kolinal kokku. Gruusia mereväe saatus peaks olema hoiatavaks näiteks.

Õnneks maaväes pole seda idiootsust viljeletud ja näiteks TT võimekust pole usaldatud rahvusvahelise koostöö osalistele. See annab lootust, et asi pole veel kadunud.

Muidu edukas sõjapidamine eeldab kõikide võimekuste väljaarendamist ja kui raha napib, siis kokkuhoidu saadakse mitte 2 võimekuse üle parda heitmise, vaid luuakse teatud tugipunktid, mis on korralikult kaitstud. Ehk kvaliteet prevaleerib hõreda kvantiteedi üle. Armee võimekus koosneb teadupärast eri võimekuste korrutisest, mitte summast. Ehk kui üks neist on null, on ka korrutis null (või reaalelus nullilähedane).

Mis miinijahtimist puudutab, siis kui venelane teeb ühe korraliku miinipuistamise Paldiski ja Tallinna mereteedel, kulub isegi NATO katte olemasolul kolma laevaga nädalaid enne, kui need miinid sealt välja õngitsetakse. Pealekauba mistahes miiniväli on efektiivne üksnes siis, kui seda julgestatakse. Seda tarkust teab iga rumalamgi EKV NAK lõpetanu ja on kahtlane arvata, et Balti laevastiku admiralid seda ei tea ja selleks midagi ette ei võta.