Eesti kaitsejõud 1939a

[hugo1]

Kui Soome laht nii kaitsetu ja merekindlused nii nõrgad olid, miks Helsingit meredessandiga ei rünnatud 1939a

[Külaline]

Jää? Või sõjaplaan ei näinud ette?

[hugo1]

Jää? Või sõjaplaan ei näinud ette?

Kas tõesti selleks ajaks, kui venelased ründasid oli meri juba nii jäätunud, kahtlen.
Sõjaplaan ei näinud ette, see juba loogilisem, ag miks ei näinud ette
Võib olla Soome - Eesti merekindluste pärast

[tuna]

Ilukirjanduse korral oleks seal vist kirjutatud Stebeli patarei hävitavatest kogupaukudest ja uppuvatest Saksa lahingulaevadest

Isegi seal kangelaseeposes oli juba kirjas, et sakslastele pihta saamine oli keeruline ja raisad tegid suitsukatet ja sõitsid piki Kuramaa rannikut. Seepärast tundub usutavana.

Jah, aga kuidagi pidi ju seletama, miks selline võimas patarei niivõrd kitsas kohas mitte midagi suurt korda ei saatnud.

[hugo1]

Ma ennem juba ütlesin seda ja ütlen veel, venelased ei osanud 39a. oma suurtükke kasutada, mis siis rääkida suurtest patareidest. Mis kasu on asjast, kui ei oska seda kasutada. Kui ei oska lasta ei ole ka tulemust, eriti sellise asja puhul, nagu suur kauglaske patarei. Ma usun, et kui keegi mulle tanki kätte annaks ja näitaks, kuidas lasta võiks ma ka sada pauku sellega teha, küsimus on mitu ma pihta saaks
Patarei ei ole püss, et sihi ja lase. Kogemusi ja teadmisi on vaja.

[Lupus]

No tänan Õpetaja ,et juba hakkad inimeseks pidama:-)
Aga ikkagi jään endale kindlaks ,et lõpp oleks tulnud kiirelt .Ehk oleks suudetud vastu pidada 1 kuu. Aga edasi? Võrrelge lihtsalt mõlema armee tehnika ja relvastuse näitajaid! Nutumaik tuleb kurku kui mõelda millega vanaisad oleks pidanud sõdima.

[hugo1]

Ehk oleks suudetud vastu pidada 1 kuu. Aga edasi? Võrrelge lihtsalt mõlema armee tehnika ja relvastuse näitajaid! Nutumaik tuleb kurku kui mõelda millega vanaisad oleks pidanud sõdima.

Mida Sa siis silmas pead, miks nutumaik Mille poolest Eesti oluliselt halvem Soomest oli Kohtai oli Eesti seis isegi parem, kui Soomel ja see, et meid esimesena rünnata taheti, andis meile ka teadtud eelised mida ei kasutatud.
Ainult õhujõud ja õhutõrje. Mõlemat oli võimalik parandada, aga ei tehtud, nüüd aga nutetakse, et meil ei olnud midagi ja vastuhakk oli võimatu.
Vastu pidanud ainult 1 kuu, no mina arvan, et idarinne oleks oluliselt kauem vastu pidanud ja venelaste kaotused oleksid olnud seal suuremad, kui Talvesõjas.

[tuna]

Katse Soome rannikut rünnata siiski tehti.
Talvesõda (Varrak 2002), lk. 646-648
Lühidalt, 1. detsembril 1939 alustas kell 9.55 Hanko lähedal asuva Russarö saare patareid tulistamist ristleja Kirovi ja kahe hävitaja pihta (tulid Liepajast). Tulistamine lõppes 10.10. Kirov sai tabamuse ja viidi kohe suitsukatte varjus tuletsoonist välja. Punalaevad pöördusid Liepajasse tagasi. Soome poole kaotused olid otsetabamuse saanud majakavahi maja ja vigastatud söökla ning kai.

Tsitaat:
"Vaenlasel oli kindlasti andmeid Russarö suurtükkidest, kuid seevastu tundus neid üllatavat see, et suurtükkide laskekaugus oli tänu soomlaste uuendustele tublisti kasvanud. Seetõttu tuldi kindlustustele liiga lähedale. Tule täpsus oli omakorda hea näide suurtükiväegrupi väljaõppe tasemest. Samal ajal näitas see, et rannakaitsesuurtükiväe tulejuhtimine oli otsustavalt parem ja täpsem kui ründajalaevastiku oma."

[Lupus]

Urmas Salo magistritööle linki ma kahjuks ei leia enam. Kuskil Tartu Ülikooli kodukal see oli.
Hugo
Millele põhineb sinu optimism? Võrdle Eesti ja Soome rügemnte . Eesti rügementidel ainult vindid ja rk ja kk. Soomlastel ka pk ,MP patarei,TT püssid.Samuti oli soomlastel kasutusel ühtlusjagu mida 1939 aastal siin veel ei olnud ehk siis igas jaos oli kk . Eesti rühmas ainult kaks kk-d. See ,et meil oli piisavalt palju rk "Maksimeid" ei päästa olukorda. Talvesõja lõpul pidasid soomlased maksimi tegevus aega eesliinil paari minuti pikkuseks . Siis olid venelste saatekahurid muutnud selle ja selle meeskonna olematuks.

[Kapten Trumm]

Kui Soome laht nii kaitsetu ja merekindlused nii nõrgad olid, miks Helsingit meredessandiga ei rünnatud 1939a

Seda mitte merekindluste pärast, vaid esmajärjekorras sellepärast, et venelastel puudusid dessandi maandamiseks sobivad alused, puudus totaalne dessandikogemus ning isakese Jossifi puhastuste järel ei julgenud ükski vene kindral tundmatus kohas riskida, sest võimaliku ebaõnnestumise korral (mis tollase armee ettevalmistamatuse taustal oli enam kui võimalik) oleks ta koos oma 5 põlve sugulastega seina äärde pandud kui kodumaa reetur.

Suure hurraaga soomlaste otsa jooksmine oli aga ajalooline vene armee taktika juba tsaariajast. Selleks oli sajandipikkune traditsioon ja ohtralt lambaid, kes käsu peale jooksid.

Keegm märkis siin, et miks lääneriigid peale Baltikumi okupeerimist Venemaale sõda ei kuulutanud? Vastan miks - tollal oli roiskuvas ja saamatus läänes kombeks oma naha pärast isegi liitlasi reeta. Miks USA ei asunud sõtta, kui sakslased 1940 ja 41 Inglismaad ründasid, isegi peale USA laevade uputamist? Seepärast, et oma naha pärast peeti paremaks teisele taskusse kuseda.

Seda tegelikku suhtumist näitab kasvõi see, et peale sõja algust rekvireeriti need 12 Spitfiret (no mida annab üks eskadrill suurele RAF-ile, tollal ei osatud Inglismaa ründamisest undki näha). Põhimõtteliselt tõmmati keerulisel ajal teist riiki alt kümnekonna lennuki pärast

[Külaline]

Seda mitte merekindluste pärast, vaid esmajärjekorras sellepärast, et venelastel puudusid dessandi maandamiseks sobivad alused, puudus totaalne dessandikogemus ning isakese Jossifi puhastuste järel ei julgenud ükski vene kindral tundmatus kohas riskida, sest võimaliku ebaõnnestumise korral (mis tollase armee ettevalmistamatuse taustal oli enam kui võimalik) oleks ta koos oma 5 põlve sugulastega seina äärde pandud kui kodumaa reetur.

Siis jääb vaid üle mõistatada, miks sai Balti laevastik septembris 1939 käsu valmistada ette dessant Eesti põhjarannikul?

Loomulikult ei rünnatud Helsingit dessandiga kõige tõenäolisemalt just selle pärast, et rannapatareid olid oluline tegur. See oleks olnud parajalt enesetapjalik üritus.

[hugo1]

Millele põhineb sinu optimism? Võrdle Eesti ja Soome rügemnte . Eesti rügementidel ainult vindid ja rk ja kk. Soomlastel ka pk ,MP patarei,TT püssid.Samuti oli soomlastel kasutusel ühtlusjagu mida 1939 aastal siin veel ei olnud ehk siis igas jaos oli kk .

Soomlastel oli Talvesõja algus puudus kõigest, kas Sa tead, et paljudele meestele anti sõjaväe poolt ainult rihm, saad aru, isegi vormi ei olnud. Pekka kutsuti väkke ja võttis kodust jahipüssi kaasa. On see normaalne Isegi kiivreid ei jätkunud. Eestil sellist probleemi ei olnud. Sammuti oli soomlastel suur puudus granaatidest, miinidest jne....
Soome enda käsirelvad olid nii viletsad, et paljud saatsid need esimesel võimalusel võssa ja võtsid venelaselt uued püssid.
Selline asi veel, et relvastuse seis muutus tola ajal päevadega, Soomlased ei jokutanud ja võtsid aktiivselt seda mida said. Eestlastel näis aega maa ja ilm olevat. Näiteks tankitõrjes oli Eesti tugevalt ees, aga seis muutus Soome kasuks kuu ajaga.
Mootsaid tankitõrje püsse pakuti Eestile veel 1939a., kuid Eesti ei olnud huvitatud. Lisaks oli Eestil olemas soomustläbivad kuulid.
Mida ma väita tahan on see, et Eesti oleks saanud oma sita relvastuse seisu parandada, aga seda ei tehtud. Peamine põhjus selles oli raha(koonerdati valel ajal) ja Laidoneri kinnisidee, et Eesti sõjavägi peab olema väike ja moodne.
Lennukitest on näiteks nublu andnud väga põhjaliku ülevaate, loe varaseimad poste. Eesti keeldus Fokerite ostust. Soome põhilennuk Talvesõjas. Võimalik, et oleks saanud Fiat hävitajaid Itaaliast. Rootsi tanki ja õhutõrjekahurid ei tahetud, liiga kallid. jne...

Eesti rühmas ainult kaks kk-d. See ,et meil oli piisavalt palju rk "Maksimeid" ei päästa olukorda. Talvesõja lõpul pidasid soomlased maksimi tegevus aega eesliinil paari minuti pikkuseks . Siis olid venelste saatekahurid muutnud selle ja selle meeskonna olematuks

Justnimelt Talvesõja LÕPUL. Terve sõda tapeti nende vanade Maksimidega venelasi nagu loogu. Paar minutit on ka liialdus. Seda ei saa ültse niimoodi väita, kõik olenes konkreetselt olukorrast.

[hugo1]

Seda mitte merekindluste pärast, vaid esmajärjekorras sellepärast, et venelastel puudusid dessandi maandamiseks sobivad alused, puudus totaalne dessandikogemus ning isakese Jossifi puhastuste järel ei julgenud ükski vene kindral tundmatus kohas riskida, sest võimaliku ebaõnnestumise korral (mis tollase armee ettevalmistamatuse taustal oli enam kui võimalik) oleks ta koos oma 5 põlve sugulastega seina äärde pandud kui kodumaa reetur.

Suure hurraaga soomlaste otsa jooksmine oli aga ajalooline vene armee taktika juba tsaariajast. Selleks oli sajandipikkune traditsioon ja ohtralt lambaid, kes käsu peale jooksid.

Nüüd Sa räägid juba iseendale vastu. Alguses räägid ülikeerulistest operatsioonidest, millega N-Liit oleks Eesti ära vallutanud, nüüd räägid, et tase oli tsaariaegne.
Teadmiseks Sulle, et Marssal Mannerheimi hinnangul jäi punaarmee tase kõvasti alla tsaari aegsele Vene armeele.
Soome ja Eesti luure oli hindamisel kõvasti puusse pannud. See oli ka üks põhjuseid, miks Laidoner otsustas alla anda ja soovitas ka Soomel sama teha. Ta uskus, et punaarmee on kordi tugevam.

[Lupus]

Vaidlen jälle vastu. Eestil oli piisavalt püsse ja kuulipildujaid mobilistatsiooniks . Kõigest muust oli juba puudus . Nii mundritest ,saabastest kui kiivritest. Ja ei läinud soome mehed jahipüssiga venelast laskma. Soomlastel oli oma relvatööstus olemas mis tootis sõjapüsse ja kk ja samuti ju konesid. Soomlaste eelis oli veel ühtne käsirelvade kaliiber 7,62 ehk siis sama mis venkudel. Meil oli kasutusel 2 kaliibrit 7,62 ja 7,71 . Need olid küll diviiside kaupa jaotatud aga ometi jäi veel selliseid üksusi kus kuulipildujad kasutasid ühte moona ja püssid teist moona.
Ma ei vaidle vastu et seda kõike oleks tulnud uuendada ja täiendad. Aga riigi ees olid igavesed munajoodikud. Krt aru ma ei saa mille eest neile nüüd monumente püstitatakse. See mille nad välja teenisid 1918-1920 selle nad mängisid nulli 1939-1940.

[Kapten Trumm]

Mis ülikeerulisest operatsioonist sa räägid

Eesti oleks vallutatud lolli ivani taktikaga, so massiga peale joostes, mille tõrjumiseks polnud kaitseväel lihtsalt tulejõudu.

Lolli Ivani taktikast oli NL-le sobiv maismaarünnak, sest seal oli ülekaal suurem, puudusid korralikud kaitseliinid ja isegi terve diviisi kaotus ei tähenda propaganda seisukohast midagi (erinevalt näiteks ristleja kaotusest).

Teine variant lolli ivani taktikast oleks olnud maabumine suure massiga kuskil põhjarannikul, kus oma ühe raudteepatareiga ei teeks midagi ära.

Kuivõrd vene pealetung põhines suuresti ka tankidel (sõdur sõduri vastu polnud punaarmeelasest sõdijat), siis ärme unusta, et tollal puudusid NL-l lihtsalt vahendid kuskil tehnika maandamiseks.

Kolmas variant lolli ivani taktikast oleks suure laevamassiga lihtsalt rannapatareide vahelt läbi sõidetud, kasutades nt suitsukatet, udust ilma vms.

Ainuke teadaolev maismaalahing, kus rannapatareid on mingit olulist mõju avaldanud on Leningradi kaitse 1941, aga seal oli kahurite arv kitsas lõigus ikka midagi muud kui Eesti ja Soome oleks kokku välja pannud. Rannakaitsekahurite rolli on seal tegelikult raske hinnata, sest tulistasid ka torud laevadelt. Samas muidugi jättis Hitler eeslinnadesse jõudnud pealetungi katki, sest väed suunati Moskva alla sügisel.

Mõtle natuke loogiliselt, täiskäigul liikuv ristleja läbib rannapatarei läbipuhumise, laadimise ja kogupauguks sättimise aja jooksul peaaegu terve meremiili.

Selsamal põhjusel kadusidki II MS jooksul igapäevakasutusest sellised suured torud, sest nad on vähetõhusad. Ja sellesama asja pärast olid IMS lahingulaeval "miinikaliiber" ehk keskkaliibriga suurtükid väikeste laevade rünnaku tõrjumiseks.

Samamoodi kadusid laevade õhukaitsest ära 45, 76 ja 100 mm ühelasulised kahurid, sest need ei suutnud tagada massiivse ja kiire rünnkau tõrjumist just seepärast, et keegi sihtida ei jõua iga paugu järel.

Merel loeb ainult otsetabamus, merre kukkuva 305 mürsu kahjustustsoon on heal juhul 20 meetrit. Seetähendab, et kui pihta ei saa, on raisatud pauk.