Mis tegelt kinnitab enamuse siin (kaasa)mõtlejate arvamust
Balti mereväed
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Suht hiljuti andis üks väikeriigi kaitseminister asjatundjate kogu ees suht otseselt mõista, et meiesuuruses väikeriigis on klassikaliste väeliikide kategooriates mõtlemine ikka suht lollus küll...
Mis tegelt kinnitab enamuse siin (kaasa)mõtlejate arvamust
Mis tegelt kinnitab enamuse siin (kaasa)mõtlejate arvamust
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Hmm. Ma ei ole kusagil väljendanud oma isiklikke seisukohti mereväe praeguse võimekuse osas, kuid sellest hoolimata olen muutunud teiste foorumikasutajate jaoks kogu olemasoleva kitsarinnalise merekaitse sümboliks ja justkui selle õigustajaks ning eestkõnelejaks siin foorumis.
Siililegi selge, et toore jõu vastu aitab ainult toores jõud ja seda meil kahjuks oma relvajõududes napib. Vastavaid otsuseid ei ole langetanud ei mina ega ka ilmselt mitte ükski teine foorumikasutaja. Samas ei ole päriselus mõeldav rakendada seda, mida on nii lihtne soovitada ehk ostaks seda ja ostaks toda. Ei käi see ju nii!!
Kõige lihtsam on öelda, et paneme mereväes poe kinni ja ostame saadud raha eest midagi muud. Sellega likvideeritakse kogu senine 15 a-ne raske vaevaga saavutatu ehk vundament kaadrikoosseisu näol.
Kui kunagi riik otsustab, et arendame oma merelist kaitsevõimet laiemalt kui see on praegu, siis on meil olemas inimesed, keda ei pea hakkama nullist välja õpetama ja ootama järgmised paarkümmend aastat, enne kui "mehed hakkavad kaela kandma".
Siililegi selge, et toore jõu vastu aitab ainult toores jõud ja seda meil kahjuks oma relvajõududes napib. Vastavaid otsuseid ei ole langetanud ei mina ega ka ilmselt mitte ükski teine foorumikasutaja. Samas ei ole päriselus mõeldav rakendada seda, mida on nii lihtne soovitada ehk ostaks seda ja ostaks toda. Ei käi see ju nii!!
Kõige lihtsam on öelda, et paneme mereväes poe kinni ja ostame saadud raha eest midagi muud. Sellega likvideeritakse kogu senine 15 a-ne raske vaevaga saavutatu ehk vundament kaadrikoosseisu näol.
Kui kunagi riik otsustab, et arendame oma merelist kaitsevõimet laiemalt kui see on praegu, siis on meil olemas inimesed, keda ei pea hakkama nullist välja õpetama ja ootama järgmised paarkümmend aastat, enne kui "mehed hakkavad kaela kandma".
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
Mis ilmmeeletu oskusteave sinna mereväkke meil järsku tekkinud on? Mille alusel see teave on tekkinud (v.a. miinitõrjeteave)? Kas meil on kiireid raketikaatreid, fregatte, ristlejaid, relvastust, mitmeid laevu, mille abil on välja töötatud taktikaid jne jne. Kui jätta kõrvale ilmselgelt kesiselt kasutatud staabilaeva (no mida sa sealt staabist meil ikka niiväga juhid st. 3 niigi hinge kinni tõmbavat miinijahtijat ei ole mingi eriline laevastik) ning miinitõrjujate oskusteave, siis mis see üliväga suur ja tähtis ning spetsiifiline mereteaduslik baas meil veel saab olla, mida ei kasutata juba tavalistel reisi-, kala- ja kaubalaevadel ning mida ei õpetata Mereakadeemias?
Lühidalt, põhimõtteliselt ainuke asi mis meil seal säilitada hetkel, on terve hunnik inimeste soe ning probleemivaba koht. Kui riik ühel hetkel otsustab arendada merelist kaitsevõimet laiemalt, kui see on praegu, siis peame hakkama neid praegusi kohal olijaid nii või teisiti praktiliselt nullist koolitama. Sama hästi võib võtta praktiliselt iga mereakadeemia lõpetanu või tsiviillaevastikus töötanu ning hakata ka neid koolitama - vahet pole ju. Kui vahet pole, siis milles probleem?
Lühidalt, põhimõtteliselt ainuke asi mis meil seal säilitada hetkel, on terve hunnik inimeste soe ning probleemivaba koht. Kui riik ühel hetkel otsustab arendada merelist kaitsevõimet laiemalt, kui see on praegu, siis peame hakkama neid praegusi kohal olijaid nii või teisiti praktiliselt nullist koolitama. Sama hästi võib võtta praktiliselt iga mereakadeemia lõpetanu või tsiviillaevastikus töötanu ning hakata ka neid koolitama - vahet pole ju. Kui vahet pole, siis milles probleem?
Siin link kunagisele arutelule Sõdurifoorumis: http://sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=1445
Luban, et ma rohkem käesolevasse keskustelusse ei sekku
. Jõudu.
Luban, et ma rohkem käesolevasse keskustelusse ei sekku
Toetan põhimõtet: Käed eemale muinaspärandist!!!
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Hea arutelu aga see ei muuda minu arvamust, et merevägi eraldiseisva väeliigina tuleks likvideerida. Ma tean, et nii kunagi ei juhtu, kuid minu arvates tuleks mereväega toimetada nii:Lohetapja kirjutas:Siin link kunagisele arutelule Sõdurifoorumis: http://sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=1445
Luban, et ma rohkem käesolevasse keskustelusse ei sekku. Jõudu.
1. Likvideerida merevägi eraldiseisva väeliigina.
2. Luua merekaitse üksus maaväe koosseisus
3. Piirata oluliselt miinitõrjevõimekust jättes kolmest Sandownist alles vaid ühe
4. Hankida Sandownide müügist saadud rahadega kiireid kergeid kaatreid piiririkkujate korrale kutsumiseks (max 30mm torudega + lähimaa õhutõrje)
5. Hankida Sandownide müügist saadud rahadega rannakaitse rakettide lähiulatusega kiht Spike ER-de näol (saab kasutada ka tankitõrjeks) koos vajaliku seiresüsteemiga
6. Pikemas perspektiivis hankida miiniveeskamise võimekus
That's it. Kui need asjad on tehtud ei investeeriks ma mereväkke enam sentigi muidu kui varustuse uuendamiseks.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
- gvardimatros
- Liige
- Postitusi: 397
- Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
- Asukoht: TLN, Võru, Värska
- Kontakt:
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Minu torkav postitus polnud mitte mereväe vajadustest või vajalikkusest kirjutatud, vaid mereväelaste organisatsioonisisesest suhtumisest oma võimekustesse.
Minu nägemus on, et mereriik ilma igasuguse mereväeta on rahvusvaheline naerualune, kui mitte üldse võimatu nähtus. Ehk siis midagigi peab ikkagi olema.
Iseasi, kas need miljard EEK miinilaevad, mis on mõeldud omakorda riigikaitsemiljonite kulutamiseks kusagil rahvusvahelistes vetes karavanilõbusõite tehes, on nüüd see kõige põhjendatum rahaline investeering?
Vaevalt neid laevu ka edasi müüa õnnestub ja seda ei teeks nagunii enam keegi.
Enne ma arvutasin välja väikelaevade kodumaise ligikaudse ehitushinna veeväljasurve kohta ja võiks arvata, et 800 mlj eest oleks saanud 8 tutikat 100-t (25 m) või siis 4 200-t (40 m) kiirkaatrit, millest oleks kindlasti enam riigikaitseks abi olnud. Raha oleks ka koju jäänud.
Kas rakette kandvate kaatritega on võimalik midagi ära teha, on vaieldav. Ma ise arvan, et kindlasti on. Ainult lennukitele lootma jääda ei ole õige - äkki ei õnnestu vms. Laevade grupil on ka päris hea õhutõrje ja lennuk võib radarisse jääda kaugemaltki, kui kaater. Tänapäeval saab kaatri kindlasti disainida ka selliselt, et ta peegeldab vähem radarikiiri, samuti katta pealisehitise mingi ainega, paigaldada vb jammeri, mis segab hetkeks ära igasuguse raadiolainete levi miili raadiuses jne. TTÜ leidurid saaks hakkama. Et vaenlasele vastu astuda, ei ole vaja sõita "jüütlandi stiilis" eskaadrivõitlusse, vaid piisab, kui hoida vaikselt lahtedesse ja saarte vahele.
Rahuajal saab sõjalaevu kasutada aga demonstratsioonina-kohalolekut näidates. Ka ülbeid tundmatuid allveelaevu saab vajadusel taga ajada-ähvardada. Olen kuulnud, et piirivalvelaevad ei pidavat kinni pidama välisriigi sõjalaeva vms case.
Et grusiinid millegagi hakkama ei saanud, pole mingi näitaja. Kui seda merelahingut vaadata, siis jääb mulje, et Gruusia kaatrid jäid venelastel radarisse alles u 50 km kaugusel ja rakette lasti alles vähem, kui 40 km kauguselt. Esimese korraga mööda ka. Samal ajal oleks minu arvates võinud grusiinid oma raketid juba ammu välja lasta ja kannaka teha. Venelastel olid seal suured laevad ja mõni oleks kindlasti valusa tabamuse saanud. Suitsevat ja lääpas laevastikku oleks kindlasti olnud "uhkem" rossiijatavatele Abhaasidele demoda.
Minu nägemus on, et mereriik ilma igasuguse mereväeta on rahvusvaheline naerualune, kui mitte üldse võimatu nähtus. Ehk siis midagigi peab ikkagi olema.
Iseasi, kas need miljard EEK miinilaevad, mis on mõeldud omakorda riigikaitsemiljonite kulutamiseks kusagil rahvusvahelistes vetes karavanilõbusõite tehes, on nüüd see kõige põhjendatum rahaline investeering?
Vaevalt neid laevu ka edasi müüa õnnestub ja seda ei teeks nagunii enam keegi.
Enne ma arvutasin välja väikelaevade kodumaise ligikaudse ehitushinna veeväljasurve kohta ja võiks arvata, et 800 mlj eest oleks saanud 8 tutikat 100-t (25 m) või siis 4 200-t (40 m) kiirkaatrit, millest oleks kindlasti enam riigikaitseks abi olnud. Raha oleks ka koju jäänud.
Kas rakette kandvate kaatritega on võimalik midagi ära teha, on vaieldav. Ma ise arvan, et kindlasti on. Ainult lennukitele lootma jääda ei ole õige - äkki ei õnnestu vms. Laevade grupil on ka päris hea õhutõrje ja lennuk võib radarisse jääda kaugemaltki, kui kaater. Tänapäeval saab kaatri kindlasti disainida ka selliselt, et ta peegeldab vähem radarikiiri, samuti katta pealisehitise mingi ainega, paigaldada vb jammeri, mis segab hetkeks ära igasuguse raadiolainete levi miili raadiuses jne. TTÜ leidurid saaks hakkama. Et vaenlasele vastu astuda, ei ole vaja sõita "jüütlandi stiilis" eskaadrivõitlusse, vaid piisab, kui hoida vaikselt lahtedesse ja saarte vahele.
Rahuajal saab sõjalaevu kasutada aga demonstratsioonina-kohalolekut näidates. Ka ülbeid tundmatuid allveelaevu saab vajadusel taga ajada-ähvardada. Olen kuulnud, et piirivalvelaevad ei pidavat kinni pidama välisriigi sõjalaeva vms case.
Et grusiinid millegagi hakkama ei saanud, pole mingi näitaja. Kui seda merelahingut vaadata, siis jääb mulje, et Gruusia kaatrid jäid venelastel radarisse alles u 50 km kaugusel ja rakette lasti alles vähem, kui 40 km kauguselt. Esimese korraga mööda ka. Samal ajal oleks minu arvates võinud grusiinid oma raketid juba ammu välja lasta ja kannaka teha. Venelastel olid seal suured laevad ja mõni oleks kindlasti valusa tabamuse saanud. Suitsevat ja lääpas laevastikku oleks kindlasti olnud "uhkem" rossiijatavatele Abhaasidele demoda.
Grusiinidel puudus sel ajal igasugune laevatõrjerakettide võimekus. Neil oli küll kaks raketikaatrit, kuid üks neist, vana nõukogude-aegne kolakas oli sõidukõlbmatu ja seisis Poti sadamas kai ääres,../kus ta ka põhja lasti/...teine Prantsuse päritolu alus oli ostetud kreeklastelt ilma tema relvastusse kuuluvate Exocet-rakettideta ja seda sai kasutada ainult suurtükipaadina.hummel kirjutas:Samal ajal oleks minu arvates võinud grusiinid oma raketid juba ammu välja lasta ja kannaka teha. Venelastel olid seal suured laevad ja mõni oleks kindlasti valusa tabamuse saanud. Suitsevat ja lääpas laevastikku oleks kindlasti olnud "uhkem" rossiijatavatele Abhaasidele demoda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44192
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Viimane juhtum, kus raketikaatrid suutsid suuremaid laevu uputada, juhtus millalgi 70ndatel.
Raketikaatrite omaaegne edu põhines ju suuresti asjaolul, et nt 60ndatel oli veel enamik kolmadate riikide suuri sõjalaevu relvastatud kahuritega, ÕT raketikompleksid ja laevatõrjeraketid alles tulid.
Mulle küll ei meenu 80ndatel või hiljem ühtegi juhtumit, kus raketikaatrid oleks reaalselt mõne sõjalaeva uputada suutnud.
Küll aga on 80ndate perioodist juhtumeid, kus tiibrakettidega lennukid uputasid sõjalaevu. Meenutame: Falklandi sõda, Iraani-Iraagi sõda, USA vs Liibüa). Sealhulgas on lennukid uputanud omajagu neidsamu raketikaatreid (Iraagi kaatrid Lahesõja ajal, Liibüa kaatrid Vahemeres, Egiptuse kaatrid 1973 sõja ajal).
Kindlasti pole õige munade panek ühte korvi (st panus lennuväele), kuid üsna selge on tõsiasi, et alates WWII-st on suurim ja ohtlikum laevade vaenlane lennuvägi ja merel õhuruumis pilli puhumata hakkama ei saa.
Eesti puhul ma arvan, et kui kombineerida, siis nii, et piirivalvelaevad oleksid sõja puhuks rakettidega relvastatavad+oleks mingi kaldasüsteem. Puhtalt raketilaevade peale panustamine=kulukate sihtmärkide ostmine.
Probleem hakkab peale eelkõige raketikaatri ÕT võimest, mis harilikult tipneb lähimaa ÕT rakettidega laskekaugusega mõni kilomeeter ja suurtest laevadest kaugelt kehvema ÕT radarisüsteemiga, millel on vähe shanssi sea-skimmerite vastu. Vastane paneb sulle 50 km tagant raketi teele ja sina näed seda heal juhul siis kui ta laevast mõnesaja meetri kaugusel on ja mulle küll ei meenu ühtegi juhtumit, kus reaalselt kahurite või Mistrali-masti relvaga oleks tiibrakett alla lastud. Aega on lihtsalt nii vähe.
Eestis on muide üks raketikaater olnud (Storm) ja seda võite vaadata praegu Meremuuseumis. Norrakad kinkisid selle omal ajal piirivalvele, kuid ilma Penquin rakettideta. Penquin on selles mõttes andekas asi, et seda võib ilma suurema ümberehituseta panna peale millele iganes, kasvõi õhuväe metsavahtidele. Seda raketti kohtab norrakate F-16'tel, kaatritel ja näiteks USA mereväe kopteritel. On IR juhtimisega.
Nendes laevatõrje rakettides ei ole midagi nii kolossaalselt, et peaks kinnitama, et neid osta ei jõuta.
Raketikaatrite omaaegne edu põhines ju suuresti asjaolul, et nt 60ndatel oli veel enamik kolmadate riikide suuri sõjalaevu relvastatud kahuritega, ÕT raketikompleksid ja laevatõrjeraketid alles tulid.
Mulle küll ei meenu 80ndatel või hiljem ühtegi juhtumit, kus raketikaatrid oleks reaalselt mõne sõjalaeva uputada suutnud.
Küll aga on 80ndate perioodist juhtumeid, kus tiibrakettidega lennukid uputasid sõjalaevu. Meenutame: Falklandi sõda, Iraani-Iraagi sõda, USA vs Liibüa). Sealhulgas on lennukid uputanud omajagu neidsamu raketikaatreid (Iraagi kaatrid Lahesõja ajal, Liibüa kaatrid Vahemeres, Egiptuse kaatrid 1973 sõja ajal).
Kindlasti pole õige munade panek ühte korvi (st panus lennuväele), kuid üsna selge on tõsiasi, et alates WWII-st on suurim ja ohtlikum laevade vaenlane lennuvägi ja merel õhuruumis pilli puhumata hakkama ei saa.
Eesti puhul ma arvan, et kui kombineerida, siis nii, et piirivalvelaevad oleksid sõja puhuks rakettidega relvastatavad+oleks mingi kaldasüsteem. Puhtalt raketilaevade peale panustamine=kulukate sihtmärkide ostmine.
Probleem hakkab peale eelkõige raketikaatri ÕT võimest, mis harilikult tipneb lähimaa ÕT rakettidega laskekaugusega mõni kilomeeter ja suurtest laevadest kaugelt kehvema ÕT radarisüsteemiga, millel on vähe shanssi sea-skimmerite vastu. Vastane paneb sulle 50 km tagant raketi teele ja sina näed seda heal juhul siis kui ta laevast mõnesaja meetri kaugusel on ja mulle küll ei meenu ühtegi juhtumit, kus reaalselt kahurite või Mistrali-masti relvaga oleks tiibrakett alla lastud. Aega on lihtsalt nii vähe.
Eestis on muide üks raketikaater olnud (Storm) ja seda võite vaadata praegu Meremuuseumis. Norrakad kinkisid selle omal ajal piirivalvele, kuid ilma Penquin rakettideta. Penquin on selles mõttes andekas asi, et seda võib ilma suurema ümberehituseta panna peale millele iganes, kasvõi õhuväe metsavahtidele. Seda raketti kohtab norrakate F-16'tel, kaatritel ja näiteks USA mereväe kopteritel. On IR juhtimisega.
Nendes laevatõrje rakettides ei ole midagi nii kolossaalselt, et peaks kinnitama, et neid osta ei jõuta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kas Venelaste kasutuses on midagi, mis küüniks Penguinsi edasiarenduse tasemele http://en.wikipedia.org/wiki/Naval_Strike_Missile
-
Motronicus
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
hummel kirjutas:Minu nägemus on, et mereriik ilma igasuguse mereväeta on rahvusvaheline naerualune, kui mitte üldse võimatu nähtus.
Ühinen arvamusega. Mereväe, kui väeliigi, kaotamine Eesti puhul on ilmselt liiga radikaalne samm.
Miinitõrje on vajalik võimaliku mere teel saabuva abi kindlustamiseks. Miks just kolm laeva, see on ilmselt seotud riskide hindamisega. Ega täpselt kursis pole. Tõsisemat praktikat on võimalik saada hetkel just rahvusvahelistest operatsioonidest osa võttes. Seega pole see päris maha visatud raha.
hummel kirjutas:Tänapäeval saab kaatri kindlasti disainida ka selliselt, et ta peegeldab vähem radarikiiri, samuti katta pealisehitise mingi ainega, paigaldada vb jammeri, mis segab hetkeks ära igasuguse raadiolainete levi miili raadiuses jne. TTÜ leidurid saaks hakkama.
Viimase puhul, kogu austuse juures, pean siis möönma, et see tundub veidi "roosa optimismina".
Per aspera ad astra!
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Mereriik, ja merevägi, neid ei lahuta ükski vägi ...Motronicus kirjutas:hummel kirjutas:Minu nägemus on, et mereriik ilma igasuguse mereväeta on rahvusvaheline naerualune, kui mitte üldse võimatu nähtus.
Ühinen arvamusega. Mereväe, kui väeliigi, kaotamine Eesti puhul on ilmselt liiga radikaalne samm.
Miinitõrje on vajalik võimaliku mere teel saabuva abi kindlustamiseks. Miks just kolm laeva, see on ilmselt seotud riskide hindamisega. Ega täpselt kursis pole. Tõsisemat praktikat on võimalik saada hetkel just rahvusvahelistest operatsioonidest osa võttes. Seega pole see päris maha visatud raha.
Kus on ratsionaalsus lauses: "mereriik ilma mereväeta on rahvusvaheline naerualune"? Sellise emotsionaalse kekutamise peale ei saa kaitsestrateegiaid üles ehitada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist