Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940
Jäin seda Salo tööd lugema:) See lahingu doktriin, mis toodud välja lk 118, pagan, see sobiks vist ka EKV tänapäeva väga hästi:
Tsitaat:
Eesti lahingudoktriini põhjal nähti ette, et sõja korral tuleb tegutseda arvuliselt ja tehniliselt ülekaalus oleva vastasega ning võita on võimalik hea väljaõppe, juhtide ja võitlejate intelligentsi, paindlikkuse ja manööverdamisega. Põhjalikult tuli ära kasutada soodsaid maastiku ja ilmastikuolusid (võidelda metsades, kitsustikes, öösel jne), et mitte lasta vastasel panna maksma oma tehnilist ja materiaalset üleolekut. Lahingu eesmärgiks pidi olema mitte teatud maa-alade vallutamine, vastase tagasisurumine, vaid tuli püüda vastase jõudusid igal juhul hävitada. Vastase ülekaalu tõttu ei saanud edu tagada rindeline lahing (otselöök rindelt), võidu võisid tagada vaid manööverdades antud löögid vastase tiibadele ja tagalasse, metsa ja öised lahingud. Vajalik oli väga painduv lahingukord, alati tuli püüda vastast oma tegevusega üllatada. Õhurünnakute ohu tõttu oli suur tähtsus liikumisel ja tegevusel pimeduse katte all.
Kas meil tänapäeval on üldse mingit lahingulist doktriini Eesti kaitsmiseks:?:
Tsitaat:
Eesti lahingudoktriini põhjal nähti ette, et sõja korral tuleb tegutseda arvuliselt ja tehniliselt ülekaalus oleva vastasega ning võita on võimalik hea väljaõppe, juhtide ja võitlejate intelligentsi, paindlikkuse ja manööverdamisega. Põhjalikult tuli ära kasutada soodsaid maastiku ja ilmastikuolusid (võidelda metsades, kitsustikes, öösel jne), et mitte lasta vastasel panna maksma oma tehnilist ja materiaalset üleolekut. Lahingu eesmärgiks pidi olema mitte teatud maa-alade vallutamine, vastase tagasisurumine, vaid tuli püüda vastase jõudusid igal juhul hävitada. Vastase ülekaalu tõttu ei saanud edu tagada rindeline lahing (otselöök rindelt), võidu võisid tagada vaid manööverdades antud löögid vastase tiibadele ja tagalasse, metsa ja öised lahingud. Vajalik oli väga painduv lahingukord, alati tuli püüda vastast oma tegevusega üllatada. Õhurünnakute ohu tõttu oli suur tähtsus liikumisel ja tegevusel pimeduse katte all.
Kas meil tänapäeval on üldse mingit lahingulist doktriini Eesti kaitsmiseks:?:
Ja veel mis silma jäi (lk 118):
Tsitaat:
Sõjavägede Staabi operatiivosakonna viimase ülema kolonelleitnant A.Lutsu järgi oli kaitseplaani operatiivne idee: “õigeaegselt ja kiirelt teostatud mobilisatsiooniga loodud sõjaliste jõududega visalt ja aktiivselt kaitsta meie idapiiril Narva jõe, Velje järve üldjoonel asuvat positsiooni. Rinde taga hoida tugevad liikuvad varud, millega likvideerida vaenlase läbimurded rindel ja dessandid õhust, merelt ja järvedelt.”470 Ülemjuhataja komandopunkt oli ette nähtud Tallinnas ja sinna pidi viimaseks võitluseks suunatama rindelt taanduvad väekoondised. A. Lutsu alluva major H. Rootsi mälestuste järgi pidid kaitseplaani kohaselt väekoondised järk-järgult tagasi tõmbuma, kuid andma soodsatel momentidel vastulööke. Abivägede saabumisel pidi mindama üle üldisele vastupealetungile, et vaenlane piiridest välja lüüa. Mingil ajal kavandati sõjategevuse algul ka soomusrongide tungimist Narva rindel üle piiri vaenlase vägede koondamise desorganiseerimiseks. Hiljem jäetud Laidoneri korraldusel see aktiivne löök ära.471
Tsitaat:
Sõjavägede Staabi operatiivosakonna viimase ülema kolonelleitnant A.Lutsu järgi oli kaitseplaani operatiivne idee: “õigeaegselt ja kiirelt teostatud mobilisatsiooniga loodud sõjaliste jõududega visalt ja aktiivselt kaitsta meie idapiiril Narva jõe, Velje järve üldjoonel asuvat positsiooni. Rinde taga hoida tugevad liikuvad varud, millega likvideerida vaenlase läbimurded rindel ja dessandid õhust, merelt ja järvedelt.”470 Ülemjuhataja komandopunkt oli ette nähtud Tallinnas ja sinna pidi viimaseks võitluseks suunatama rindelt taanduvad väekoondised. A. Lutsu alluva major H. Rootsi mälestuste järgi pidid kaitseplaani kohaselt väekoondised järk-järgult tagasi tõmbuma, kuid andma soodsatel momentidel vastulööke. Abivägede saabumisel pidi mindama üle üldisele vastupealetungile, et vaenlane piiridest välja lüüa. Mingil ajal kavandati sõjategevuse algul ka soomusrongide tungimist Narva rindel üle piiri vaenlase vägede koondamise desorganiseerimiseks. Hiljem jäetud Laidoneri korraldusel see aktiivne löök ära.471
Kuidas saada aru Salo töös erinevates kohtades (lk 108 ja lk 149) olevatest ütlustest:
Rekvireerimine. Sõjaväe varustamiseks veo- ja liiklusvahenditega oli ette nähtud rekvireerimine. Sõjavägi vajas mobilisatsiooni korral juurde kokku 20 259 hobust, sh 4376 ratsahobust (vt lisa 18 ). Riigis oli sõjaväele kõlblikke hobuseid tunduvalt rohkem, 62 294, kuid polnud piisavalt raskevoorihobuseid, keda tuli asendada kergevoori- ja suurtükihobustega. Voorivahendeid – vankreid ja regesid sõjaväe vajadusteks jätkus.434 Mehhaanilisi liiklusvahendeid vajati mobilisatsiooni korral sõjaväele ja Kaitseliidule (vastavalt uuele koosseisule): sõiduautosid 176, veoautosid 546, sanitaarautosid 73, mootorrattaid 283, traktoreid 20 ja jalgrattaid u 10 000 (vt lisa 18 ).435 Nagu näha, ei vajanud sõjavägi enamikku Eestis olemasolevatest sõiduautodest, veoautodest, autobussidest ja mootorratastest. Probleemiks oli vaid sanitaarautode puudus.
ja siis hoopiski juba nii
Lahingudoktriinis rõhutati vajadust manööverdada, rünnata vaenlast tiibadelt ja tagalast, liikuda ning tegutseda metsas ja öösel. Paraku olid Eesti väeosad manööverdamiseks ja aktiivseks kaitseks liiga väheliikuvad. Eesti väekoondistel ja üksustel puudusid praktiliselt mootorsõidukid vägede veoks, samal ajal kui vastasel oli neid väga palju.
ning seejärel juba hoopiski nii (jällegi lk 149):
1930-ndatel aastatel läbiviidud reservlaste kordamisõppused (ehk proovimobilisatsioonid) näitasid, et süsteem töötab üldiselt laitmatult. Nii reservväelaste kogunemine kui veokite rekvireerimine toimusid kiirelt ja kavakohaselt.
Rekvireerimine. Sõjaväe varustamiseks veo- ja liiklusvahenditega oli ette nähtud rekvireerimine. Sõjavägi vajas mobilisatsiooni korral juurde kokku 20 259 hobust, sh 4376 ratsahobust (vt lisa 18 ). Riigis oli sõjaväele kõlblikke hobuseid tunduvalt rohkem, 62 294, kuid polnud piisavalt raskevoorihobuseid, keda tuli asendada kergevoori- ja suurtükihobustega. Voorivahendeid – vankreid ja regesid sõjaväe vajadusteks jätkus.434 Mehhaanilisi liiklusvahendeid vajati mobilisatsiooni korral sõjaväele ja Kaitseliidule (vastavalt uuele koosseisule): sõiduautosid 176, veoautosid 546, sanitaarautosid 73, mootorrattaid 283, traktoreid 20 ja jalgrattaid u 10 000 (vt lisa 18 ).435 Nagu näha, ei vajanud sõjavägi enamikku Eestis olemasolevatest sõiduautodest, veoautodest, autobussidest ja mootorratastest. Probleemiks oli vaid sanitaarautode puudus.
ja siis hoopiski juba nii
Lahingudoktriinis rõhutati vajadust manööverdada, rünnata vaenlast tiibadelt ja tagalast, liikuda ning tegutseda metsas ja öösel. Paraku olid Eesti väeosad manööverdamiseks ja aktiivseks kaitseks liiga väheliikuvad. Eesti väekoondistel ja üksustel puudusid praktiliselt mootorsõidukid vägede veoks, samal ajal kui vastasel oli neid väga palju.
ning seejärel juba hoopiski nii (jällegi lk 149):
1930-ndatel aastatel läbiviidud reservlaste kordamisõppused (ehk proovimobilisatsioonid) näitasid, et süsteem töötab üldiselt laitmatult. Nii reservväelaste kogunemine kui veokite rekvireerimine toimusid kiirelt ja kavakohaselt.
Ootaks ka kellegi teise arvamust, peale Reigo oma...
Minu arust on siin hoopiski puhtal kujul tänapäeva poliitkorrektsuse sisse viimine. Umbes nii, et pagan jõledamalt hästi kõik ning kuidagi tuleks ikkagi õigustada, miks ei tehtud paukugi ning hoolimata sama lehel algul ühtepidi olevast jutust, kähku sisse viia nn. parandus: " Aga meil oli väga väikese mobiilsusega armee." No pagan, millega see armee tollel ajal pidi mobiilsuse saavutama, kui mitte nende samade autode, traktorite, veoautode, hobuste ja jalgratastega. Arvud näitavad, et kõiki neid jätkus ja küllaga ning nende rekvireerimise harjutused kulgesid samuti probleemideta.
Minu arust on siin hoopiski puhtal kujul tänapäeva poliitkorrektsuse sisse viimine. Umbes nii, et pagan jõledamalt hästi kõik ning kuidagi tuleks ikkagi õigustada, miks ei tehtud paukugi ning hoolimata sama lehel algul ühtepidi olevast jutust, kähku sisse viia nn. parandus: " Aga meil oli väga väikese mobiilsusega armee." No pagan, millega see armee tollel ajal pidi mobiilsuse saavutama, kui mitte nende samade autode, traktorite, veoautode, hobuste ja jalgratastega. Arvud näitavad, et kõiki neid jätkus ja küllaga ning nende rekvireerimise harjutused kulgesid samuti probleemideta.
See juhtum ja eelnev juhtum Meretskovi käskudega viib mõttele, et võib-olla peaksid ikkagi veel natuke "Mõmmi Aabitsat" televiisorist vaatama (soovitavalt koos emme või issiga) ja üheskoos Mõmmiga tähti kordama? Sest on ju nii, et sa mõnikord takerdud lugemisel - mõned sõnad ei tule hästi välja ja siis sa jätad nad vahele. Salol on nimelt üpris arusaadavalt väljendatud, mida ta silmas peab: "Eesti väekoondistel ja üksustel puudusid praktiliselt mootorsõidukid vägede veoks ..."Ootaks ka kellegi teise arvamust, peale Reigo oma...
V-ä-g-e-d-e v-e-o-k-s. Vee-äää-gee-dee-eee vee-ooo-tugev kõhh-ess.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Soovitan mitte kasutada deflilikku pilgetega pikitud kirjaviisi. Omal kah vähem piinlik pärast.Reigo kirjutas:See juhtum ja eelnev juhtum Meretskovi käskudega viib mõttele, et võib-olla peaksid ikkagi veel natuke "Mõmmi Aabitsat" televiisorist vaatama (soovitavalt koos emme või issiga) ja üheskoos Mõmmiga tähti kordama? Sest on ju nii, et sa mõnikord takerdud lugemisel - mõned sõnad ei tule hästi välja ja siis sa jätad nad vahele. Salol on nimelt üpris arusaadavalt väljendatud, mida ta silmas peab: "Eesti väekoondistel ja üksustel puudusid praktiliselt mootorsõidukid vägede veoks ..."Ootaks ka kellegi teise arvamust, peale Reigo oma...
V-ä-g-e-d-e v-e-o-k-s. Vee-äää-gee-dee-eee vee-ooo-tugev kõhh-ess.
Püüan seda soovitust tingimata jälgida! Kuid enne alustamist tahaksin olla kindel, et kõigest ikka täiesti õigesti aru saan, mistõttu paar küsimust, mis võib-olla on küll sellised, et hakkab piinlik, aga palun ära kannatada.Soovitan mitte kasutada deflilikku pilgetega pikitud kirjaviisi. Omal kah vähem piinlik pärast.
Kas mõiste "kirjaviis" definitsioon on tõepoolest vahepeal ära muudetud? Näiteks mina küll aru ei saa, et minu kirjaviis ehk õigekirjutustava erineks olulisel moel sinu omast. Millised on need spetsiifilised delfilikud omadused minu kirjaviisis, mis puuduvad sinu omas? Aga, noh, olen kindel, et küll sina juba tead, mida räägid, mille tõttu ei maksa üldse kahelda, et küll sa kõik ammendavalt ära seletad. Sellest eeldusest lähtuvalt küsin kohe otsa, et kuda on mittedelfiliku pilgetega pikitud kirjaviiisiga ning delfiliku pilgetega mittepikitud kirjaviisiga - kas sa neid soovitad kasutada või mida peaks tegema



Kes ütles, et antud juhul käis jutt Kilo Tangost?Kus see sulalollus Kilo Tango soovituses oli? Shocked



Aga võib-olla selle asemel, et minu tegevuse läbi märtriteks ja muidu suurkannatajateks osutunud isikute rasket saatust arutada, keskendume nüüd taas teemale.

- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Ära ülbitse palun. Sa said väga täpselt aru, mida sulle öelda taheti.Reigo kirjutas:Kes ütles, et antud juhul käis jutt Kilo Tangost?Kus see sulalollus Kilo Tango soovituses oli? ShockedMa ei mõista, kes ja kus on Kilo Tangot "silmini mutta trampinud"?
Olin hoopis rõõmsalt ülatunud kui kohtasin selle teema all postitust, mis sisaldas sellist väärtuslikku keelenõuannet minule. Tähendab - Kilo ikka hoolib! Ja ta väljendas oma hoolitsust hoolimata sellest, et tema postitusest võis jääda mulje, et ta topib oma nina sinna, kuhu tal nina toppida pole vaja! Õnneks ei tulnud tal piinlikkust tunda - sain aru, miks ta selle postituse tegi. Ning andsingi ju päris selgelt mõista, et soovin tema soovitust kirjaviisi muutmise osas järgida. Vaja on ainult mõningaid täpsustusi, muidu ei oska uut kirjaviisi kasutusele võtta.
Aga võib-olla selle asemel, et minu tegevuse läbi märtriteks ja muidu suurkannatajateks osutunud isikute rasket saatust arutada, keskendume nüüd taas teemale.
1. õigekirjaga pahuksis olevate tegelaste väiteid on raske tõsiselt võttaKilo Tango kirjutas:Ainus realistlik meetod on konflikti simuleerimine. S.t., et reaalsest tuleb II MS taktikates, tehnikates ja meetodites vabalt orjenteeruvate militaarspetsialistide poolt läbi mängida võimalikud rünnakud ja kaitsetegevus e. siis kogu sõjategevus.
2. simulaatorile tarkuse sisse panemiseks on vaja reaalseid sündmusi, (kui võimalik) siis samas piirkonnas, võimalikult sarnaste väeüksuste kohta.
Minu teada pole Eesti kohta pole paremaid andmeid päriselust, kui 1944.a. sündmused. Kõik see 1944.a. kuulutamine erinevaks võimalikust sõja käigust 1939. aastal on lahtisest uksest sissemurdmine - jah on erinev, midagi pole teha, tuleb lihtsalt neid erinevusi silmas pidada.
Aga samas, kuna lahingute käik Kagu-Eestis 1944.a. suvel on siin foorumil saksa dokumentide baasil üleval, äkki võetakse asi konkreetsemalt ette?
Ei tahaks lugeda mingit üldist targutamist moraalist ja politrukkide kuulidest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist