Jättes isiklikud märkused endiselt tähelepanuta, tuleb mainida, et ka selgitus, et Eesti strateegiline positsiooni sõjaks NSVL-ga oli vilets, on samuti lahtisest uksest sisse murdmine.andrus kirjutas:1. õigekirjaga pahuksis olevate tegelaste väiteid on raske tõsiselt võttaKilo Tango kirjutas:Ainus realistlik meetod on konflikti simuleerimine. S.t., et reaalsest tuleb II MS taktikates, tehnikates ja meetodites vabalt orjenteeruvate militaarspetsialistide poolt läbi mängida võimalikud rünnakud ja kaitsetegevus e. siis kogu sõjategevus.
2. simulaatorile tarkuse sisse panemiseks on vaja reaalseid sündmusi, (kui võimalik) siis samas piirkonnas, võimalikult sarnaste väeüksuste kohta.
Minu teada pole Eesti kohta pole paremaid andmeid päriselust, kui 1944.a. sündmused. Kõik see 1944.a. kuulutamine erinevaks võimalikust sõja käigust 1939. aastal on lahtisest uksest sissemurdmine - jah on erinev, midagi pole teha, tuleb lihtsalt neid erinevusi silmas pidada.
Aga samas, kuna lahingute käik Kagu-Eestis 1944.a. suvel on siin foorumil saksa dokumentide baasil üleval, äkki võetakse asi konkreetsemalt ette?
Ei tahaks lugeda mingit üldist targutamist moraalist ja politrukkide kuulidest.
Teisalt annab siiski Soome Talvesõja käigu projitseerimine Eestile ja sellest lähtuvalt vastavalt vastanduvate vägede tegevuse edukuse hindamine palju rohkem infot sõja võimalikust käigust kui 1944.a. lahingute käigu ümber tõstmine neli aastat varasemasse aega. Eriti kui arvestada, et sõjategevus oleks lahti läinud üsna laial rindel (tegeleti ju kolme Balti riigiga korraga kusjuures Balti rindele oli kuhjatud minu teada ligi veerandi võrra vähem sõjaväge kui Soome rindele).
) - väed koondati ikka Eesti ja Läti piiridele. Rünnak oli planeeritud alustada Eesti vastu. Lätit pidi rünnatma, kui see Eesti poolel sõtta astub (Kuigi - kusagilt olen ka lugenud, et kui Eesti kaitset ei oleks piiridel või Irboska kõrgendikel suudetud murda - kavas oli neist Läti kaudu mööda minna. Samas - väga võimalik, et läheb mingi muu jutuga segamini...).
