Mundris koju?

[susi]

Kroonusse muidugi kaltsudes. Kojusaatmise voimalust pakuti, aga keegi seda ei kasutanud (teised kah kaltsudes).
Kojuminek muidugi ametlikut paradkas ja talvel ka vastavalt sinelis. Praktikas aga anti paberid ja mingi rahasumma pihku ning vaata ise , kuidas ja milles kodu poole paned. Mina tsiviilis, et mitte patrullidega madistada. Arvele votmisel Parnus Aia tanaval loomulikult tsiviilis. Ei kuulnud seal selle puhul kull uhtegi paha sona. Ometi lisaks sellele hilinesin (pidin 28.12. end arvele panema, aga sain Eestissegi alles 30.12.1987 kuskil pimedas).

[ignatius]

Koju sai ikka paraadvormis tuldud. Mingit erilist viha või vaenu mundri vastu küll ei mäleta. Kahe aastaga jõudis ilmselt nii ära harjuda, et mingit tõrget ei tekkinud.
Sõjakomissariaati tuli määruse järgi veel vormis minna aga läksin erariideis ja seal nägin, et teisedki olid samamoodi toiminud.
Sõjaväkke läksin küll normaalseis riietes. Seda, et seal kõik pihta pannakse ja tasub kaltsud selga ajada, polnud kuulnudki. Aga teiseltpoolt võttes - mingites nartsudes poleks eneseuhkus lihtsalt lubanud minna. Ja tulemus oli, et jäingi kõigest ilma.

[jackpuuk]

Koju sai tuldud vormis jah, kuna olin Saksamaal, polnud muud variantigi. Ja nendest erariietest poleks kasugi olnud midagi, kroonust tulles olin niipalju lihastes , et ükski riie kodus selga ei läinud . tuli kõik uued osta .Võtsin kroonus olles 10 kilo juurde, mis arvestades minu 174 pikkust, pole mitte vähe ja seda vee ja kapsa segu peal

[Lemet]

Sinna suht kaltsudes. tagasi tsiviiljopes ja pükstes-kingades. Jope all oli siis paraadvormi särk, lips ja kittel.Aga kenam moment saabus aasta hiljem Tallinna teenendusmajas. Otsustasime oma klassi poistega minna pilti tegema sõjaväevormis, parasjagu olid viimasedki tagasi jõudnud.Pildi saime tehtud, aga siis, kui ära hakkasime minema, täheldas üks ülestulnud meesterahvastest, et kuhu te poisid selle maskeraadivormiga lähete, oma käigul Ristikusse või? Allkorrusel luusib patrull ringi.Minul hea lihtne, jope eest tihedalt kinni, aga nii mõnigi oli tulnud demblivormi sineli ja koonuskontsadega, neil oli omajagu luuramist ja jooksu

[Pärtel]

Läksin minagi 1988 kaltsudes sõjaväkke. Esimese asjana piditki kõik oma riided saunas ära võtma. Samas shmonniti ka kotid läbi. Söögikraami ja esmased tarbeesemed (hügieenitarbed sh) saime tagasi. Ülejäänu rändas ühte suurde hunnikusse, mille edasist saatust võis vaid aimata. Meelde jäi veel see, et tol ajal tulid ju müügile esimesed coca-cola pudelid NSVL-s ja seda vaid Eestis. Küll neid uuriti ja puuriti ning ka neid ma tagasi ei saanud. Kohe käisime külmas saunas ja selga läks uus talivorm. Tagasi tulles lasin endale saata tsiviilriietuse. Vorm sh paradka jäigi kaptjorkasse. Rihma andisn aga oma ameti üle võtnud noorele.

[stilett]

1982 aasta. Ikka paraadmundris koju. Ega muud moodi poleks saanudki. Väeosas pandi busside peale ja Leningradi. Politruk saatis kuni rongini. Poisid, kellel oli dembliparadka tehtud, saatsid selle tuttavate kaudu varakult rongijaama käsipakihoidlasse ja vahetult enne rongi väljumist said kätte.
Kroonu poolt oli demblisseminejatel väike boonus- nimelt anti viimasel õhtul paradka jaoks uus särk+ lips+ uus pesu ja sokid. Ja loomulikult ka Ustinovi "kümnekas"

[Sollmann]

Kroonu poolt oli demblisseminejatel väike boonus- nimelt anti viimasel õhtul paradka jaoks uus särk+ lips+ uus pesu ja sokid. Ja loomulikult ka Ustinovi "kümnekas"

Minu v/o-s ei ilmutanud kroonu vähimatki huvi demblisseminejate väljanägemise vastu.
Kui teenistuse aegu nu..is staršina roodu sisulise valitsejana isikkooseisu iga väikseimagi puuduse pärast, siis demblisse võisid tema pärast minna kasvõi trussikute väel
Piltlikult öeldes pandi sulle jalaga p...e - guljai Vasja!
Kogu ettevalmistus (triikimine-vorpimine-läikimalöömine) DMB-ks käis reeglina ülisalajases õhkkonnas, et jumala eesti 'Batka' ei märkaks.
Miks nii, ei mäletagi enam.
V-o kartis staršina paaniliselt paradkade ümbertöötlemist, mine võta n'd kinni, igaljuhul oli paraadvormi sättimine teenistuse lõpuosas tabuks .
Ise läksin demblisse sedapsi, et ühel heal päeval, täiesti ootamatult, teatati, et 1/2 h pärast läheb su DMB lennuk, vaat et peale jõuad.
Hüpetega sai end riidesse aetud, mõned maj. asjad ära lahendatud, paraadsärk & fuura kellegilt laenatud, viimased aadressid vahetatud, kiired käepigistused ja minema!
Koomiline, arvestades seika, et enne sai sealsamas järjepanu 24 kuud venitatud ilma et kellelgi kuhugile kiire oleks olnud

[jackpuuk]

Teemast mööda küll, aga eelmise postituse peale , imelikul kombel oli isegi vihavaenlaste maha jäämisest natuke kahju. Muidugi sai rihm pärandatud, äkki midagi veel, praegu ei tulegi meelde. Kahju oli ja hea meel,aga isegi pmst. vihavaenlaste silma tükkis pisar , imelik . Kaks aastat kasvatavad inimesi omajagu kokku, isegi kui väga hästi läbi ei saada

[Wiking-Estland]

DMB-1990 sügis
Meil kaks väeosa kõrvuti.Sain lahti 2 satsiga. Meil siis esimese satsi eestlased ootasid paar päeva kohalikus Tihvini hotellis ja siis lõpuks kobisime rongi peale. KPP-s tegin veel kaks lugu kidraga, enam-vähem terve väeosa oli saatmas- ja siis põrutasime Leningradi poole. Rongi peal oli meid umbes 5-6 eestlast ja varem lahti saanud vennad olid juba ohtrlt vägijookide eest hoolt kandnud. Kaanisime end siis korralikul täis, nii et Leningradi jõudes olime juba täis nagu Zilliuksed, sest olime alkohiga selle kahe aasta jooksul Sina pealt Teie peale üle läinud!
Midagi polnd parata, aga ühe Neeva jõe silla peal keeras tervis nõnna ära, et hakkasin suu kaudu sõjanooli jõkke loopima ja ühes sellega kukutasin ka õnnetult oma kallihinnalise kilekoti jõevoogudesse.Kott sisaldas tuliuut HB-d, Eesti-Soome sõnaraamatut ja muid sõdurile kalleid asju.HB-st on küll praegu kahju!
Mis puutub mundrisse, siis selle ülearused osad nagu pagund-embleemid jne. kinkisin pika kodutee jooksul ara, samuti furashka(mütsi). Viimase paguni kinkisin veel ühele kenale neiule Rakvere bussis. Käisime 5 päeva nagu vanderselli ringi, sest otsustasime kõik poisid korralikult nagu kord ja kohus koju saata, aga millegipärast juhtus nii, et see kes sai koju saadetud, see tuli omakorda järgmist kamraadi koju saatma. Nii et meie rändtsirkuse marsruudiks oli vist Tihvin-Leningrad-Narva-Rakvere-Vajangu-Tallinn- Pärnu-Manija saar-Pärnu-Vajangu( saatsime Vajangu poisi uuesti koju)-Mulgimaa-Valga.

[just plain mean]

Meil Rakvere õhutõrjebrigaadis oli veel selline komme, et neil vendadel, kes pidid järgmisel päeval koju saama, rebiti peale õhtust proverkat viimane ärakantud h/b kallite mahajäävate kaasteenijate poolt seljas jumala ribadeks (sageli koos aluspesuga). Pärast seda protseduuri pidi dembel säärikud jalas ja rihm endiselt vööl ihualasti (munad peos) kaptjorkasse sibama ja omale paradka selga ajama. Ja sellesama paradkaga ta ka järgmisel päeval väravast välja visati. Ei mäleta, et ükski eestlane oleks meil omale demblivormi teinud, see oli rohkem madalalaubaliste kolhoosnike rida

[ottojama]

86 tulin tagasi, paraadvormis. See oli umbes kuus numbrit suurem, kui vaja, ma nägin välja nagu halva komöödia paroodia. Mulle see meeldis. Rongis keegi ei uskunud, et koju sõidan, kõigil kojuminejail olid ju mingid naljakad üleslöödud mundrid. Riia raudteejaamas saatis patrull mu juuksurisse. Mundri andsin kodumail täiega ühele tuttavale juudipoisile - ei tea, mis ta sellega tegi, ta oli veel poole peenem, kui mina toona.

[viiking]

Meeldiv lugeda

[vanahalb]

Mingi info oli minulgi, et kroonusse pulmaülikonnas minna ei ole hea mõte. Suvine aeg, mingid kuradinahast vene teksad olid jalas ja selline seljakott millega muidu poest õlut käidi toomas. Ju nad väeosas kuhugi söepunkrisse läksid, kahju ka ei olnud.

Tagasi võis meil tulla nii erariietes kui paradkas. Demblivorme hakkasid usinamad mehed juba märtsikuus tegema. Moskva kandi venelased ja tsusmekid olid selle lausa südameasjaks võtnud. Selleks valiti paremad paradkad välja ja vist võeti isegi noortelt uusi ära.

Minul uut paradkat ei olnud ja demblivormi ei viitsinud teha. Kaptjorkas oli see mis oli. Viimases hädas oleks ju võinud mõne kobedama paraadmundri selga tõmmata ja kojuminek. Omanikud olid nagunii mööda komandeeringuid laiali. Oleks võinud ka kodunt midagi saata lasta või Kaliningradist Dünamo poest võlts-adidase dressid osta.

Aga nagu elus ikka - kui lained kohe-kohe pea kohal kokku löövad, ujub kuskilt lähemale päästev palgijupp. Meie päästjaks sai see, et autobat tegi tankidiviisile tsentraliseeritud vedusid. Seda siis kui kuhugi väeossa oli midagi vaja lausa Urali koormatega viia. Ükskord maikuu alguses saadeti üks auto armee ladudesse vormiriiete alla. Õhtuks loobiti koorem peale ja ööbima tuli masin meie parki, et hommikul teekonda kuhugi pärapõrgusse jätkata.

Autojuht oli meie roodust, ka samal kevadel demblisse mineja. Rahvuselt küll kasahh ja natuke küüned-oma-poole mees, aga sel korral oli terve koorem ja kroonu omand.
Sel lühikesel suveööl ei maganud vist kogu väeosas ükski dembel. Igaüks võttis endale uue paraadvormi. Asemele pandi lääpatallatud kotad, võidunud paradkad ja vormist väljas furashkad. Mõned kõvematest tegijatest dedid lubati ka ligi. Isegi tehnikapargi karauulimees oli automaadi seina najale püsti pannud ja passis uut kuube selga.

Autojuhil ja saatjaprapporil pidid komplektide arvud klappima. Kasahh lubas sihtpunktis öelda, et kõik selle, mis peale laaditi, tõin kohale.

Mul oli üsna lihtne, ei hakanud seda paradkat eriti tuunima ja aega oli ka vast ainult 10 päeva (sain esimesena minema) Need kes demblivormi tegid olid muidugi kahevahel - üheltpoolt peaaegu valmis vorm ja teisalt täiesti uus paradka, kus peal need kaunistused palju ilusamad oleks.

P.S Lugesin siit foorumist suure imestusega, et pärast kojusaatmist tuli ka veel patrulle karta. Mina lähtusin oma algteadmistega Nõukogude riigi ja õiguse alustest sellest, et sõjaväepiletis on tempel "määratud reservi" ja väeosa nimekirjast on ka käskkirjaga ära kustutatud. Seega -juriidiliselt eraisik, aga passi järgi pole veel jõudnud minna. Igaljuhul läksin, hõlmad laiali, õndsas teadmatuses läbi terve Kaliningradi. Ju siis vedas, et patrulliga kokku ei saanud. Üks vaidlus tuli bussijaamas kellegi majori või kapteniga ja sai sõjaväepiletki taskust välja rebitud. Näitasin näpuga, et kõik, minu teenimised on teenitud. Ta ei hakanudki eriti tüli norima ja buss tuli ka parasjagu ette.

[gvardimatros]

mina saatsin küll oma riided koju tagasi, paaril korral varastati, panderolli moodi pakikene, ära aga kuidagi sain ta taas enda valdusesse. merejalaväes paradkaga üldjuhul koju ei mindud, kuna tegu oli mereväe vormiga millel vaid eraldusmärgi järgi (minu avatar) sai tuvastada kus ja mis. tuli ikka riskida ja minna kas mustas mundris ПШ-s või pardilaskjana. kamo vorm oli siis veel suht uus asi ja eriti hinnatud mustal turul. läksin koju talvise kamo vormiga. seaduse silmis oli tegu riigi vara riisumisega aga minul pohlad. oma vormi ostsin toiduainete lao prapporilt aga juhtus nii, et pühadene aeg ja vennike jäi patrullile linnas purjus peaga mingis kakluses vahele, pandi kubuse ja minul jäigi talle raha maksmatta.

[Lemet]

P.S Lugesin siit foorumist suure imestusega, et pärast kojusaatmist tuli ka veel patrulle karta. Mina lähtusin oma algteadmistega Nõukogude riigi ja õiguse alustest sellest, et sõjaväepiletis on tempel "määratud reservi" ja väeosa nimekirjast on ka käskkirjaga ära kustutatud.

Vaata, selle kohta käib see kaamelite kastreerimise jutuke. Võetakse kellad maha ja pärast võid elu lõpuni selgitada, et sinu näol ikka kaheküürulisega tegu pole...