Nali
Asi siis seegi, pidevalt näiteks Tallinn-Tartu mnt peal liikudes nägin viimati teljekoormuse mõõtmist eelmine suvi Ardu juures. Samas ei möödu ühtki käiku ei Norrasse ega Saksa ilma, et kuskil teel kaalud maas poleks. Seda siis rootsude, norrakate, Poola, Saksa, Austria, Itaalia või prantslaste juures- sealt edasi lääne poole pole nii palju saanud, sealne kogemus on väiksem. Alatihti toimub see lausa piiriületuspunktides või nende vahetus läheduses.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kui juba jutt naljarubriiki sobivuse peale läks, mida arvate järgnevaist:
http://www.ekspress.ee/2009/07/19/meele ... e-valimisi
http://www.ekspress.ee/2009/07/19/meele ... lahutamist
Rambost kah paar lõiku: http://www.youtube.com/watch?v=ihoB1Rmb ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=udhvIGoYgEA
http://www.ekspress.ee/2009/07/19/meele ... e-valimisi
http://www.ekspress.ee/2009/07/19/meele ... lahutamist
Rambost kah paar lõiku: http://www.youtube.com/watch?v=ihoB1Rmb ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=udhvIGoYgEA
Kel ei ole lootust tulevikuks, selle minevik röövib temalt oleviku.
Lugesin netist sellised laused välja:
The English word "Victory" is a French loan-word from "Victoire", as the French never needed it.
The French end all their questions with "no?" as a way of tricking you into a debate, in which they will then surrender.
The French often try to take over the world. Have you ever heard of a french takeover? No. That should tell you about their success.
The French were twice a part of Germany but even the Germans didn't want them.

The English word "Victory" is a French loan-word from "Victoire", as the French never needed it.
The French end all their questions with "no?" as a way of tricking you into a debate, in which they will then surrender.
The French often try to take over the world. Have you ever heard of a french takeover? No. That should tell you about their success.
The French were twice a part of Germany but even the Germans didn't want them.

- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
...siin pigem mingit haiget frankofoobset briti sadamapättide saiti tsiteeritudGfreak kirjutas:Lugesin netist sellised laused välja:
The English word "Victory" is a French loan-word from "Victoire", as the French never needed it.
The French end all their questions with "no?" as a way of tricking you into a debate, in which they will then surrender.
The French often try to take over the world. Have you ever heard of a french takeover? No. That should tell you about their success.
The French were twice a part of Germany but even the Germans didn't want them.

Mulle isiklikult tulivad aga kohe silme ette hoopis ropendavad ja mölisevad, haisvad, lõugavad ning igale poole kusevad briti poissmees-turistid


Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
OT jätkub
Kogu Skandinaavia, võrdub kahjuks ainult Soome ja Rootsiga. Norras on pikkus sama, aga kaalu lubatakse kuni 50tn, ja ongi kõik. Mujal Euroopas, katsetatakse ja jahutakse, aga sõidavad vaid üksikud masinad, üksikuid liine. Taanis Kopenhaagen-Koge sadam, Saksas Travemünde-Hamburg (no katseliselt ja väga vähe ka mujal) ja Hollandis ainult üksikutel katse marsruutidel, mõned autod.
Ja nii nad vaidlevad, sest kütust hoiab ju 1/3 kokku, aga 33% juhtidest jääb töötuks. 2x on seadusemuudatus tagasi lükatud.
tervitustega
hulgus, transporditöötaja.
ai-ai, Kogu austusega Sinu vastu, ei ole see asi päris nii.Lemet kirjutas: ...aga sellest hoolimata sõidavad kõik Skandinaaviamaad ja suurem jagu Euroopast pikkade haagetega...
Kogu Skandinaavia, võrdub kahjuks ainult Soome ja Rootsiga. Norras on pikkus sama, aga kaalu lubatakse kuni 50tn, ja ongi kõik. Mujal Euroopas, katsetatakse ja jahutakse, aga sõidavad vaid üksikud masinad, üksikuid liine. Taanis Kopenhaagen-Koge sadam, Saksas Travemünde-Hamburg (no katseliselt ja väga vähe ka mujal) ja Hollandis ainult üksikutel katse marsruutidel, mõned autod.
Ja nii nad vaidlevad, sest kütust hoiab ju 1/3 kokku, aga 33% juhtidest jääb töötuks. 2x on seadusemuudatus tagasi lükatud.
tervitustega
hulgus, transporditöötaja.
Ulan-Ude40, 75274
Sai vist jah pisut paksult värvi pandud jah...
Aaga...eeee...Örjes oma silmaga korra svenssonite pikka haaget turskadele külla minemas näinud (DHL oli), aga rohkem jah meelde ep tulnud. Saksas- ju ma siis olen õigel ajal õiges paigas olnud, Hamburgi ja Bremeni kandis viimasel ajal saand päris tihedalt sehkendada ning mõnda olen ma sealkandis kah näinud- kui mälu ei peta, siis konteinerivedajaid. Pluss muidugi igasugu karva erivedusi, aga see on juba mõistagi omaette teema.

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Tänase Õhtulehe andmetel,teenib presidendi poeg aega Tapal õhtutõrjepataljonis.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=338581
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=338581
Miks see naljarubriigis on?Sturmmann kirjutas:Tänase Õhtulehe andmetel,teenib presidendi poeg aega Tapal õhtutõrjepataljonis.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=338581
Raske lugeda, aga see on seda väärt
Protokoll Lena Reinbaumi nõudest Märt Virro vastu teotamise ja löömise asjas
16.01.1884
Man ollid: Päkohtumees: Jaan Link
Kohtumees: Peter Ivan
Johan Grosberg
Kaibas Lena Reinbaum, Johan Palla man ollen, kes Haslava moisan ellab, et Jõulu osel kel
12 om Haslava moisa Tallmeister Märt Virro, kes naese mees om, kui tema omma sängi pääl
man ollnu, tema jurde tullnu om teda kiskunu ja krapinu ja om tema rõivat ülles kiskunu
tahtnu, päle selle om se Märt Virro tema jalgust kinni võtten, teda ülles tõstnu ni et
tema paljast lännu, tema keldnu ja aijanu seda mest henda jurest ärra, sis om se mees
temmale omme jallaga möda jalgu lönu ja sis lönu temale kõrva päle ja sis tõisel päival
om se mees ähvartanu, et tema veel parremba sauna peab sama, Lena Reinbaum nõudis selle
teotuse ja lömisse est 50 rbl, selle jures om Johan Esse ja Kristjan Kõiv ollun, kes
Haslava moisan teniva.
Märt Virro Haslava moisast vastutas selle kaibuse päle, et tema pandnu omma mütsi selle
tüdruk sängi pääle ja kui keik möda ollen länu tema omma mütsi otsima sis om Lena Reinbaum
temmale jalaga munite päle lönu ja sis võttnu tema abinist kinni võtnu ja kiskunu sis om temma
kül selle tüdruki sängi litsunu seni kui abena lahti lasknu, ja Lena Reinbaum om teda
vargas sõimanu seda tüdrukut tema lönu ei ka putnu ei olle.
Johan Esse ei taha temma tunistajas võtta, selle et Johan Esse selle tüdrukuga sõbra ja
temaga vihamees om.
Kristjan Kaiv tunistas et tema nänn, kui Lena Reinbaum selle Märt Virro habenast kinni
hoiten ja üttelnu, kas mina sinno litz ollen, kellega sinna tänna ohtu aellut ja kui tüdruk
abbenast lahti lasknu om Märt Virro selle tüdrukul kämblaga põsse päle lönu, mes päle tüdruk
vargas utlen.
Johan Esse Haslava moisast tunistas, et se tüdruk om omma sängi pääl ollnu ja kõnelnu ütte
tõisega sis om Märt Virro sinna juurde lännu ja tõstnu selle tüdruk jallut sängi mes päle
tüdruk üttelnu sinna äbemada sinna võit omma naese jallut sängi tõsta. Selle päle om Märt
Virro selle tüdruku päle lamenu ja om teda rumminu, päle selle om tüdruk üttelnu: "Sinna raibe"
päle selle om Märt Virro selle tüdruku jalgest kinni võtnu ja ülles tõstnu ni et tüdruk
paljas lännu, sis om tüdruk abenist sel mehel kinni võtnu ja kui tema abenist lahti olli
lasknu lönu Märt Virro selle tüdrukule põsse päle, selle päle om tüdruk kül Märt Virrole
varras üttelen ja Märt Virro üttelnu, sinna ollet Karmantsiku lits.
Moistetu: et Märt Virro 5 rbl selle lögi est Lena Reinbaumile ja 3 rbl trahvi vaeste ladiku
heas 8 päeva sehen massma peab, selle et Märt Virro üttel Kallil õhtul nisugust näotut tööd
tennu om. Se moistus sai kulutedu ja opetus leht välja antu.
Ollen seitse rbl kätte sanu sel 4 Martsil 1885 Lena Reinbaum pragun Lattik.

Protokoll Lena Reinbaumi nõudest Märt Virro vastu teotamise ja löömise asjas
16.01.1884
Man ollid: Päkohtumees: Jaan Link
Kohtumees: Peter Ivan
Johan Grosberg
Kaibas Lena Reinbaum, Johan Palla man ollen, kes Haslava moisan ellab, et Jõulu osel kel
12 om Haslava moisa Tallmeister Märt Virro, kes naese mees om, kui tema omma sängi pääl
man ollnu, tema jurde tullnu om teda kiskunu ja krapinu ja om tema rõivat ülles kiskunu
tahtnu, päle selle om se Märt Virro tema jalgust kinni võtten, teda ülles tõstnu ni et
tema paljast lännu, tema keldnu ja aijanu seda mest henda jurest ärra, sis om se mees
temmale omme jallaga möda jalgu lönu ja sis lönu temale kõrva päle ja sis tõisel päival
om se mees ähvartanu, et tema veel parremba sauna peab sama, Lena Reinbaum nõudis selle
teotuse ja lömisse est 50 rbl, selle jures om Johan Esse ja Kristjan Kõiv ollun, kes
Haslava moisan teniva.
Märt Virro Haslava moisast vastutas selle kaibuse päle, et tema pandnu omma mütsi selle
tüdruk sängi pääle ja kui keik möda ollen länu tema omma mütsi otsima sis om Lena Reinbaum
temmale jalaga munite päle lönu ja sis võttnu tema abinist kinni võtnu ja kiskunu sis om temma
kül selle tüdruki sängi litsunu seni kui abena lahti lasknu, ja Lena Reinbaum om teda
vargas sõimanu seda tüdrukut tema lönu ei ka putnu ei olle.
Johan Esse ei taha temma tunistajas võtta, selle et Johan Esse selle tüdrukuga sõbra ja
temaga vihamees om.
Kristjan Kaiv tunistas et tema nänn, kui Lena Reinbaum selle Märt Virro habenast kinni
hoiten ja üttelnu, kas mina sinno litz ollen, kellega sinna tänna ohtu aellut ja kui tüdruk
abbenast lahti lasknu om Märt Virro selle tüdrukul kämblaga põsse päle lönu, mes päle tüdruk
vargas utlen.
Johan Esse Haslava moisast tunistas, et se tüdruk om omma sängi pääl ollnu ja kõnelnu ütte
tõisega sis om Märt Virro sinna juurde lännu ja tõstnu selle tüdruk jallut sängi mes päle
tüdruk üttelnu sinna äbemada sinna võit omma naese jallut sängi tõsta. Selle päle om Märt
Virro selle tüdruku päle lamenu ja om teda rumminu, päle selle om tüdruk üttelnu: "Sinna raibe"
päle selle om Märt Virro selle tüdruku jalgest kinni võtnu ja ülles tõstnu ni et tüdruk
paljas lännu, sis om tüdruk abenist sel mehel kinni võtnu ja kui tema abenist lahti olli
lasknu lönu Märt Virro selle tüdrukule põsse päle, selle päle om tüdruk kül Märt Virrole
varras üttelen ja Märt Virro üttelnu, sinna ollet Karmantsiku lits.
Moistetu: et Märt Virro 5 rbl selle lögi est Lena Reinbaumile ja 3 rbl trahvi vaeste ladiku
heas 8 päeva sehen massma peab, selle et Märt Virro üttel Kallil õhtul nisugust näotut tööd
tennu om. Se moistus sai kulutedu ja opetus leht välja antu.
Ollen seitse rbl kätte sanu sel 4 Martsil 1885 Lena Reinbaum pragun Lattik.
sitt päev, kellele kurdad
-
- Liige
- Postitusi: 334
- Liitunud: 21 Juun, 2007 9:05
- Kontakt:
Ühe ülilevinud tulenuia jäädvustamisest nii maailma-ajaloolis-poliitilisse- kui kultuurilukku:
http://englishrussia.com/?p=3452#more-3452
http://englishrussia.com/?p=3452#more-3452
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Qwerty226 ja 2 külalist