Mossini "Pinalid" (Puhastuskomplekt on seal sees)bufab kirjutas:mis asjad need Alumise pildi kaks paremat on?
Numbrimärk...
-
Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
-
kümmekrooni
- Liige
- Postitusi: 124
- Liitunud: 05 Juul, 2009 20:20
- Kontakt:
lõunaeestis adraluitsasT-62 kirjutas:See neljandal fotol (koos käega) olev asi meenutab kangesti ühe põlluharimise riista osa. Kui veel hobune oli tööloom ja kartulivagusid mullati harkadraga, siis sellel adral kasutati lusikat või labidat, nimetus varieerus eesti piires. Sellele asjale käib ju vars külge.
125 Jahre innovation!
Postimees 1942 kirjutab...
"Viljandimaa piires sai punavägi rängema kaotuse osaliseks Tapiku asunduse külje all asuvas Mustassaare metsas. Sääl likvideeriti sakslaste poolt punaväe riismed, mis olid tõmbunud Järva- Tartu- ja Viljandimaalt Tapiku asunduse ning Endla järve vahelisse metsade massivi. Sakslastele langes saagiks suurel hulgal kahureid, tanke, ja mitmesugust muud sõjavarustust. Punavägi kaotas mitutuhat meest surnutena, kes on maetud oma lengemiskohale Mustassare metsa, mille tõttu kohalikud elanikud on ristinud selle metsa nüüd "Surnute metsaks..."
Mälestused...
..."sügisel hilja olid vene surnud metsas keskkohalt nii kokku vajunud, et kui nad selili lamasid siis olid nende püksirihmad nagu suured kaared püsti lookas. Järgmisel aastal korraldas vald surnute matmise. See oli juunikuus. Isa ütles, et näe, lahing oli juulis aga surnud maeti juunis"
Kas on suurkaevamise käigus tulnud välja ka tõendeid, mis neid väiteid kinnitavad?
"Viljandimaa piires sai punavägi rängema kaotuse osaliseks Tapiku asunduse külje all asuvas Mustassaare metsas. Sääl likvideeriti sakslaste poolt punaväe riismed, mis olid tõmbunud Järva- Tartu- ja Viljandimaalt Tapiku asunduse ning Endla järve vahelisse metsade massivi. Sakslastele langes saagiks suurel hulgal kahureid, tanke, ja mitmesugust muud sõjavarustust. Punavägi kaotas mitutuhat meest surnutena, kes on maetud oma lengemiskohale Mustassare metsa, mille tõttu kohalikud elanikud on ristinud selle metsa nüüd "Surnute metsaks..."
Mälestused...
..."sügisel hilja olid vene surnud metsas keskkohalt nii kokku vajunud, et kui nad selili lamasid siis olid nende püksirihmad nagu suured kaared püsti lookas. Järgmisel aastal korraldas vald surnute matmise. See oli juunikuus. Isa ütles, et näe, lahing oli juulis aga surnud maeti juunis"
Kas on suurkaevamise käigus tulnud välja ka tõendeid, mis neid väiteid kinnitavad?
Meie rainsiga, päris Mustassaare alla pole veel välja jõudnud, siis peaks asjale natuke teise külje pealt lähenema. Hetkel meie metsa mineku küljest peaks jala liiga pika maa maha trampima. Samas veidi infot Mustassaare kohta on, seal pidada ühe kohapealt kahurijuppe tulema, nii et plaani asi võetud on. Koolnuid, ega ka mitte inimluid ei ole veel senini õnneks üldse leidnud. Paar tuhat on ka ilmselt veidi liialdatud aga kuskil 800 võis seal neid hukka saada küll.
Esitaks siis samuti paar huvipakkuvat küsimust. Kõigepealt mis väeosa see oli. mis sinna mustassaare alla oma lõpu leidis? See voor olla kuskil 2km pikk olnud, mis sinna rabasse kinni jooksis. Kaave ja Tapiku teemas nimetatud 16. Kvikidze nim. laskurdiviisi 249 polk sai ikagi minu arvates otsa paar km kagu pool oonurme metsades, samuti selle polgukassa oli leidnud Tuti talu toonane peremees ja selle voori asukoht ja ja taganemise riburada, on meil samuti rainsiga ülevaadatud. See voor oli kuskil kilomeetri pikkune olnud ja jäi sakslaste suurtüki tule alla. Hetkel vedeleb seal veel ainult väidetavalt sakslaste poolt õhitud masinatäie 45mm TT moona juppe ja hülsiräbalaid.
Eks kui jälle Jõgeva kanti satud, võime teha väikse retke Oonurme kanti. Midagi tarka sealt küll senini leidnud ei ole, tavaline gaasimaski ja muu läbu. Need viimased kopikad ja tellitav võti tulid ka sealt. Samas rohi muidugi praegu kõrge, nii et sealkandis kus polgukassa olla leitud, kadus meil jälg ära. Kevadel seal muidu vast kena kõndida gaasimaskist gaasimaskini 
, aga jah kaks voori oli seal küll kindlasti.
, aga jah kaks voori oli seal küll kindlasti.Panen siis veidi lugemist kah: Kaitseliidust Omakaitseni I : Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941. a. lõpuni.
Vaimastvere valda jõudsid Saksa väed 29.juulil tulles Laiuselt Rohe küla kaudu ja Jõgevalt Vaimastvere mõisa kaudu. Grupp Saksa vägesid liikus läbi Paduvere küla Pedja jaama. Sellega haarati ümber Rohe küla alla positsioonidele asunud punaväed, kes järgneva Saksa rünnakuga pea täielikult puruks löödi. Punaväe riismed põgenesid selle järele üle Pedja jõe Villakvere küla lähedasse rappa. Pedja jõe ääres uppusid pooliti rappa 4 punast tanki, Rohe küla all üks. Üks vene tank langes tervena sakslaste kätte ja võeti kohe kasutusele. Punastele jäi alles 1 tank, mis hakkas Rohe silla juurest Pedja jaama poole liikudes süütemürskudega pommitama ümbruskonna talusid ning süütas neist 4 talu. Lõpuks sai ka see tank Saksa õhutõrjekahureist tabamuse ja hävis tules.
Samal 29.juulil jätkasid Saksa väed edasitungi Vägeva suunas, jättes Endla ja Tirma külad puutumatult selja taha. Nendes külades ja ümbruskonnas asusid aga veel suured punaväe üksused. Samasse lähedale Oonurme külla taganesid Lustiverest läbi metsade ka mitmed punaväe patareid ja suurem voor. Et sakslased edasi tungides kohale olid jätnud ainult vähemad katteosad, ei jõudnud need punaste survele vastu seista ning punaväe suuremad üksused tungisid nimet küladest uuesti Vaimastvere valda, lõikasid seega sakslaste selja tagant Tallinna maantee läbi ning suundusid Pedja jaama poole.
Kuid sakslastele saabusid abiväed Laiuse poolt ning 1. juulil algas lahing Rohe ja Paduvere külades, kuhu punased olid sisse kaevanud. Võitlused selles rajoonis kestsid lakkamatult kuni 2. juuli lõunani, mil punased lõplikult löödi ning Vaimastvere vald seega vabastati. Oonurme küla juurde rappa jäi sisse kilomeetri pikkune punaste voor ja Tirma rappa ligi 2 km pikk mootorsõidukite ja hobuveokite voor koos mitme patareiga.
Vaimastvere valda jõudsid Saksa väed 29.juulil tulles Laiuselt Rohe küla kaudu ja Jõgevalt Vaimastvere mõisa kaudu. Grupp Saksa vägesid liikus läbi Paduvere küla Pedja jaama. Sellega haarati ümber Rohe küla alla positsioonidele asunud punaväed, kes järgneva Saksa rünnakuga pea täielikult puruks löödi. Punaväe riismed põgenesid selle järele üle Pedja jõe Villakvere küla lähedasse rappa. Pedja jõe ääres uppusid pooliti rappa 4 punast tanki, Rohe küla all üks. Üks vene tank langes tervena sakslaste kätte ja võeti kohe kasutusele. Punastele jäi alles 1 tank, mis hakkas Rohe silla juurest Pedja jaama poole liikudes süütemürskudega pommitama ümbruskonna talusid ning süütas neist 4 talu. Lõpuks sai ka see tank Saksa õhutõrjekahureist tabamuse ja hävis tules.
Samal 29.juulil jätkasid Saksa väed edasitungi Vägeva suunas, jättes Endla ja Tirma külad puutumatult selja taha. Nendes külades ja ümbruskonnas asusid aga veel suured punaväe üksused. Samasse lähedale Oonurme külla taganesid Lustiverest läbi metsade ka mitmed punaväe patareid ja suurem voor. Et sakslased edasi tungides kohale olid jätnud ainult vähemad katteosad, ei jõudnud need punaste survele vastu seista ning punaväe suuremad üksused tungisid nimet küladest uuesti Vaimastvere valda, lõikasid seega sakslaste selja tagant Tallinna maantee läbi ning suundusid Pedja jaama poole.
Kuid sakslastele saabusid abiväed Laiuse poolt ning 1. juulil algas lahing Rohe ja Paduvere külades, kuhu punased olid sisse kaevanud. Võitlused selles rajoonis kestsid lakkamatult kuni 2. juuli lõunani, mil punased lõplikult löödi ning Vaimastvere vald seega vabastati. Oonurme küla juurde rappa jäi sisse kilomeetri pikkune punaste voor ja Tirma rappa ligi 2 km pikk mootorsõidukite ja hobuveokite voor koos mitme patareiga.
Eile sai kontoriuksed varem lukku keerata ja nempsiga Oonurme voori tupikusse jooksmise kohta kaema mindud.
Tulemused siis sellised:
isegi kiivri sisust oli üht-teist alles
Mossini pinal
tundmatu jurbel
Maximi lindilaadimisseade tuli kaugemalt:
RGD killuvööde kogumikku ei hakanud pildile sättima,samuti maximi lindikaste,mis olid suht räbalad.Ja muidugi gaasitorbikud,mis metsaaluseid
kaunistasid.
Tulemused siis sellised:
isegi kiivri sisust oli üht-teist alles
Mossini pinal
tundmatu jurbel
Maximi lindilaadimisseade tuli kaugemalt:
RGD killuvööde kogumikku ei hakanud pildile sättima,samuti maximi lindikaste,mis olid suht räbalad.Ja muidugi gaasitorbikud,mis metsaaluseid
kaunistasid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline