Sõda Gruusias (08.08.08)

[Qtec]

Hummel, äkki rahustad ning loetled fakte, mille poolest EKV on parem ning mille pärast meil 3-e päevane sõjakäik läbi ei läheks. Muidu praegu on nii, et kirista või hambaid ja mõtled õudusega, kui nende asemel oleksime meie. Muideks, täiesti loogiline minu arust, et kui Venemaal ükskord grusiinidega õnneks läheb, siis süües kasvab isu ning järgmisena miks mitte võtta ette mingi pisike NATO riik, kui selleks avanevad soodsad võimalused...
Minu nägemuse järgi kusjuures, meie ainukeseks lootuseks saab olla meie mini suurtükivägi. Nii hästi kui suudab tööd teha meie suurtükivägi, siis sama edukas saab olla ka kaitse...

[allatah]

Lgp. kasutaja Qtec muretseb täitsa asjatult. Meil on ju NATO vihmavari, mis meid alati kindlalt kaitseb. Kui see ei aita, siis korraldame oma laevastikuga Peterburi ründamise, mis nõuab vaenlase jõudude ümberpaigutamist Peterburi piirkonda dessandi kartuses. Kui see ka ei aita, siis pakime AN2ed dünamiiti täis ja ründame nende radaritele nähtamatute sõjalennkitega radarijaamu, misjärel saavad meie suuremad ründetranspordilennukid otse Kremlini lennata.

Tegelikult tahtsn öelda, seda et loodetavasti on seda mõlemipoolset klähvimist seal niipalju, et asjaks ikkagi ei lähe. (kuigi meie kaitsejõudede arengule võiks Venemaa rünnak isegi kiirema positiivse suuna anda). Aadressil www.youtube.com saab aga vaadata videosid Gruusia õppusest Shield 2009. Peaks avanema märksõnaga Georgian army.

Seal oli näha vähemalt kolme lennukit (Su25?), mis ründasid maismaasihtmärke. Seega võiks oletada et kui asjaks läheb, siis üritavad nad oma lennukitega ikka natuke vaenlasele peavalu valmistada. Samas küsimus on selles, et kuidas nad neid kaitsevad? Näha ei ole mingeid ÕT raketiseadmeid. Lennukid lasid vaid pidevalt mingid "värki" tagant välja. Või kaitseb neid lennukeid Gruusia reljeef?
Näha oli ka uue välimusega kolmeteljelisi ratassoomukeid. Ei tea kas mingi kodumaine toodang või mis? Esimese Gruusia sõja ajal selliseid masinaid küll silma ei jäänud.

Ise arvan, et kui nad suudaksid oma tehnikat ja kaitsja eeliseid korralikult ära kasutada, siis on tõesti võimalik, et põhjustavad ründajale niipalju kaotuseid, et ta tõmbub tagasi.
Ka Eestil on siiski natuke tulejõudu olemas ning kui seda võimalikult efektiivselt kasutada, siis arvan tõesti et 3päevane sõjakäik ei läheks läbi.

[Qtec]

Varem olin ma millegipärast veendunud, et EKV suudab mingi paar nädalat ikka vastu pidada. See arvamus on muutunud ning praegusel hetkel nagu ei oskagi mingist vastupidamisest unistada...

[Gideonic]

/* edit - sai kiirelt kõige jubedamad kirjavead ära parandatud */

Kuna puudub ulatuslik kokkupuude teemaga, tahaks teada, millele toetub foorumi kontingent, mis väidab, et konflikti korral oleks eestlased grusiinidest mitmes relevantses faktoris paremad. Ei küsi seda üldse mitte kiusu pärast, vaid tahaks ka tegelikult teada.

Endal on jäänud järgnev, rumala tsivilisti, mulje :

Relvastus

Konventsionaalse sõja pidamiseks Venemaaga peaks grusiinide relvastus olema ikka oluliselt parem, eriti mis puutub rasketehnikasse ja justnimelt suurtükiväkke:

http://en.wikipedia.org/wiki/Military_e ... rgian_Army

Või oskab keegi selgitada, mis eelised meil selle koha pealt on ? Vähe võimekam lähi-maa õhutõrje ? Suurem NATO kompatiiblus ? Samuti mismoodi peaks see muutma 8-8-8'le sarnase, ehk veidi väiksemamahulise, operatiooni käiku meie mail ?

Väljaõpe ja side

Grusiinide suurimaks puuduseks on toodud side ja väljaõppe nõrkust. Eriti pidi lonkama pataljonidevaheline koostöö ja brigaadide toimimine. Mismoodi saab objektiivselt näidata, et meie suures osas ajateenijatest koosnev brigaad selles osas nende omadest efektiivsem oleks ? Kas antud juhul päästaks rohkem üksikpataljonide rakendamine?

Samuti, kas on mingit kättesaadavat infot meie sidevahendite selgest paremusest või meie paremast suutlikusest neid kasutada ?

Muuhulgas ei tasu unustada, et 8-8-8 ajal oli suur osa Gruusia Armee koorekihist, terve brigaad (4000 nägu) kinni Iraagis. Üldiselt loeti nende sõjalist võimekust üsna heaks. Mida küll, tõsi, ei saa öelda Gruusia ajateenijate kohta. Tuletades meelde ühe USA ohvitseri kommentaari selle peale, kui õppustel mingi USA HMMWV grusiinide poolt tühjaks tehti, (heas grusiinide stiilis, nagu Martin Padari taskud matši ajal, võeti masinalt vist isegi veljed vm ). Igatahes ohvitser kommenteeris, et muretseks sellise üksuse vastu sõdides pigem oma rahakoti, kui elu pärast.

Samas vaadates kasvõi meie ulatuslikulemuukeelsele kontingendile ajateenistuses, mis pea igalpool ületab igatahes oluliselt ülekatte arvu; Ei tahaks küll öelda, et asi meil mõõtmatult parem oleks.

Õppused

Kui võrrelda Eesti suurimaid õppusi (aka kevadtormid) ja kasvõi sedasama SHIELD 2009:

http://www.youtube.com/watch?v=4fP8TKddM6M

või mõnda varasemat Gruusia-NATO koostöös toimunud õppust, ei saa küll aru, mis annab meil põhjust käega vastu rinda taguda. Meil pole sarnases mastaabis rahvusvahelisi õppuseid üldse tehtud.

Võitmatu kergejalavägi

Jah, suur osa Gruusia reservist tundub olevat on veel kehvemini välja õpetatud kui meil, ja ka kordusõppustega läks umbes samamoodi. Samas ei tasu unustada, et ka nende missioonikogemusega ja "normaalse" väljaõppega sõjavägi on üllatavalt suur: Tuleb arvestada, et neil pidi kergejalaväena missioonil viibima terve brigaad, meil ainult kompanii. Ei tasu unustada, et lisaks hetkel missioonil olevatele meestele, peab reeglina teine sama suur seltskond olema juba treeningus ning vähemalt ameeriklaste puhul veel kolmas puhkusel.

Seda vaadates ja natukene arvutades jääb küll mulje, et neil peaks ka missioonikogemusega "võitmatut" kergejalaväge olema peaagu sama palju kui meil on inimesi terves sõjaaegses maaväe op-struktuuris.

Kokkuvõtteks

Ei taha üldse meie sõjaväge halvustada. Üldse jätab see kuidagi invaliidile jala taha panemise mulje . Aga kui tulevad sellised seisukohad, tahaks kuulda ka fakte ,mis tõestaksid meie mõningast üleolekut ka sõjaliselt, sest hetkel jääb mulje et seda näeb ainult mõnede suhtumises grusiinidesse.

[Drax]

Näha oli ka uue välimusega kolmeteljelisi ratassoomukeid. Ei tea kas mingi kodumaine toodang või mis? Esimese Gruusia sõja ajal selliseid masinaid küll silma ei jäänud.

Soomukist endast veits siin:
http://export.ssm.gov.tr/content/produc ... aspx?ID=34

YouTubes oli video, et "Georgian Army gets new Ejder armored vehicles", postituse kuupäev 9. juuli 2009:
http://www.youtube.com/watch?v=AtkFVvUY ... re=related

[hummel]

Hummel, äkki rahustad ning loetled fakte, mille poolest EKV on parem ning mille pärast meil 3-e päevane sõjakäik läbi ei läheks.

EKV -l on kindlasti hea ja organiseeritud (isegi üle organiseeritud) väljaõpe. Võimalik, et see on ainus asi, mis meil armees tõeliselt parem on. Mis meile veel lisapunkte annab ja asja vaenlasele keerulisemaks teeb, on kinnine maastik. Kui Gruusias on normaalne, et vaateväli on 2-3 km, siis meil on normaalne nähtavus 2-300 m.

Ega midagi muud head ei olegi. Reaalset kasutusvalmis sõjaväge on kokku max 500 meest, ajateenijad on kasutud ja reserv on rakendatav märgatava viivitusega. Rasketehnikat ja -relvastust eriti pole. Sõjaväeliste juhtide kogemuste ja pädevuse tase on sageli küsitav (tuleneb allüksuste liiga väikesest arvust staapide kohta).

Kui võrrelda Gruusia ja Eesti rahvaarve, siis nende sõjaväega suhtarvus peaks meie rahuaegne kaitsevägi olema vb 10 000. Seda on ikka paljuvõitu, kuid tänase 2000 kaadri ja 2500 ajateenija asemel võiks olla küll 2500 kaadrit ja 3500 ajateenijat. Muidugi riigikaitseks pole ajateenijaist mingit kasu, kui nad selles (ega isegi enese kaitses) osalema pole planeeritud. 500 mehega aga mobilisatsiooni vist üle päeva ei kata...

Venelastel on piiri taga ikkagi päris suured ja operatiivses lahinguvalmiduses (= häirevalmiduses) üksused. Loetleks mõned kõige lähemad-ohtlikumad, mis oleksid suutelised käsu korral sõitma riigipiirini tundidega:
1) 76. ründe-dessantdiviis Pihkvas: 7...9 ründe-dessantpataljoni, 2 suurtükipataljoni, pioneeripataljon - kokku 7000...8000 inimest ja üle 400 ühiku soomustehnikat.
2) 25. motolaskurbrigaad Vladimirskis: 2...3 motolaskurpataljoni, tankipataljon, tankitõrjepataljon, raketiheitjapataljon, 2 liikursuurtükipataljoni - kokku 4000...4500 inimest ja üle 200 ühiku soomustehnikat.
3) 2. Spetsnazi brigaad Pihkvas: 900...1000 inimest.
4) 9. suurtükiväebrigaad Lugas: raketiheitjapataljon, liikursuurtükipataljon, tankitõrjepataljon - kokku u 50 relvasüsteemi.
Kokku u 12 000...14 000 sõjaväelast, 12...15 eesliini-lahingupataljoni, 7 suurtükiväepataljoni ja käputäis muid toetuspataljone.
Mainimata 26. raketibrigaad Totška-U Lugas.

Mina arvan, et aktiivne sõjategevus (juhul muidugi, kui invasioon on korralikult ette valmistatud, natukegi ootamatu, aga samas operatiivne) ei kestaks siinmail eriti üle nädala. Kui mobilisatsioon ei ole alanud vähemalt pool päeva enne sõjategevuse algust, siis jääb ta ilmselt üldse läbi viimata. Piirile lähemal paiknevad ajateenijatega linnakud võetakse lihtsalt käigu pealt koos varustuse, relvastuse ja tehnikaga üle, kaugemaid hakatakse jõudu-mööda pommitama. Siin võib teatav viivitus tekkida, sest osa hakkajamaid kaitseliitlasi ja kaitseväelasi võib varsti veel kätte saadava ja kasutusvalmis relvastuse-laskemoona ja tehnika kallale karata (järeleandmatumad laohoidjad võivad kesta peale saada, kui juurde ei lase) ning selle grupikaupa ära tassida. Nii võivad moodustuda rühma kuni kompanii suurused sõna otseses mõttes võitlusgrupid autoriteetsemate ohvitseride ja vanemallohvitserde juhtimisel. Need omakorda hakkavad kindlasti sissetungijate kolonnidele vastu ja põhjustavad viivituse. Raskerelvade, keskse koordineerimise ja logstikata ei jagu madistamist ilmselt kauaks, kuid segadust omajagu ja ehk suudetakse mõnes kõrvalises kohas selle ajaga isegi mõni reservistidest normaalne kompanii kokku panna. Samuti on võimalik selle ajaga natuke midagi Tallinna kaitseks korraldada. Arvatavasti tuleb peagi ka juhtkonnale aru pähe ja küll need järele jäänud linnakute ajateenijad ka sõjameesteks ülendatakse. Osa hakkajamaid võib selleks ajaks olla juba linnakutest (miks mitte ka koos varustuse-relvastuse ja allüksuseülematega) plehku pannud, et mitte vaenlase pommide või sõdurite kätte jääda. Selleks ajaks on aga enamus riigi territooriumist ja linnadest (ning suurem jagu kaitsejõudude maisest varast) ilmselt juba vaenuväe kontrolli all.

Tegelikult aitaks halva stsenaariumi vastu päris palju lihtsalt lahinguvalmiduse sisseviimine kaitseväe väeosades. Selleks pole vaja teha isegi mitte mingeid märgatavaid rahalisi kulutusi. Mida olen juba 100x korrutanud - tuleks efektiviseerida RA-SA struktuuri, mis hetkel koosneb tuumikuna juhitamatust hiigelbrigaadist ja kaitseringkondade staapide käsutusse jäävast "prügikalast". Brigaadi üksuste arvu tuleks märgatavalt vähendada. Praegu on seal vist praktiliselt 9 pataljoni + mõned üksikkompaniid. Scoutsi ja "Kalevi pataljoni" kannataks kindlasti eemaldada. See ka ikkagi jama, et üksuste alluvussuhe on sassis - kord kaitseringkond, kord brigaad.
Relvastusest võib öelda niipalju, et võrdluseks grusiinidel oli/on kerget tankitõrjerelvastust, sealhulgas raketisüsteeme, parasjagu enam, kui meil. Miks neid ära kasutada ei suudetud, on muidugi küsimus.
Raskerelvastust oleks meile rohkem vaja, aga see tähendaks ka korraga rohkemate ajateenijate väljaõpetamist.

Grusiinidel peaks olema "Ejdereid" 60 tk, mis pole just väga suur arv, aga võimalik, et nad muretsevad juurde.

See õppuste osa, mis seal videotes näha on, on näidis-lahinglaskmised, mitte õppused. Reaalne, et manöövrid peeti juba enne ära. Kevadtormil tehti ka 2003 lahinglaskmised õppuse lõpuks koos külalistega, kuid selle asjaga oli minu arvates niipalju jamamist, et hiljem on laskmistest loobutud. Tegelikult oleks aga metoodiliselt õigem, kui lahinglaskmised on pärast lõpuõppust. Ega meil siin eriti kusagil korralikke kompanii lahinglaskmisi näiteks korralda saagi. Enne oli Aegviidu lähedal selleks üsna huvitav koht kaitseministeeriumi maa näol isegi olemas, kuid müüdi kinnisvarabuumi kõrghetkel mingile arendajale maha. Ega sinna urkasse tänaseni ka mingeid über-elurajoone pole kerkimas näha. Küll aga oli seal tankipolügoon-laskeväli juba nõuka ajal ja laskemoona on männinoorendikus veel tollest ajastki vedelemas. Ajateenijad leidsid ööpäevaga oma alalt 3 lõhkekeha.

[Kilo Tango]

Hummel, äkki rahustad ning loetled fakte, mille poolest EKV on parem ning mille pärast meil 3-e päevane sõjakäik läbi ei läheks.

EKV -l on kindlasti hea ja organiseeritud (isegi üle organiseeritud) väljaõpe. Võimalik, et see on ainus asi, mis meil armees tõeliselt parem on. Mis meile veel lisapunkte annab ja asja vaenlasele keerulisemaks teeb, on kinnine maastik. Kui Gruusias on normaalne, et vaateväli on 2-3 km, siis meil on normaalne nähtavus 2-300 m.

Eee ...

Ma omast arust kunagi uurusun selle Gruusia sõjatandri geograafiat päris põhjalikult ja pigem jäi mulle grusiinide maastiku kasutamisest üsna imelik mulje. Nimelt tungisid venelased sisse mööda oru põhja, mida oleks külgedelt mäetippudelt saanud enam-vähem pidevalt kimbutada. Selle asemel keskenduti Tshinvalile. See 2-3 km vaba vaatevälja seal küll kohe kuskilt otsast ei kehti. Kui, siis oli see olemas grusiinidel ja puudus venelastel. Samuti jäi mulle mõistetamatuks, miks ei õhatud kiiremas korras vajalikke sildu. Aga sellest sai kunagi ka nupuke kirjutatud Gruusia teema 99 leheküljel.

[Kapten Trumm]

First and foremost, millega EKV jääb venelastele alla, on raskerelvastuse äärmine nappus. Meediasse on jõudnud ka vihjeid selle kohta, et selle juurdeostmist on lausa saboteeritud kõrgemalt poolt.

Araabia missioonide vaieldamatult postiivsete külgedega käib muide kaasas ka üks tont. Tondi nimi on raskerelvastuse tähtsuse alahindamine. Olen päris mitme pagunikandja käest (sh ka araabia rindel käinud) kuulnud üleolevat ütlemist, ah mis selles vanarauast siia ikka tassida (...et paneme kustiga kildu, sõidame pasiga kohale ja jookseme söösta-kata edasi nagu Helmandis). Sellele lisandub ka kindlasti tubli osa usku surematusse AK-4 võimesse kõike ja kõikjal peatada.

Põhivahe on muidugi selles, et meie vastane siin ei ole Talibani kaltsakate kari, kes suudab sihikulist tuld anda maksimaalselt 81mm MP-st. Seal ei istu üksused Gradi, 122 ja 152 mm mürskude rahes ja puudub vajadus neid maha suruda. Pole näinud, järelikult pole vaja. Neid mehi, kes NSVL polügoonidel nägid, mis juhtub puitmuldkindlustustega peale veerandtunnist suurtükidivisjoni tulelööki, jääb järjest vähemaks, lähevad pensionile. Suurtükiväe tegevus araabia rindel on nähtavalt paras komejant võrreldes intensiivse sõjaga, seal oleks soomlaste 105 mm-sed kindlasti üle provintsi tegijad, saab Chinhookiga vedada ja puha.

Mind paneb täiesti imestama, mis otstarve on veoautodel kergjalaväepataljonidel operatiivstruktuuris, kui nende suurim tuletoetusrelv on senini 120 mm MP efektiivse laskekaugusega mõned kilomeetrid ja mida on ainult üks näkane patarei terve pataljoni peale. Valmistada ette odavalt x arv mehi tapale saatmiseks? Mismoodi selle ja 81 mm-ga kaudtuletoetust antakse, kas eesmärgiks on 1939. unenägude stiilis "sümboolne vastupanu"? Sellise pataljoni võitlusvõime on iseloomustav sõnaga "mõningat vastupanu avaldav kahuriliha". Sellise üksuse pihta antakse peale lokaliseerimist päevake suurtüki ja reaktiivmiinipilduja tuld ning sõidetakse tankidega üle. Sest fire surpressioni pole teha millegagi.

Pealegi on EKV logistikas suutükivägi ette nähtud üksnes brigaadi juurde, aga brigaade on üksainus. Mismoodi neid D-30'd kasutatakse, on taas suht udu.

Jalavägi on primaarne löögijõud üksnes väheintensiivsetes sõdades. Intensiivsetes sõdades on primaarne löögijõud raskerelvastus, kelle poolt segitambitud vastase territooriumi siis jalavägi hõivab ja oma käes hoiab.

Kõige parema krooni/tulejõu suhtega raskerelvastus meie mänguarmees on järelveetavad keskmise kaliibriga haubitsad. Nad on piisavalt odavad ja lihtsad, et neid saaks kasutada ajateenijad/reservistid, kuid samas piisavalt suure tulejõuga mistahes tehnikaga vastase hävitamiseks.

Miks meil neid niivähe on, on arusaamatu. Isegi võttes aluseks kehtiva opstruktuuri 16 000 ja olemasolevad reaalselt lahinguvõimelised suurtükid (FH70 ja D30), siis isegi praegu on balanss selgelt jalaväe kasuks vildakas ja opstruktuuri suuremaks ajamisega suureneb veelgi. Vähemalt avalikult kättesaadavates dokumentides ei mainita küll suutükiväe üksuste arvu kasvatamist.

Ehk siis jättes suurtükiväe arvukuse endiseks, aga suurendades struktuuri 25 000 meheni tähendab, et lahinguvõime ei kasva 25/16 korda, vaid hulga vähem, sest raskerelvastuseta üksused ei ole lahinguvõimelised.

Ütleme nii, et haubitsaid vajatakse EKV-s märksa rohkem kui tanke, soomukeid ja muid relvasüsteeme. Isegi õhutõrje pole nii karjuv, sest vastase õhujõudude efekti leevendamiseks on teatud võimalusi (tegutseda öösel, halva nähtavusega, metsades jne). Paraku vastase suurtükitule (ja sellele järgneva otsetule tankide ja soomukite kahuritest) eest ei päästa ka mets. Metsa pugenud üksus pekstakse koos metsaga väga hästi puruks järsu lennujoonega haubitsamürskudega. Ei hakka seal metsas keegi tankidega ukerdama.

Me võime siin unistada, et venelased kahurist lasta ei oska ja meie oskame. OK, teatud maani on tõsi. Aga selle teeb tagasi näiteks tõsiasi, et venelastel on enamvähem iga sellises sõjas osalev suurtükiväeosa liikurhaubitsatega (mis on märksa immuunsemad vastutulele) ja neid on palju. Vastane paneb ühe FH-70 vastu kümme 152 mm liikurhaubitsat vastu ja uputab sind puhtalt ülekaaluga ära. On venelaste tõde, et kvantiteedil on oma kvaliteet.

Teine ohtlik eeldus, mis ka siin liigub, on arvamine, et vene ohvitserid on idioodid. See arvamus võib kalliks maksma minna. Millega siis seletada seda, et 888 sõjas edenes venelane samasuure arvu kaitsjate vastu päris kiire tempoga, kandmata erilisi kaotusi. Vahest on hoopis idioodid ameeriklaste koolitatud arengumaade pagunikandjad, kes on valmistunud elu missiooniks araabiamaades ja kes vene tankide vastu ei suuda midagi teha? Pole mõtet pimesi uskuda, et seal hakkavad nälginud duhhid mässama ja deede ning ohvitsere tapma. Me võime näpuga näidata ja argumenteerida oma juttu "tööõnnetustega" 888 sõjas, kuid mis oli tulemus? Olid kaks samas arvukuses vastast, venelased liikusid kiiresti edasi, kandsid tühiseid kaotusi, grusiinid põgenesid paanikas, jättes maha tehnikat? Kes siis idioot seal sõjas oli? Ja mille poolest meie armee ikkagi parem on? Grusiinidel oli raud ja viletsad sõdurid, meil on hirmhead sõdurid, aga rauda pole? Kumb siis parem on?

[Lemet]

Kuidas see lugupeetud saidi administraatori surematu lause kõlaski...luulud, Trumm, luulud...

[hummel]

Pole näinud, järelikult pole vaja. Neid mehi, kes NSVL polügoonidel nägid, mis juhtub puitmuldkindlustustega peale veerandtunnist suurtükidivisjoni tulelööki, jääb järjest vähemaks, lähevad pensionile.

Nii ta on. Ja ilmselt on sama tankidega. Sai kunagi kuulatud ühe NA-s Uragan-idel teeninu muljeid. Seal ka keegi oli midagi kobisenud suurtükiväerelvade vähesest mõjust ja miski vanem ohvitser oli kurjaks saades käskinud ajateenijate pundi sihtmärgialale tugevasse punkrisse, tulnud ise ka ja lasknud lahinglaskmiste käigus lähedale tulelöögi anda (kahjuks ei mäleta, mis relvadega). Pärast teatud minuted värisemist oli kõigi arvamus täielikult muutunud...
Meil on vist tegelikult nii, et suurtükiväe mõjust teavad vaid suurtükiväelased ja ajakirjanikud. Ega jalaväelasi pole eriti näha lahinglaskmiste vastu huvi tundmas. Samuti ei ole tehtud kombineeritud lahinglaskmisi jalaväega. Kui seda tehtaks, saaksid oma uhkest käsirelvast (näit kõikvõimas Ak-4) sekka plõksutavad jalaväelased peagi aru, et neil on... hernepüss.
Au annaks pioneeridele, kes oma allüksustega kaitse lahinglaskmisi tehes paigutavad vaenlase suurtükitule imitatsiooniks enam-vähem identse koguse lõhkeainega laengud ja nii, et kaevikute seintest-punkrilagedest liiva pudeneb. Aga neil see privileeg, et nad ongi lõhkamismeistrid ja mujal, kui Tapal ja skaudis, pioneeriüksusi ei ole.
Ega see suhe jalaväega ei tundu ka paranevat, sest kogu kaitseväe tulejuhid plaanitakse koondada suurtükiväkke ja suurtükipatareidesse. Kuidas miinipildujatega järgmine aasta lastakse, saab näha. Pioneerindusest ei tea jalavägi ka midagi, sest kokkupuude nendega on vaid paar nädalat Kevadtormil.

D-30 ned peaks loogiliselt jääma mingitele valitud krk-dele, kuid selle koondise taktikalistest eesmärkidest pole veel päris hästi aru saanud. Kui ta peaks oma nimetuse järgi tervet ringkonda kaitsma, siis mis on tal teha näiteks kuni 15 km tulistavate kergete haubitsatega. 155, mis laseb 24 km, on aga brigaadi oma. Brigaad aga ei ole ühegi krk oma. Naljanumber. Kahjuks riigikaitse ja rahva maksuraha arvelt.

Ilmselt on sama probleem ka Gruusias, kus väeliikide omavaheline koostöö ei ole välja arenenud. Seda soodustab väeüksuste juhide kogenematus, kes koostöö orgunni eest peaksid vastutama. Küllap sellepärast jäid õhkimata nimetatud sillad ja jalavägi ei suutnud liikuvas lahingus suurtükiväe tuld enam ära kasutada. Väga võimalik, et ka õhutõrje otsis vaenlase ründekotkaid, samas, kui need otsisid mitte õhutõrjet, vaid haavatavaid maasihtmärke.

Grusiinide ja meie probleemid selles suhtes muide 1:1, aga põhjused ja arengud täiesti vastupidised.

Gruusias võeti selle aastatuhande algul südameasjaks riigikaitse tugevdamine kordades ja läks lahti arvukate üksuste formeerimine. Võib arvata, et väejuhtide pädevus ja ohvitseride-allohvitseride üldine kvaliteet langes peale brigaadide-pataljonide arvu mõne aastaga kahega korrutamist samuti 2x. Ega kogenud sõjaväelisi juhte võlujõul juurde ei tekita ja arvatavasti toimus kohtade täiteks hulk enneaegseid ülendamisi (vähemalt ametikohal), mis on paratamatu, sest üksused ei saa ju juhtkonnata jääda.

Eestis on lood vastupidised. Selle aastatuhande algul võeti südameasjaks allüksuste arvu vähendamine väeosades ja erinevate staapide-juhtkondade paisutamine (vist nn NATO kõlblisteks). Sellega seoses vähenes vastavalt ka väejuhtide ja ohvitseride-allohvitseride kvaliteet, sest vähenes riviallüksustes teeniva kaadri arvukus, kust peaks tulema pealekasv ja tekkima selektsioon. Seoses sellega toimub kaitseväes palju enneaegseid ülendamisi ametikohal ja see on paratamatu, sest väeüksused ei saa juhtkonnata jääda ega staabis kabinetid tühjaks.

Vahe on selles, et kui grusiinid saavad niiviisi vaikselt jätkates ja kogemusi kogudes oma probleemidest järk-järgult iga kuluva aastaga järjest rohkem lahti, sest eks kogenud kaadrit tuleb juurde, siis meil läheb asi iga aastaga pigem hullemaks. Kogenematud ja vb ka sobimatud juhid jäävad kangide taha stabiilselt alles ja kerkivad ametiredelil, produtseerides omakorda ebakompetentseid otsuseid. Korraldatud jama (või korraldamatus) süveneb omakorda harjumuseks madalama taseme noortele ohvitseridele ja nii see lumepall (parimal juhul surnud ring) liigub.
Lisanduvad teemakauged ametnikud ministeeriumis, kuid nende kaela ei saa ka kogu virtsa valada, sest paljuski on kaitseväe süsteemi probleemid tingitud kaitseväelastest endist. Näiteks Pärnu pati kinnipanek (Lääne krk on pigem sümboolne staap) ei olnud hoolimata hr Ligi ümber käinud vahust mitte tema, vaid hoopis kaitseväe ohvitseride endi idee, kes selle usinalt arengukavadesse kirja panid ja hiljem ministeeriumile näpuga näitasid.
Ministeeriumile jugeks heita ette aga kompetentse tsiviilkontrolli puudumist kaitseväe tegemiste üle, sest nende ülesanne on jälgida, et riigikaitse korraldus reaalselt toimiks ja süsteem oleks jätkusuutlik, mitte ei sööks oma sabast. Seal aga teatakse ainult lihtsamaid ajakirjanduslikke lööksõnu: "välismissioon", "rahvusvaheline koostöö", "NATO ja EL", "asümmeetriline oht".

[hummel]

Tshinvali teatel tulistati eile Gruusia poolelt Lõuna-Osseetia territooriumi, regioonis paiknevad Vene üksused alustasid aga ootamatult õppusi.

http://www.epl.ee/artikkel/474895

Ikka surgivad ja esinevad.
Eks agentuur on saanud kindla korralduse midagi leiutada, kuid tunub, et grusiinid ei taha vene poole rusikavehkimisest enam kuidagi vedu võtta ja eelmisest aastast jääb asi pinge ja tegevuse poolest ikka veel maha. Sõjaettekäände leidmiseks tuleb midagi huvitavamat välja mõelda. Aga senine näitab ka, et päris mütsiga lööma ei juleta maailma avalikkuse ees minna.
Üheks ohtlikumaks provokatsiooniks on piiri muutmine. Eks nad katsuvad grusiinide piire ja valuläve. Võib eeldada, et see "igipõline osseetide org" on veel päevakorras.

Õppused pole küll erinevalt nn miinipildujatulest märkimsväärne provokatsioon, kuid on kasulikud eelmeetmed võimalikke tulevasi tõsisemaid sõjalisi üritusi silmas pidades. Õppuste nö äkiline uuesti alustamine näitab muidugi Vene väegrupeeringu operatiivsust. Teisest küljest ega me ei tea, kaua neid "ootamatult" alanud õppusi siiski ette valmistati. Ega staabid ei pea kõigile reklaamima, mida nad teevad. Õppuste alustamine alles praegu võib aga olla märgiks, et:
a) senised provokatsioonid ei pidanud veel lõppema sõjategevusega isegi siis, kui need oleks paremini õnnestunud - tehakse alles trenni ja antakse viimast lihvi;
b) venelased olid varem ära planeerinud miskid õppused ja juhuks, kui õnnestunuks grusiine provotseerida (näit piiri nihutamisega!), oleks õppused asendunud sujuvalt, veidi kohendatuna, lahingutegevusega.

Venelastele loeb palju USA suhtumine. Mul on kuri kahtlus, et USA võib silma kinni pigistada seoses Afganistani varustamiseks kasutatava vene õhuruumi kasutamise vajadusega.

Igatahes võib öelda, et praegu on olukord keerulisem, kui juuli algul, mil piksevardaid miskipärast rahvusvaheliselt teenimatult kõrgel hoiti.

[sammalhabe]

Venelastele loeb palju USA suhtumine. Mul on kuri kahtlus, et USA võib silma kinni pigistada seoses Afganistani varustamiseks kasutatava vene õhuruumi kasutamise vajadusega.

Jah, kui USA juhtkond viimati Hiinaga kohtus ei tehtud uiguuride tapmisest suurt numbrit.
Tundub et "päevitunud mees" on suht pragmaatiline.

[Kapten Trumm]

Ma ootan juba mõnuga teise poole vastuargumente "kuskohast eelarves võtate selleks raha"-stiilis

Tegelikult on lahinguvalmiduse ja reaalse valmisoleku sisseviimine asi, mis kulusid tekitab küll suht minimaalselt kui üldse tekitab. Pigem suhtumuslik-töökorralduslik asi.

Ka on vaja teha teatud muudatusi ajateenijate kutsumise graafikus vältimaks olukorda, et suvel on kõik tühi. Vähemalt üks piiriäärne VÕK (Viru või Kup) peaks olema erineva graafikuga. Või teha samal ajal VÕK-ides reservõppekogunemisi, et kogu aeg oleks mingi relvastatud seltskond valmis tegutsema. Tegelikult pole ka kasu ajada retoorikat "väljaõppel olijatest", kui kuulid vihisevad, siis muutuvad nad kõik sõduriteks. Nagu Tondi õppurid 1924. aastal. Ei hakka keegi saatma neile busse järgi ja tagalasse viima ning metsikut kevadtormis karastatud reservi asemele tooma. Siis tuleb kõigil noorest aspirandini võidelda oma elu eest ja mida rohkem on seks puhuks ettevalmistusi tehtud, seda edukam on see võitlus ja seda vähem ohvreid tekib.

See tõsiasi (ja mõned veed) viivad vähemalt mind isiklikult arvamusele, et Eestis pole häda mitte raha, vaid tahte puuduses ja olemasoleva raha eest võimekuse tootmisel võiks teha enamat. Eesti pole täna võimeline vähegi ootamatule agressioonile iseseisvalt mingit tõsiseltvõetavat vastupanu osutama ja ainus lootus on see, et me saame õigel ajal haisu ninna või NATO liigutab end tavatult kiiresti ja aitab kohe. Kui need kaks lootust ei täitu, siis kukub kogu riigikaitse kolinal kokku kui doominokividest majake ja seda loetud päevade jooksul (nagu toimus see Gruusias). Meie esiisadel olid selleks puhuks nn katteväeosad, mis pidid vältima vastase hüppe sissemaale ja viitma aega mobilisatsiooni tegemiseks. Meil on selle asemel lootus, et saame õigel ajal teada ja õigel ajal abi. Praktiline inimene ütleks, kahtlane asi....

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Venemaa viis väed Lõuna-Osseetias kõrgendatud lahinguvalmidusse

Vene väed Gruusia separatistlikus Lõuna-Osseetia piirkonnas on kõrgendanud oma lahinguvalmidust pärast Thbilisi-poolseid provokatsioone, teatas täna Vene välisministeerium.

Olukord on väga murettegev ning Gruusia provokatsioonid mulluse sõja aastapäeva eel ei ole peatunud,» vahendas AFP välisministeeriumi pressiesindaja Andrei Nesterenko avaldust.

Sellega seoses on Lõuna-Osseetiasse paigutatud Vene vägede ja piirivalvurite lahinguvalmidust kõrgendatud,» ütles ta.


Moskva ja Thbilisi vahelised pinged on viimastel päevadel enne augustisõja esimest aastapäeva sel reedel suurenenud. Nädalavahetusel hoiatas Venemaa, et riigil on õigus Lõuna-Osseetias jõudu kasutada.

Praegu on kõige tähtsam tulistamistel mitte lasta eskaleeruda ja välja areneda tõsisemaks kokkupõrkeks. Me teeme kõik, et seda vältida ütles Nesterenko
Venemaa asevälisminister Grigori Karasin süüdistas sama ajal Ühendriike Gruusia sõjaväe taasrelvastamises. Washington mängib põhirolli Gruusia sõjamasina uuendamisel, ütles ta intervjuus uudisteagentuurile Interfax.

Karasini sõnul ei kavatse Moskva enam silmi sulgeda, kui USA jätkab ettearvamatu režiimi relvastamist, samal ajal väites, et tegemist on noore Gruusia demokraatia tugevdamisega.

http://www.postimees.ee/?id=149228

[kaur3]

Vaatan siin viimase grusiinide õppuse videot ja proovin aru saada, et kas on midagi kvalitatiivselt uut: lennukid lendavad, Huey'd transpordivad haavatuid (kas nad loodavad sellise ülekaalu õhus saada, et saavad kopterid kasutusele võtta?!?), Gradid tulistavad, BMD'd, Hummerid, sõidavad. Nüüd on juures ka uued 3-teljelised jalaväetransportöörid. Lõpuks toimub ka rünnak ahelikus.

http://www.youtube.com/watch?v=4fP8TKddM6M

Stsenaarium oli selline:

According to the scenario of maneuvers, the Georgian troops had to repel an attack of brigade-size military unit and carry out a counter-attack.

Ma kahtlustan, et nad saaksid sama moodi pasunasse nagu aasta tagasi, sest õppuse video kohaselt teevad nad täiesti samu liigutusi nagu eelmisel aastal.

Gideonicu Wikipedia lingi alt kargas silma selline info.

Anti-tank missiles

* 9M113 Konkurs[citation needed]
* 40mm M-69
* 9K111 Fagot used for 9S451M2 launchers with night vision
* 84mm AT4

Kahjuks ei näinud ma selliseid relvi üldse.

Kapten Trumm kirjutas:

Ka on vaja teha teatud muudatusi ajateenijate kutsumise graafikus vältimaks olukorda, et suvel on kõik tühi. Vähemalt üks piiriäärne VÕK (Viru või Kup) peaks olema erineva graafikuga. Või teha samal ajal VÕK-ides reservõppekogunemisi, et kogu aeg oleks mingi relvastatud seltskond valmis tegutsema.

Meie põhjanaabrite jaoks on siiani suurimaks sõjalise stsenaariumi hirmuks kiire kukutusrünnak. Selle vastu on suureks abiks õhutõrjevõimekus pidev tugevdamine ja vähesed suurema valmisolekuga üksused. Peamiseks abiks sellise stsenaariumi vastu peaksid ikkagi kohalikud üksused, mis kiiresti mobiliseeritakse. Eesti puhul peaks avitama sama plaan. Mina isiklikult oma väikese peaga arvan, et EKJ peaks Kuu peale saatma oma kompanii tasemest kõrgemad ambitsioonid ja keskenduma max kompanii tegevusele. Ajateenistus tuleks teha võimalikult lühikeseks, et väljaõppest saaks lasta läbi enamiku ajateenistuskohuslastest (kes seni praagitakse kõrvale, sest raha ei ole). Mis taktikat ja relvi need üksused kasutaksid on omaette küsimus. Juba mitmendat korda viskan õhku sellise plaani.

http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=7363878