Balti mereväed

[Kapten Trumm]

Jutu tegelik point on selles, et Eesti vastu pole vaja korraldada mingit apokalüptilist sõda, kus kümnete tuhandete sõdurite ja tuhandete tankide koondamisel idapiirile meie ja NATO kõikenägev luure selle aegsasti avastab.

Meie nullvalmisoleku juures on võimalik anda kiire paralüseeriv löök, selle tugemusena saavutada teatud poliitilised eesmärgid ja siis koju tagasi minna enne kui midagi teha suudetakse.

Siia pole vaja panna miine, mida miinijahtijad jahiks või paisata motolaskurdiviise, mille vastaseid brigaade siis transpordilennukid veaks. Seda pole lihtsalt vaja teha, milleks ruineerida riiki, mis nagunii sülle langeks hoopis kergema vaevaga.

Selleks, et Eestit saada Venemaa rüppe ei ole vaja muud, kui tekitada riigijuhtimisel olukord, kus hallipassi omanikud saaksid EV kodanikeks ja sellega on asi juba otsustatud. Vaata, mis toimub Tallinna võimu juures, kus erinevalt Riigikogust on ka enamik venelasi hääleõiguslikud. Savipätt muudkui mahhineerib ja võidab ka järgmised valimised. Haige värk - kellegi hakkas talle ei hakka, sest kohalike omavalitsuste valimise süsteem garanteerib talle hääled, mida Riigikogu valimustel ei saa.

Niiet mida on vaja teha, et Eesti potsataks tagasi vene rüppe? Vastus- tekitada olukord, kus viienda kolonni häältega valitaks Eestis venemeelne riigikogu ja valitsus.

Selleks ei ole vaja ei tankikolonne ega vaippommitamist. Selleks on vaja eskaleerida aprillimäsu tüüpi sündmust tulevahetuseni ja siis käbedalt tegutseda. Samaaaegselt läheduses toimuvate merejalaväe ja õhudessantväe harjutuse jätkuna viiakse operatsioon läbi ja hilisem sporaadiline vastupanu hääbub tasapisi, kui kõik kraanid kinni keeratakse. Pealegi pole kodune vastane mingi FSB Zdanov, vaid oma savipäts, kes kõigile tööd ja leiba lubab. Selline sõdimine muutub kiirelt rahva silmis mitte-legitiimseks ja toetuse vähenemisel hääbub.

Maabumiseks ei pea kasutama teps mitte isegi dessantlaevu, vaid maale võib minna ka suvalise suure transpordilaeva trümmidest - on ju suured transiidiärimehed-sadamavalitsejad meil mis riigi taustaga?

Lugege Tom Clancy raamatut "Red Storm Rising", kuidas hõivasid venelased Islandi. Fantaasia? Kas on? Sadamasse saabus suur tsiviiltranspordilaev, kust kimas diviisi suurune dessant maale, väiksearvulised NATO üksused peksi ühe päevaga laiali ja enne kui tõsisemalt sekkuda jõuti, tuli vallutatud lennuväljadele Venemaalt airlift õhutõrje, raskerelvade ja kõige muuga. Edasi kulus tubli kuu pusimist ja suuri kaotusi kui venelased minema lüüa suudeti.

[tommy]

Lugege Tom Clancy raamatut "Red Storm Rising", kuidas hõivasid venelased Islandi.

Puht huvi pärast, kas see Clancy teos ka eesti keeles on ilmunud...???

Aga Savika peale venelased enam vaevalt panuseid teevad. Ehkki mees hetkel küll aktiivne, on tegemist ikkagi juba minevikku kuuluva poliitikuga.
Pealegi, on mees üle elanud kaks infarkti ja ootab kolmandat,...lõpplikku....

Me hakkame temast puudust tundma, kui ta enam poliitikas ei tegutse,...kaob see vahel nii vajalik "vaendlase kuju", mis tihti meid koondab,...ja rumaluste tegemisest hoiab,..."kui me tublid ei ole, siis tuleb...."

[sammalhabe]

Järsku suudaks Kaitseliit sellistele "poolpehmetele" olukordadele (a la väike dessant pealinnas) reageerida? Harju malev võiks ju ollagi spetsialiseerunud linnalahingule. Lokaliseerivad vaenlase, kuni süsteem toibub.

Aga Savika peale venelased enam vaevalt panuseid teevad. Ehkki mees hetkel küll aktiivne, on tegemist ikkagi juba minevikku kuuluva poliitikuga.

Minu arust võib Savisaare + kontole kanda siiski fakti, et Eesti puudub tugev Vene partei (üle valimis-/meediakünnise). Nii peab Läti eurosaadik Tatjana ždanok mitme "natsiriigi" eest sõimama.

[Kapten Trumm]

Järsku suudaks Kaitseliit sellistele "poolpehmetele" olukordadele (a la väike dessant pealinnas) reageerida? Harju malev võiks ju ollagi spetsialiseerunud linnalahingule. Lokaliseerivad vaenlase, kuni süsteem toibub.

Ärme unusta, et erinevalt 1938. aastast pole kaitseliitlastel relva ega moona kodus. Pean silmas lahingrelvi, mitte kirjut isiklike tongipüsside kogu. Kui viies kolonn saab enne laod oma valdusse....?

Kuulujutud käivad, et juba eelmisel aastal andis Laaneots välja direktiivi alustada KL relvade koju jagamist, kuid vähemalt Tallinnas on selle kuuluka tõeks osutumisel asi nagu alati - sumbus KL olematu haldussuutlikkuse taha. Kuigi igasugu KL staabid on jõudsalt paisunud, pole näha eriti tegevuse samaväärset paisumist. Kui arvestada, et tegevuse kasvuga kaasneb bürokraatia kasv kuupsõltuvuses, siis pole ka väga imestada.

Mina praeguses olukorras KL peale ei loodaks, enne on abi Tallinna VÕK-ides asuvatest ajateenijatest, kelle valmidus on isegi praegu oluliselt kõrgem kui KL oma.

Mis puudutab õhu- ja meredessanti, siis isegi NATO akadeemiad läbimata on päevselge, et kõige efektiivsem on nende vastu võidelda enne jalastumist (nagu sõjaväeautot on kasulik rünnata siis, kui jalavägi pahaaimamatult kastis istub).

Kui venelane teab, et meil on Ämaris 4 relvastatud ja tangitud lennukit lennuvalmis koos vastava moonaga, siis on sellised dessandiüritused sama hea kui enesetapp, sest lennukid jõuavad igal juhul kohale enne kui dessandi põhijõud (mis asuvad suurtel dessantlaevadel) jõuavad maabuma hakata.

Tuletame meelde, mis juhtus Falklandil ühe Kuningliku mereväe dessantlaevaga, mis jäi natuke liiga kauaks kuskile Fitzroy abajasse ootama. Meeste, tehnika, kütuse ja moonaga lastitud, ilma korralike vaheseinteta suur dessantlaev on üheainsa raketi tabamisel surmalõks kõigele seesolijatele, eriti kui rünnak juhtub nii kaugel, et kaldale enam ei uju.

Siis tekib tegevuse järjestatuse probleem - selleks, et elimineerida õhu-ohtu, tuleb enne neutraliseerida lennuväli ja eelkõige lennukid. Seda ei tee tundidega, eriti kui selle vastu on ette valmistatud. Sellise tegevuse alustamine annab aga aega vähemalt osaline mobilisatsioon läbi viia ja sellisel juhul on kergelt relvis ja väikese varuga dessandiüritused juba eos hukule määratud. Kui laskemoon kolmanda rünnaku järel otsas on, siis ei päästa dessanti ei triibuline särk ega karatevõtted.

Mis juhtub liiga kauaks kaitsesse jääva õhudessandiga - meenutame operatsiooni Market Garden 1944 (Arheimi sildade hõivamine) saatust. Dessant, mis jääb liiga kauaks raskerelvadega jalaväe vastu, on surmale määratud.

[ostius]

Issanda veskid jahvatavad aeglaselt, kuid kindlalt. Tartus jagatakse tasapisi relvakappe välja ning pabereid krõbistatakse ka. Saab küll torud koos padrunite ja pitseeritud ümbrikkudega koju.

[paharet]

Loogiline oleks, et kui üks osapool harjutab maabumist, siis teine osapool peaks tegema harjutusi dessandi tõrjeks.
Millised siis oleks mereväe/kaitseväe tegevused kui hummeli pakutud kogus (1200 merejalaväelast, 75 soomukit) Stroomi randa maabuks (näiteks: "kodanike kaitseks natsiriigi politsei vägivalla eest")?

Stroomi randa vaevalt enne peavad nad Piirivalve merebaasist kus üldjuhul on 1-2 laeva valmisolekus mööda saama.Kui info olemas peaks need poole tunni jooksul liigutama hakkama.Aga palju nendest laevadest ja 23mm kahuritest kasu on see omaette küsimus.Pigem ma eeldan,et see dessant tuleb kas Pirita poole või otse kesklinna reisisadamasse kui seal mõni kai vaba on. Aga muidu võib arvata jah,et läheb nii nagu eespool Trumm kirjutas ja olen ka mina varem kirjutanud,et Tallinn on mere poolt kaitsetu ja mingeid plaane selliseks olukorraks pole.

[hummel]

Ma arvan, et need 2 piirivalvelaeva võidakse lihtsalt paari kahuripauguga põhja lasta, kui oma nina julgevad välja pista ja dessandi saab teha sinnasamasse piirivalvesadamasse. Kui keegi juhtumisi paugutama hakkab, lastakse dessantlaeva grad-iga kontor paari minutiga varemeteks.
Kui laskeseade uuesti laetud, ei tea, kuhu järgmine valang läheb.

Saab näha, kuidas see relvastuse jagamine kujuneb, kuid iseasi, mis selle kergerelvastusega soomuskolonnide vastu ka teha annab. Lisaks tuleb esmalt kuskil jao ja rühma kaupa kokku saada, milleks võib ikka paar tunnikest minna. Ära kuluks ka näiteks transpordivahendid.

[Kapten Trumm]

No eks mingit relvade lausjagamist ka ei saa tulla, KL-s on piisavalt palju igasugust puuduliku (enese)distsipliiniga ja muidu ekstsentrilisi tüüpe, kui teha suur relvade jagamine, on tulemuseks kahtlemata ka igasugu intsidendid nendega (relvade kadumine, purjus peaga paugutamine jne).

Need piirivalvelaevad on muidugi naljakoht, praegu pole ju enam kahuritega relvastatud laevu (viimane seisab meremuuseumis), kuulipilduja ja kergerelvadega teenib lihtsalt närvilise vastutulistamise nt 30 mm kuueraudsetest ÕT kahuritest.

Selleks, et merelahingut pidada, peab ikka relvastust kah olema. Tänu meie piirivalve mendistamisele on sellest saamas aeglaselt, aga järjekindlalt piiripolitsei koos sõjalise nullvõimekusega.

Tallinna lahe ääres oleks kindlasti koht neil D-30del, kuna need on konstrueeritud arvestades kasutamist ka otsetule relvana. Kui need muidugi kohale jõuaksid. 122 mm tekitab laevale juba olulist kahju. Pitka 76 mm on küsitav ja 23 mm ja KP on rohkem herneste loopimine- ohtlikud on need heal juhul õhkpadjal laevadele.

Reaalselt tähendab selline äkkmaabumine, et linnas teeb vastane ka mingeid ettevalmistusi - näiteks enne on sisse imbunud mingi luuregrupp, kes tagab maabumisala ohutuse, samuti võib arvata, et asjaga kaasneb viienda kolonni sabotaaz eesmärgiga aeglustada ja paralüseerida vastupanu osutamist.

[krijgsvolk]

Mis sellesse Tom Clancy raamatusse puutub,siis on see eesti keelde tõlkimata, täpselt nagu veel ca 10 tema raamatut,mis militaarsetel geopoliitilistel teemadel ja küllaltki hästi on kirjutatud. Olen nad vene keeles läbi lugenud,tasemel asjad, soovitan.

[Gideonic]

Tekkis selle teemaga seoses küsimus, et kui hea rannakaitsevahend Tankikompanii varustatud näiteks Leopard 2 A4 ?

Tean et Taiwanis kasutavad oma M60'eid rannakaitseõppustel, aga mujal pole väga näinud. Iseenesest võiks ju hea riist olla. 120'nene peaks kilomeetreid ikka üsna täpsel laskma ja tema soomust dessantlaevade kahuritega ikka väga ei läbista.

Või jäi mingi suur miinus kahe silma vahele ? Mobiilsus näiteks ? Pigem vist väike tegevus- ja tuleraadius võrreldes rannakaitserakettidega.

[paharet]

Tallinna lahe ääres oleks kindlasti koht neil D-30del, kuna need on konstrueeritud arvestades kasutamist ka otsetule relvana. Kui need muidugi kohale jõuaksid. 122 mm tekitab laevale juba olulist kahju. Pitka 76 mm on küsitav ja 23 mm ja KP on rohkem herneste loopimine- ohtlikud on need heal juhul õhkpadjal laevadele.

Reaalselt tähendab selline äkkmaabumine, et linnas teeb vastane ka mingeid ettevalmistusi - näiteks enne on sisse imbunud mingi luuregrupp, kes tagab maabumisala ohutuse, samuti võib arvata, et asjaga kaasneb viienda kolonni sabotaaz eesmärgiga aeglustada ja paralüseerida vastupanu osutamist.

Kas ei oleks mõistlik neid D-30-eid koos vedukitega panna 1-2 kaupa Naissaarele ja Aegnale ning ehitada sinna erinevatesse kohtadesse positsioonid kõigi vajalikuga samuti Suurupi väina kaldale.Sellega oleks võimalik Tallinna lahte tungimist takistada ja aega võita.
Mis puutb sellesse,et piirivalve mendistub siis kahjuks nii ta on aga riigikaitseks vajalike relvasid pole piirivalvelt keegi ära võtnud.Merel jah ei anna midagi teha küll aga maabumisel merebaasi kui vähegi tahtmist on.Tervet merebaasi territooriumi gradiga esimes löögiga maatasa ei tee see piisavalt suur.Ja umbes rühma jagu mehi suudetakse ka selle esimes poole tunniga organiseerida ja varustada nii kuulipidujatega kui tankitõrjerelvadega.Arvan,et maabutakse ikkagi sellises kohas kus vastupanu ei ole oodata ja keskendutakse oma põhiülesande täitmisele.

[Pirr]

Ei tea kas Leo II tulejuhtimise kompuuter ka meresihtmärke oskab sihikule võtta aga samas manuaalselt sihtides peaks nagu ikka saama ja 120 mm sileraudse reaalne laskekaugus peaks 3-4 km ikka välja venitama, dessantaluste vastu pole vaja kasutada ka moodsamaid APFSDS müske, piisab ka odavamatest HEAT/HESH mürskudest. Mobiilsus on Leo II`l päris normaalne (kuni 70 km/h heal pinnasel) nii, et häda pärast peaks teda saama kasutada ka rannakaitses eeldusel muidugi, et tank juhtub olema võimaliku randumiskoha läheduses.

[Kapten Trumm]

Võib-olla oleks noorematel lugejatel kasulik teada, millised laevad olid NSVL piirivalvel põhiline löögijõud siin. Jutt on ainult kaatritest, fregattidest rääkida oleks nagu kohatu.

1. Projekt 205P Tarantul (NATO: Stenka-class)

Neid kasutati avamere teenistuses, Väinameres ja lahtedel olid väiksemad kaatrid.

Relvastus: 2x30 mm kahurid kahes paaristornis, radari ja visuaalse juhtimisega, 4 torpeedoaparaati allveetõrje torpeedodega, 1 x 12,7 mm KP, järelveetav sonar, süvaveepommid (ahtrist vette veeretatavat tüüpi) ning lühimaa ÕT raketikompleks Strela/Igla.

Kiirus 38 (!) sõlme (venelaste ajakirjas Sudostrojenie räägitakse 205 kohta ka 42 sõlmest, mida said eriti hoolsate mehhaanikutega laevad). Laev on samakiire kui Helsinki liinil sõitvad kiirlaevad ja lainetaval merel kiirem kui enamus lõbusõidupaate.




2. Projekt 1204 Shmel

Tegelikkuses suurtel piirijõgedel tegutsemiseks (Amuur - hiinlased) mõeldud madalapardaline suurtükipaat, osaliselt soomustatud. Kasutati Väinameres, selliste laevade salk baseerus Haapsalus. Relvastus 1x76 mm (PT-76 tanki torn), 2x25 mm ÕT automaat, 1x KP, reaktiivmürskude seadmed, süvaveepommid, ÕT raketikompleks Strela/Igla. Kiirus 28 sõlme.

[paharet]

Täienduseks Trummi eelmisele postitusele
Project 1400M Grif ("Zhuk") class
Pikkus: 24 m,
Laius: 5 m,
Veeväljasurve: 50 tonni, Masinad: 2 x 740 kW. Kiirus 28 sõlme Relvastus 2-4 14,5 mm või 12,7 mm kuulipildujat pöördtornis.
Eestis säilinud 1 seda tüüpi kaater meremuuseumis http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=32

[metsaline]

Nujah... Vene ajal oli vantidel siin võitlusvõimelisi aluseid. Meil aga on maailma võimsaim (!) miinitõrjelaevastik per capita. Hiljaaegu vist tehti üks sõjaaegne pomm kutuks... Paar miini iga aasta ja kolm laeva... Kaks võimalikku põhjust on sel lollusel - meie oma sabotaaž või tõesti NATO/USA poolne surve...