Matusepildid äia albumist

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
Kasutaja avatar
Mati
Liige
Postitusi: 392
Liitunud: 10 Veebr, 2005 21:42
Asukoht: Raplamaa
Kontakt:

Matusepildid äia albumist

Postitus Postitas Mati »

See mees oli Tapa I soomusrongirügemendi ohvitser ja hukkus
komekümnendate esimisel poolel.
Õppuste ajal ta olevat tõmmanud sõdurite keskel kogemata
granaadil splindi välja ja, et seda kuhugi heita ei saanud ja ei
võinud ka sõdureid tappa, viskus ise peale.
Sisikond oli päris segamini olnud, matustel on see frentšiga kenasti kaetud.
See on minu abikaasa ähmane mälestus (ta oli tollal ju päris lapsuke).
Kas keegi oskab seda ohvitseri tuvastada ja ka täpsustada hukkumise põhjust?

Pilt

Pilt
Si vis pacem, para bellum.
Reppin
Liige
Postitusi: 226
Liitunud: 08 Juun, 2005 14:23
Kontakt:

Postitus Postitas Reppin »

Peaaegu kirjeldatud moel hukkus 5. juulil 1935 Tapa soomusrongirügemendi pioneerohvitser kapten Verner Treuhoff (sündinud 15. märtsil 1900), kes maeti 8. juulil 1935 Kopli surnuaiale.

Paraku ei saa pildil olev ohvitser olla kpt Treuhoff, kuna see matus on toimunud ilmselt varakevadel (lumi maas, lilledeks nartsissid).

Vt. ka http://dea.nlib.ee/index.php?list=-1:
Kaja (Tallinn : 1919-1935) nr.157 | 6. juuli 1935 | lk 1
Postimees (Tartu : 1886-1944) nr.180 | 6. juuli 1935 | lk 1
Päevaleht (Tallinn : 1905-1940) nr.184 | 6. juuli 1935 | lk 4
Kasutaja avatar
Mati
Liige
Postitusi: 392
Liitunud: 10 Veebr, 2005 21:42
Asukoht: Raplamaa
Kontakt:

pildid äia albumist

Postitus Postitas Mati »

Tegelikult peaks see mees olema major August-Eduard Aron.
Raamatus: "Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis" on
kirjutatud , et ta sündis Järvamaal Särevere vallas 1896 a.
Käis Peterhofi lipnikkude koolis, mille lõpetas detsembris 1916 a.
Põhiväljaõppelt oli suurtükiväelane, teenides I MS-is algul sõdurina ja hiljem ohvitserina suurtükiväe polgus.
Vabadussõjas oli Aegna saare komandant, teenis 2. kindluse suurtükiväe-
divisjonis noorema ohvitseri ja patareiülemana.
01.detsembrist 1928 a. toodi üle 1. soomusrongirügementi ja määrati
rügemendiülema abi kohale, olles ühtlasi Tapa garnisoni ülem. 1929 a.
septembris viidi 1. suurtükiväegrupi ülema abi kohale, kuid halveneva tervise tõttu saadete ta ravile Taagepera sanatooriumi.
Major Aron suri 23.veebruaril 1930 a. Tapa asunduses kopsutuberkuloosi.
Tema ärasaatmine 26.veebruaril leinamajast Tapa raudteejaama oli väga suurejooneline.
Pilt
Matusepildil ta tundub küll võõrana, aga eks haigus jättis ka oma jäljed.
Major Aron maeti 27. veebruaril Toila kalmistule.
Pilt
Si vis pacem, para bellum.
Arnold
Liige
Postitusi: 5114
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Kas tema haud on säilinud? Ma ei ole Toila kalmistul käinud.
ida
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 14 Aug, 2009 18:47
Kontakt:

Postitus Postitas ida »

Arnold kirjutas:Kas tema haud on säilinud? Ma ei ole Toila kalmistul käinud.
Haud on ilusti säilind,sama nagu pildil,asub siis kohe kabeli läheduses.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist