Väikeriigil peab iga relvastatud struktuur olema ette valmistatud ka sõja-ajal kasutuseks - põhjusel, et siin ei jätku raha mitmete eri laevastike normaalseks pidamiseks. Soomlastel niipidi on. Ja isegi NSVL-s oli neid laevu vaadates nähtavalt arvestatud sõja-aja kasutusega - neid 205-sid oleks kasutatud allveetõrjeks ja patrullideks, väiksemaid rannavalveks jm.
Eestil omase euroagaruse kohta on muidugi kõik vahendid head.
Praeguse ettevalmistuse korral pole Eesti piirivalvest sõja puhkemisel mingit reaalset kasu.
Balti mereväed
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Idee järgmine...Eestis säilinud 1 seda tüüpi kaater meremuuseumis http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=32
See muuseumi Grif ja lisaks Torm ja Kalev võiksid olla kuidagi näiteks mingite KL merenoorkotkaste (12-16 a) hooajaliseks baasiks, kui Tallinna kandis selliseid kotkaid üldse on. Nood saaksid seal pardal (kai ääres) mõnikord miskeid mõnepäevaseid meresõjatarkuste laagreid korraldada, aga samas laevu korras hoida ja nii äkki saaks sisendada noortesse mingit idu mereväendusest ja asjaolust, et on olemas ka muid sõjalaevatüüpe peale miinilaeva.
Vb mõni neist on tegelikult sõidukorras ka, ei tea.
Torm oli enne muuseumile üle andmist sõidukorras kuidas teiste seisukord on ei oska öelda.hummel kirjutas:Idee järgmine...Eestis säilinud 1 seda tüüpi kaater meremuuseumis http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=32
See muuseumi Grif ja lisaks Torm ja Kalev võiksid olla kuidagi näiteks mingite KL merenoorkotkaste (12-16 a) hooajaliseks baasiks, kui Tallinna kandis selliseid kotkaid üldse on. Nood saaksid seal pardal (kai ääres) mõnikord miskeid mõnepäevaseid meresõjatarkuste laagreid korraldada, aga samas laevu korras hoida ja nii äkki saaks sisendada noortesse mingit idu mereväendusest ja asjaolust, et on olemas ka muid sõjalaevatüüpe peale miinilaeva.
Vb mõni neist on tegelikult sõidukorras ka, ei tea.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kas Grif tüüpi laevad polnud mitte alumiiniumkerega, mis vene tööstuse teostuses soolases merevees mitte kesta ei tahtnud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Grif on Ukrainas valmistatud. Kere on duralumiiniumist, mis vähemalt Läänemeres peab väga hästi vastu. Peal on kaks abimootorit, mis läbi kõrvetati ning peale viimase abimootori tuksi keeramist ta ka seisma pandi (esimene oli vist juba aastaid töövõimetu). Kaks peamootorit peaksid olema praegugi töökorras, kuid praeguseks juba aastaid lihtsalt seisnud (seisab Meremuuseumis või Lennusadamas kai peal) ning ega nende ressurssi vist arvatavasti väga kauaks poleks enam jätkunud - kuid siiski vähemalt teoreetiliselt töökorras!!Kapten Trumm kirjutas:Kas Grif tüüpi laevad polnud mitte alumiiniumkerega, mis vene tööstuse teostuses soolases merevees mitte kesta ei tahtnud?
Info pärineb isiklikest luureallikatest, Grif'il aega teeninult.
Internetis saab infot veits siit: http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=32
Väikese ajutöö järel on Saaremaa Töölaevad täiesti võimelised Grif'i tasemel ning isegi ilmselgelt ka veidi võimekamaid, laevu tegema. Siin ei ole midagi vaielda, vaadates nende praegust tooteportfelli. Küsimus on vaid spetsiifilises tehnikas ning relvastuses, mis sinna külge panna - kas saab, kus kohast saab ning mis hinnaga saab.
Piirivalvele on see tehas ühe laeva ehitanud ja ka mootorpaate.Kõik oleneb sellest mida tellija laevale soovib peale panna ja milleks kasutada.Laev on analoogne sellega http://www.balticworkboats.ee/Patrol_Bo ... asheet.pdf ja paadid sellest tüübist http://www.balticworkboats.ee/Patrol_Bo ... asheet.pdfQtec kirjutas:Väikese ajutöö järel on Saaremaa Töölaevad täiesti võimelised Grif'i tasemel ning isegi ilmselgelt ka veidi võimekamaid, laevu tegema. Siin ei ole midagi vaielda, vaadates nende praegust tooteportfelli. Küsimus on vaid spetsiifilises tehnikas ning relvastuses, mis sinna külge panna - kas saab, kus kohast saab ning mis hinnaga saab.
Norra müüb 6 raketikaatrit:
*3 millions Euro complete/ready for use, each vessel New overhauled engines and totaly updated including weapons system või * 2 millions Euro as is where is, each vessel .
http://www.auksjon.no/BoatView.aspx?BID=58
*3 millions Euro complete/ready for use, each vessel New overhauled engines and totaly updated including weapons system või * 2 millions Euro as is where is, each vessel .
http://www.auksjon.no/BoatView.aspx?BID=58
Päris huvitav pakkumine norrakatel. Kuna raketikaatrite ost on vist ette nähtud, võiksid sõjaisad sellele teatud mõttes mõelda. Seal peal MTU mootorid, milliseid saab kohapeal hooldada, Simbad õhutõrje-/raketitõrjeraketid, mis on samad, mis Mistral ja 40mm Boforsid, mis siinmail peaks ka tuntud olema. Muret teeb allveetõrjerelvastuse ja elektroonika puudumine. Samuti pole seal peal originaalis miinirelsse. Ehk need vead oleksid kuidagi parandatavad?
Nagu internetist võib lugeda, kannatab neid kasutada ka terrorismuse vastases võitluses. In teema.
4 kaatrit = 200 milj EEK. Selle raha võiks jagada 10 a peale.
800 milli eest oleks võind muidugi kogu selle norrakate raketilaevastiku ära osta ja oleks veel 120 milj üle ka jäänud. Oleks olnud märgatav jõud juba. Iseasi, et kuigi merevägi oleks võinud siis saada juurde 160 ajateenijat, poleks olnud kusagilt võtta 80 ohvitseri ja 80 kaadriallohvitseri.
Nagu internetist võib lugeda, kannatab neid kasutada ka terrorismuse vastases võitluses. In teema.
4 kaatrit = 200 milj EEK. Selle raha võiks jagada 10 a peale.
800 milli eest oleks võind muidugi kogu selle norrakate raketilaevastiku ära osta ja oleks veel 120 milj üle ka jäänud. Oleks olnud märgatav jõud juba. Iseasi, et kuigi merevägi oleks võinud siis saada juurde 160 ajateenijat, poleks olnud kusagilt võtta 80 ohvitseri ja 80 kaadriallohvitseri.
-
allatah
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Nojah, Ühe miinijahtija hinnaga oleks saanud 6 taolist alust.
Ei saanud aru, et missugune õhutõrje tal oli, kas mingi õlaltlastav süsteem või kuidas?
Samas mine sa tea kui palju nendest sõja korral ilma õhuväe katteta kasu oleks. Kuid meredessandi tegemine eeldaks ikkagi vähemalt nende kõikide aluste asukohtade kindlakstegemist ja annaks meile seeläbi vähekenegi suurema võimaluse toimuvast aru saada. Seega minupoolest võiks meil olla kaks miiniotsijat ja kuus taolist alust.
---
hummeli jutt õhutõrje kohta vastas mu küsimusele
Ei saanud aru, et missugune õhutõrje tal oli, kas mingi õlaltlastav süsteem või kuidas?
Samas mine sa tea kui palju nendest sõja korral ilma õhuväe katteta kasu oleks. Kuid meredessandi tegemine eeldaks ikkagi vähemalt nende kõikide aluste asukohtade kindlakstegemist ja annaks meile seeläbi vähekenegi suurema võimaluse toimuvast aru saada. Seega minupoolest võiks meil olla kaks miiniotsijat ja kuus taolist alust.
---
hummeli jutt õhutõrje kohta vastas mu küsimusele
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Tegelikult huvitav teema see kaatrite asi, arvestades, et arenguplaanides sees. Kui tõesti koos raskerelvastusega 50 milj eest kätte saaks, on ju ok. Uuest peast ehitus läheks 4x kallimaks.
Tea, kas peaks selle blogindusse ka lisama, et peale mil-friikide näeksid-mõtleksid ka tavainimesed ja poliitikud... ?
Tea, kas peaks selle blogindusse ka lisama, et peale mil-friikide näeksid-mõtleksid ka tavainimesed ja poliitikud... ?
-
allatah
- Liige
- Postitusi: 1068
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Need kaatrid oleksid ilmselt ühed kõige suurema tulejõuga "asjad" meie kaitsejõududes. Samuti ei suuda ilmselt ka parima tahtmise juures vaenlane neid kõiki mingite tiibrakettide ja muude pikamaa relvadega nii hävitada, et nad üldse kahju ei teeks. Ning kui need ka hävitataks, saaksime ikkagi eelhoitusaega juurde ning kulutaskime hulgaliselt nende rakette, mida neil vast ladudes väga palju ei ole.
AGA
Kui see ka reaalselt oleks hea ost meie mereväele Eesti kaitsevõimekuse tõstmiseks, siis kardan, et selleks ajaks kui keegi meie omadest võtab Norraga ühendust, on need laevad juba mõnes kolmanda maailma riigis teenistuses ning ka hinnas on vast alla kaubeldud. Näiteks 6 laeva viie hinnaga pluss küllaga rakette ja laskemoona. (relvasüsteemid olid küll hinna sees, aga kas ka laskemoon?).
Kuigi võiks ju teha arengukavasse sellise muudatuse või täienduse kaatrite kohapealt, et need peavad olema kiirusega üle 30sõlme ja kandma piisavalt relvastus, et vajadusel Läänemere piraatide poolt uputatud laev põhja lasta või liikumisvõimetuks muuta.
AGA
Kui see ka reaalselt oleks hea ost meie mereväele Eesti kaitsevõimekuse tõstmiseks, siis kardan, et selleks ajaks kui keegi meie omadest võtab Norraga ühendust, on need laevad juba mõnes kolmanda maailma riigis teenistuses ning ka hinnas on vast alla kaubeldud. Näiteks 6 laeva viie hinnaga pluss küllaga rakette ja laskemoona. (relvasüsteemid olid küll hinna sees, aga kas ka laskemoon?).
Kuigi võiks ju teha arengukavasse sellise muudatuse või täienduse kaatrite kohapealt, et need peavad olema kiirusega üle 30sõlme ja kandma piisavalt relvastus, et vajadusel Läänemere piraatide poolt uputatud laev põhja lasta või liikumisvõimetuks muuta.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kiirkaatri definitsiooni on raske kokku panna, kuid ma eeldan, et kiirus peaks siis olema ikka üle 25 sõlme. Piraatlusele arengukava tehes ilmselt keegi ei tulnud, kuid ükskõik, millise Läänemerel liikuva pealveelaeva uputamisega peaks see kaatrike kenasti hakkama saama. Ainus viga laeva juures on allveeseire-tõrjevõime puudumine. See peaks minuteada küll puuduma näiteks ka saksa vastavatel kaatritel. Ei kujuta ette, mismoodi sellise võimekuse lisamine võimalik oleks. Näiteks üle parda vette lastav sonari-hüdrofoni poi vms ja torpeedoaparaatide valikuline asendamine mingi muu relvasüsteemiga. Torpeedodest võib muidugi ka mõnikord abi olla. Kui pisike kaater näiteks kusagilt väikesadamast äkki välja ilmub ja selle u 5 km pealt teele laseb, on praktiliselt kindel kabelimats ka suurel sõjalaeval.23. Mereoperatsioonide valdkonna uute arenguprogrammidena näeb
Arengukava ette kiirkaatrite hanget territoriaalvete kaitse tugevdamiseks ja
mereseire tõhustamiseks, samuti mereväe juhtimisvõime ja kallas-laev
side arendamist.
Siiski ma leian, et antud tehing oleks soodne, sest hind odav ja laevad suhteliselt tänapäevased ja lihtsad selgeks teha ning hooldada. Huvitav asjaolu on muidugi Penguin raketisüsteem. Lisaks muudaks see ühe hetkega meie nn mereväe Mereväeks.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Penquin on puhtalt Norra oludesse välja mõeldud rakett (kasutamiseks sopilisel fjordiderohkel rannikul, kus kontakt toimub reeglina lühikesel distantsil). Juhuslikult kasutab seda ka USA merevägi, põhiliselt kui odavat ja lihtsat raketti, millega kopterite pealt kottida arengumaade kaitsetuid kaatreid (meenutame USS Cole ja USS Vincennes seiklusi).
Tema lühike laskekaugus (kõikide puhaste IR rakettide probleem - vajalik on "silmside (loomulikult IR diapasoonis) kuuma õhkava sihtmärgiga) tähendab lagedal merealal seda, et ründaja satub paljukordselt võimsamate suure laeva relvasüsteemide tule alla ja seda ammu enne, kui ta saab laskekaugusele. Suurel laeval on alati paremad sensorid ja relvastus/kaitsemeetmed.
Netis antud laskekaugused kehtivad arvatavasti siis, kui laskja on kõrgel (vajalik lähikontakt, "horisonti taha" ei saa lasta.). Nt Harpooni saab.
Eestis on seda edukalt võimalik kasutada ehk rannakaitseraketina ning Väinamere oludes. Soome lahel ning Läänemere põhjaosa avamerel on selle edu vähemalt laeva pealt kahtlane (lennukil parandab asju suur kiirus ja ootamatus).
Ülaltoodu ei tähenda, et ta mõttetu on. Kindlasti on ta algatuseks hea odav ja lihtne relv, tema panek laevale ei eelda suurt midagi (nagu ei eelda AIM-9 panek lennukile ka suurt midagi - kuna sihtimine toimub raketi enda juhtpea kaudu). Parem kui tühikargamine tulevikurelvastusest või isejuhtivatest laevavastastest MLRS-dest. Ka paneb Penquin suure kahtluse alla kamina väite viimases arengukavas, justkui oleks laevavastased raketid miskit väga ülejõukäivat (tüüpiline kamina desinformatsioon). Küll aga on medali teine pool odavuse ja lihtsuse lõiv kasutusvõimalustes ja praktilises laskekauguses. Teisalt ei saa märkimata jätta tema kasutusvõimalusi meile "laskeulatuses" oleva secondhand F-16A MLU relvastuses, mis Norra näitel edukalt (ja lihtsalt) realiseeritud on.
Eelkõige tuleb kasutamisest rääkides arvestada, et tegemist ei ole Tomahawk/Harpoon/Exocet stiilis "horisondi taguse" relvaga, millega ründaja suudab suure tõenäosusega vältida ründeobjakti tule alla sattumist. Kui rünnatav ründajat üldse märkabki (Falklandil märkati siis, kui rakett oli juba palja silmaga nähtav, tema kandjat ei nähtudki, rääkimata tema tulistamisest - argentiinlased ei kaotanud ühtegi Super Etendard'i, küll aga kaotati hulgaliselt neid lennukeid, mis rakettide puudus ronisid inglastega lähikontakti).
Norras on paljud asjad Norra-spetsiifilised, näiteks teine selline asi on Hellfire kasutamine rannakaitses (ka arvestusega, et vastane on sunnitud ronima sopilisse kaljude läbürinti ja satub varem või hiljem olukorda, kus tema kõrgtehnoloogia nullivad kuskil 1 km kaugusel asuvad maskeeritud raketimehed, kes ootamatult lasevad oma raketi lendu.
Meenutame siinkohal mõnede Saksa laevade uputamise lugu 1940. aasta kevadel - nt Blücheri lugu. Uputamisel kasutati mingeid veeuputuse eelseid kahureid nii 1 km kauguselt, kuhu ette pidi laev paratamatult ronima, kui tahtis edasi pääseda. Ei mingit kõrgtehnoloogiat, sihtur võib vaadata ka läbi kahurtoru, mürsk sisse ja mööda lasta nii suurest märgist pole võimalik. Kahtlemata on Norra rannakaitses vägagi tegijad ja 90 mm tagasilöögita TT kahurid pannvaagenite peal ja kindlasti oleks vinge teema D-30 haubitsad, mida veaks kohale kopterid. Tänapäeva alumiiniumplekist ja elektroonikast koosnevate plekkpurkide vastu lähidistantsil oleks vist ka Peeter I aegne kahur väga ohtlik. Eestis lihtsalt pole Norraga võrreldavaid "choke-pointe" eriti palju.
Küse selles, kui palju on see Eesti oludes teema, kui vastane hoiab end 20-30 km rannikust, kust teda visuaalselt ei näe (merel on meie laiuskraadil tihti lihtsalt udu) ja tema ümber on lage meri-ideaalne radarjuhitava õhutõrje tegevuspiirkond. Sellisel juhul saab Penquini kasutavatele väikestele (st kaitseta) raketikaatritele osaks suht kurb saatus.
Tema lühike laskekaugus (kõikide puhaste IR rakettide probleem - vajalik on "silmside (loomulikult IR diapasoonis) kuuma õhkava sihtmärgiga) tähendab lagedal merealal seda, et ründaja satub paljukordselt võimsamate suure laeva relvasüsteemide tule alla ja seda ammu enne, kui ta saab laskekaugusele. Suurel laeval on alati paremad sensorid ja relvastus/kaitsemeetmed.
Netis antud laskekaugused kehtivad arvatavasti siis, kui laskja on kõrgel (vajalik lähikontakt, "horisonti taha" ei saa lasta.). Nt Harpooni saab.
Eestis on seda edukalt võimalik kasutada ehk rannakaitseraketina ning Väinamere oludes. Soome lahel ning Läänemere põhjaosa avamerel on selle edu vähemalt laeva pealt kahtlane (lennukil parandab asju suur kiirus ja ootamatus).
Ülaltoodu ei tähenda, et ta mõttetu on. Kindlasti on ta algatuseks hea odav ja lihtne relv, tema panek laevale ei eelda suurt midagi (nagu ei eelda AIM-9 panek lennukile ka suurt midagi - kuna sihtimine toimub raketi enda juhtpea kaudu). Parem kui tühikargamine tulevikurelvastusest või isejuhtivatest laevavastastest MLRS-dest. Ka paneb Penquin suure kahtluse alla kamina väite viimases arengukavas, justkui oleks laevavastased raketid miskit väga ülejõukäivat (tüüpiline kamina desinformatsioon). Küll aga on medali teine pool odavuse ja lihtsuse lõiv kasutusvõimalustes ja praktilises laskekauguses. Teisalt ei saa märkimata jätta tema kasutusvõimalusi meile "laskeulatuses" oleva secondhand F-16A MLU relvastuses, mis Norra näitel edukalt (ja lihtsalt) realiseeritud on.
Eelkõige tuleb kasutamisest rääkides arvestada, et tegemist ei ole Tomahawk/Harpoon/Exocet stiilis "horisondi taguse" relvaga, millega ründaja suudab suure tõenäosusega vältida ründeobjakti tule alla sattumist. Kui rünnatav ründajat üldse märkabki (Falklandil märkati siis, kui rakett oli juba palja silmaga nähtav, tema kandjat ei nähtudki, rääkimata tema tulistamisest - argentiinlased ei kaotanud ühtegi Super Etendard'i, küll aga kaotati hulgaliselt neid lennukeid, mis rakettide puudus ronisid inglastega lähikontakti).
Norras on paljud asjad Norra-spetsiifilised, näiteks teine selline asi on Hellfire kasutamine rannakaitses (ka arvestusega, et vastane on sunnitud ronima sopilisse kaljude läbürinti ja satub varem või hiljem olukorda, kus tema kõrgtehnoloogia nullivad kuskil 1 km kaugusel asuvad maskeeritud raketimehed, kes ootamatult lasevad oma raketi lendu.
Meenutame siinkohal mõnede Saksa laevade uputamise lugu 1940. aasta kevadel - nt Blücheri lugu. Uputamisel kasutati mingeid veeuputuse eelseid kahureid nii 1 km kauguselt, kuhu ette pidi laev paratamatult ronima, kui tahtis edasi pääseda. Ei mingit kõrgtehnoloogiat, sihtur võib vaadata ka läbi kahurtoru, mürsk sisse ja mööda lasta nii suurest märgist pole võimalik. Kahtlemata on Norra rannakaitses vägagi tegijad ja 90 mm tagasilöögita TT kahurid pannvaagenite peal ja kindlasti oleks vinge teema D-30 haubitsad, mida veaks kohale kopterid. Tänapäeva alumiiniumplekist ja elektroonikast koosnevate plekkpurkide vastu lähidistantsil oleks vist ka Peeter I aegne kahur väga ohtlik. Eestis lihtsalt pole Norraga võrreldavaid "choke-pointe" eriti palju.
Küse selles, kui palju on see Eesti oludes teema, kui vastane hoiab end 20-30 km rannikust, kust teda visuaalselt ei näe (merel on meie laiuskraadil tihti lihtsalt udu) ja tema ümber on lage meri-ideaalne radarjuhitava õhutõrje tegevuspiirkond. Sellisel juhul saab Penquini kasutavatele väikestele (st kaitseta) raketikaatritele osaks suht kurb saatus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Need Norra kaatrid on päris kobedad vist tõesti, mootori ja relvastuse täisremont ja hooldus tehtud selle 3 milli eest. Nad kirjutavad ka, et soovivad müüa eelkõige NATO liikmetele, see aga tähendab seda, et ilmselt on sellekohane faks või mail juba ka meie KM-i saadetud. Kogu küsimus on selles, et kas norrakate müügipakkumine on seal juba prügikasti läinud või veel mitte...
Segane on mulle vast ainult see, et kas neil mingi jääklass ka on.
Segane on mulle vast ainult see, et kas neil mingi jääklass ka on.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist