Balti mereväed

[hummel]

Muidugi need ei ole unelmate laevad ega raketid, kuid kasutuslihtsust ja know-how 100% puudumist arvestades võiksid lähiaastateks asja ära ajada. Võimalik, et need lahjad pingviini raketid saaks hiljem millegi asisema vastu välja vahetada. Exocet vms.

Mulle muidu tundub, et see 6 laeva pakkumine ongi tehtud Ida-Euroopa NATO riike silmas pidades ja vb teati isegi meie arengukava. Tehing oleks muidgi räme soodukas arvestades, et laevad on läbinud mõni aeg tagasi upgrade 10 milj EUR vääringus, aga ära antakse 3 milj EUR eest.
6 tk oleks ehk palju osta (290 milj EEK), kuigi sel juhul saaks rakendada poolaasta kaupa korda-mööda 2 valmiduses, 2 ettevalmistavas õppes ja 2 mobilisatsioonireservis ("lukus")/hoolduses. Rakendust leiaks korraga u 50 ajateenijat, kuid samuti oleks pidevalt vaja u 50 ohvitseri ja kaadriallohvitseri. Suurem kaadri arv lubaks muidugi forsseerida ja mitmekesistada Mereväekooli tegevust.
Ilmselt ei oleks avalikult aktsepteeritud enam peale seda "mereväe" võimsuse üle irvitamine ja küllap ununeks plastpaatide jama. Ehk lihtsamalt öeldes - tekiks teatud usaldus ja uhkustunne.

Siiski on mul raske uskuda, et ministeerium seda asja tõsiselt võtab ja ma olen aru saanud, et vaevalt ka mereväe ohvitserid väga tragid on asjaajamises, sest nende meelest peaks igavese maailma rahu tagama ikkagi usin miiniotsimine...

[Kilo Tango]

Muidugi need ei ole unelmate laevad ega raketid, kuid kasutuslihtsust ja know-how 100% puudumist arvestades võiksid lähiaastateks asja ära ajada. Võimalik, et need lahjad pingviini raketid saaks hiljem millegi asisema vastu välja vahetada. Exocet vms.

Mulle muidu tundub, et see 6 laeva pakkumine ongi tehtud Ida-Euroopa NATO riike silmas pidades ja vb teati isegi meie arengukava. Tehing oleks muidgi räme soodukas arvestades, et laevad on läbinud mõni aeg tagasi upgrade 10 milj EUR vääringus, aga ära antakse 3 milj EUR eest.
6 tk oleks ehk palju osta (290 milj EEK), kuigi sel juhul saaks rakendada poolaasta kaupa korda-mööda 2 valmiduses, 2 ettevalmistavas õppes ja 2 mobilisatsioonireservis ("lukus")/hoolduses. Rakendust leiaks korraga u 50 ajateenijat, kuid samuti oleks pidevalt vaja u 50 ohvitseri ja kaadriallohvitseri. Suurem kaadri arv lubaks muidugi forsseerida ja mitmekesistada Mereväekooli tegevust.
Ilmselt ei oleks avalikult aktsepteeritud enam peale seda "mereväe" võimsuse üle irvitamine ja küllap ununeks plastpaatide jama. Ehk lihtsamalt öeldes - tekiks teatud usaldus ja uhkustunne.

Siiski on mul raske uskuda, et ministeerium seda asja tõsiselt võtab ja ma olen aru saanud, et vaevalt ka mereväe ohvitserid väga tragid on asjaajamises, sest nende meelest peaks igavese maailma rahu tagama ikkagi usin miiniotsimine...

Andke mulle asjatundmatule andeks selline pärimine aga miks peaksid need Penguinid laevadel paiknema. Mitte maa peal näiteks mõne veoka kastis.

[Kapten Trumm]

Eks laevade peal ole sama teema, miks näiteks on vaja lennukeid ja miks ei saa piirduda maapealsete õhutõrjesüsteemidega.

Taktikaline paindlikkus. Vajadus teha kindlaks, millised laevad tulevad. Vajadus eskortida varustuslaevu, vajadus katta merelt dessandi maandamist, olukord, mis tingib kahurite kasutamist jne.

Norra puhul ja asjaolu, et suur osa kaldast on raskesti ligipääsetav maismaa poolt. Ega raketiauto ikka mööda mägesid ei sõida.

Eesti puhul oleks ilmselt parima kulu/tulemusega suhe luua piirivalvelaevadele ja lennusalga lennuaparaatidele Penquini paigaldamise valmidus. Iseküsimus, kuidas euroliidu kaanonite järgi mendistatud piirivalve euronõuetesse see mahub.

Igal juhul peab nende relvade platvorm olema varustatud vähemalt mingi avastamise seadmega (IR, radar).

[Morsk]

vajadusel Läänemere piraatide poolt uputatud laev põhja lasta või liikumisvõimetuks muuta.

Et seesamune, kui laev on juba piraatide poolt uputatud, siis on metsikuid investeeringuid tema põhja laskmiseks või liikumisvõimetuks muutmiseks suht mõtetu teha.
Aga Võrumaa on ikka merest kaugel ka

[setu]

Norra vanad säästukaatrid vs sama raha eest paar kallist Patria XA360 AMOS/NEMO. Võttes arvesse eeltoodud Tallinna dessandi idee või praeguse A-stani MP rühmade töö - langeks liisk viimase kasuks. Jääks EMV küll pika ninaga, kuid Scouts või ÜVP saaks operatiivsem.

tervit,

[Kapten Trumm]

Ja need tassitakse esimesel võimalusel Helmandi ära, kust nende vajadusel siia liigutamise aeg ei taga mitte mingit operatiivsust.

[Rebasepoeg]

Praegu on ju nii. Eelmise suure soomukite hankena hankisime ju 60 soomukit Pasi. Praeguse kahe kompanii tõttu Afganistanis peaks olema mingi 20 tükki või enam seal rindel. Mõned on lastud katki või amortiseerinud. Enam pole neist midagi järgigi. Vaja kiiresti hakata mõtlema uute soomukite peal.
Vabandan, et ei läinud teemasse.

[hummel]

NEMO ja see raketikaater ei ole kuidagi võrreldavad relvasüsteemid. 6 kaatri tulejõud ja kasutusvaldkond akvatooriumis on ikka mitu korda laiemad, kui paaril miinipildujal. Vahipataljon ei puutu aga üldse 120 mm miinipildujatesse ega operatiivvalmidusse.

Ei oleks ka päris õige neid säästukaatriteks kutsuda, kuigi hind ülisoodne. Need küll keskmiselt 10 a vanemad, kui Sandownid, kuid 10 a pole laevale katastroofiline näitaja. Kaatrid pole parimad, kuid ma kardan, et selle raha eest Euroopast-NATOst midagi paremat ka hankida pole võimalik. Kaatrite hange aga arenguplaanis sees.

[setu]

Vahipataljon ei puutu aga üldse 120 mm miinipildujatesse ega operatiivvalmidusse.

see "operatiivvalmidus" võib käia enama kohta kui ainult Vahipataljon. Paraku nende väljaõppekontseptsioon koosneb ka linnalahingulise väljaõppe moodulist.

Selles ongi probleem, et teatav nishistumine on küll olemas kuid neid ei toeta lisavõimekused kuna rohkemat ei suvatseta arendada.

Need paar AMOS/NEMOt (koguses 8-10 eksemplari) kindlasti ka A-stanis - tähendaks ka seda, et Paldiskis/Tallinnas oleks väljaõppeks neist pooled.

[Kapten Trumm]

Praegu on ju nii. Eelmise suure soomukite hankena hankisime ju 60 soomukit Pasi. Praeguse kahe kompanii tõttu Afganistanis peaks olema mingi 20 tükki või enam seal rindel. Mõned on lastud katki või amortiseerinud. Enam pole neist midagi järgigi. Vaja kiiresti hakata mõtlema uute soomukite peal.
Vabandan, et ei läinud teemasse.

Kui natukenegi loogilist mõtlemist omada ja kõrvutada erinevaid täiesti avalikke infokilde ja olukorda (info analüüs ja järelduste tegemine on ikka ühe riigikaitsja oluline oskus) kõrvutada, siis tõenäoliselt saab Scouts varsti uue(ma)d jalaväe lahingumasinat (nt Bradley), millest siis pool hakkab asuma Helmandis ja neide loguks sõidetud Pasid jäävad teistele üksustele (kus nende saatus saab olema sarnane Scoutsi endiste BTR-ide omale - peale äratrööpamist saab nende edasine kasutamine olema probleemne ja remondirohke (siia juurde veel vene tehnika eripärad - varuosade probleemid ja muidu suur lagunemine).

60 enamvähem kobeda IFV ostmine (keegi Eestile ei kingi) maksab ikka päris kena kopika ja selle alla lähebki see soomusvägede raha ära. Seega Eestile mingit arvestatavat soomusväge ei teki ja hetke rahalises olukorras pole selleks raha nagunii - ja kui on, siis läheb see Helmandi (sest ohuhinnangu järgi pole meil karta ju midagi).

Paside lisandumine näiteks Vahipataljonile ja paarikümnend Bradley'd (mis tegutsevad ilma tankide ja mobiilsete ÕT masinateta) kodumaist sõjajõudu aga märkimisväärselt ei kasvata, sest neid kogu SA armee kohta ikkagi kaduvväike kogus ja see tehnika ei kannata otsekontakti vaenlasega.

Ennem ostke selle raha eest järelveetavaid haubitsaid ja miinipildujaid, on kasu võitlusvõimele lausa silmnähtav.

Panen kasti Originaali mängu, et nii lähebki.

[allatah]

Ega kuskil hankeid korraldavas osakonnas pole ju sellist seisu, et näed jäi 250 milli üle ja et mida nüüd selle eest osta?
Raketikaatrid ja täpsed kaudtulesüsteemid on mõlemad väga vajalikud, aga umbes sama võrreldamatud, kui rühmasisene esmaabi ja hävituslennukid.
Kuna ilmselt hakkavad vene sõjalaevad siinkandis tihedamini opereerima, siis meil peaks olema ikkagi jõud, millega sundida nad oma käske täitma.
AMOSega seda vist ei tee. Või teeb?
Antud kaatriga saab seda teha, kuigi ilmselt peaks meeskond enne päästevestid selga tõmbama ning päästekutsungi edastama.
Saaks muidugi hävituslennukiga, aga...

Kui meie mereväel on üldse vaja võitlusvõimekust tõsta, siis meie jaoks oleks need kaatrid ilmselt üleüldse ühed kõige sobilikumad asjad. Mingeid vidianid võiks muidugi veel olla, aga laevale mahub ju asju ka juurde panna.
Ning kui tulevikus selgub, et on vaja uuemaid laevu, siis ei pea kindlasti neid mitte ühes tükis ära viskama vaid võib ju sobilikud seadmed maha kruvida, üle mõõta ning Saarema laevaehitajatele teha lisatingimus, et need detailid peavad külge sobima.

Samas Soomest haubitsate ostmisega oli kah nii, et alguses olid vist päris paljud ekstaasis, aga nüüd jääb vähemalt mulle mulje, et kasutajate elusid ning lahinugväärtust silmas pidades peaks vast teise hankehinna veel otsa panema, et need veokitele tõsta.

[Kapten Trumm]

Mõned tõsiasjad siia juurde

1. Teatud relvasüsteemide omamise psühholoogiline efekt on kaugelt suurem nende reaalsest kasutegurist. Kuidas meil Eestis lood selle va kaitsetahtega ikka on? Tegelikult on selline tingimuslik kaitsetahe, et "kui NATO tuleb, siis on 70% meessoost eestlasi nõus relvad kätte võtma"? Isegi kui seda ei küsita, siis vastaja eeldab seda vaikimisi.

Mis sellest ajateenijast tahta, kui ta näeb ise, et tema relv on AK-4 tootmisaastaga 1962, tema sõjamasinaks hiidvana Saurer ja õhukaitse kohta lööb tundi andev veebel käega, ah, NATO tegeleb sellega? Telekast samal ajal võib näha venelaste massiivseid sõjaväeparaade (võib-olla küll lahinguvõimetu pakasuhha nätamine) ja saateid stiilis "Udarnaja sila" -eriti popid on need kahtlemata venelastest sõdurite hulgas.Ka seda tuleb silmas pidada, kui räägime tankidest, lennukitest ja laevadest. Need on armee prestiizi küsimus. Kõikides otsustes ei saa lähtuda ainult pragmaatilisest arvestusest.

2. Meie tegelikus aegruumis (raha, oskused) tuleb panustada neile keerukatele relvasüsteemidele (kuna nende koguarv on väga piiratud), mis suudavad meile pakkuda (kasvõi hädapäraseid) tulejõu lahendusi võimalikult paljudel lõikudel. Selsamal põhjusel läheks minu hääl lennuväele. Raketikaatritega sa õhuturvet ei tee ja sildu ei hävita, samas nende jooksev pidamine pole mitte odavam.

3. Pole teada ühtegi sõda (välja arvatud Eilati uputamine egiptlaste raketikaatrite poolt, mida võiks seletada üllatusega), kus raketikaatrid oleks edu saavutanud suurte sõjalaevade vastu. Küll aga on teada mitmeid juhtumeid, kus isegi kehvalt relvastatud õhujõud on põhjustanud ränka kahju superiikide sõjalaevadele. Näiteks Falklandi sõda ja Pärsia lahe rahutud ajad. Kui me suudame saavutada sama tabavuse suhte, mis Argentiina õhujõud oma tiibrakettidega (5st olemasolnud raketist 2 tabamust), siis suurte sõjalaevade siia lähedale toomine on risky business...

Küll aga on vaesemate riikide raketikaatrid enamasti saanud rikkamate riikide lennuväe kergeks saagiks (Argentiina, Iraak, Liibüa, Egiptus) ja seda päris "kuiva" skooriga.

Niiet nende punktide üle tasuks mõelda.

[hummel]

Trummi jutuga tuleb üldiselt nõusse jääda. Põhiosa, mida kultiveeriks:

1) Mõningate relvade moraalne väärtus on väga oluline kaitsetahte ja patriotismi tõstmisel. Nö "seksikad asjad": reaktiivlennuk, tank, aga ka lahinguvõimeline sõjalaev. Ja lisaks peab vaenlane neid ka oma plaanides üldiselt vähemalt arvestama.

2) Sõjalennuk on kindlasti lahingujõulisem ja operatiivsem, kui sõjalaev. Selge see. Probleem ainult, et lennukeid ei taheta mingi hinna eest meile osta. Need rakettidega laevad siis vähemalt paremad, kui päris mitte midagi...

Kaatrite skoor on üks asi, teine asi, et palju on üldse üks sõjalaev teist uputanud viimastel kümnenditel muidugi.
No see venelaste malõi raketnõi korabl, mis olevat grusiinide parsa uputanud, oli vist ka tegelikult suure kaatri mõõtu. Iseasi, et pole suudetud tõestada, et ta oleks midagi uputanud.

[hummel]

Mõte.

Kui peaks toimuma konflikt idanaabriga, siis mis saab teatud tihedusega laevaliiklusest mille, sihtpunkt/lähtepunkt on Peterburg vs Luuga? Kahtlustan, et sealtkaudu liiguvad iga nädal märkimisväärsed kaubakogused ja kui selle kraani saaks kuidagi kinni keerata, vähendaks see peaaegu samapalju nende riigitulusid, kui tagajalgadele aetud sõjamasina ülalpidamine omakorda lisaks kulutab.

Praegu meil ei ole vist mingit arvestatavat varianti, et vene kaubalaevadega tõsiselt võetavat tüli norida. Nad võivad ka endale lihtsalt mingi kahuri tekile panna. Samuti võivad mingi väiksema saatelaeva kaasa anda. Oleks meil mingid asisemalt relvastatud sõjalaevad, oleksid nad aga ilmselt sunnitud oma kaubalaevu juba märgatavalt turvama mõne suurema laevaga.
Suuri sõjalaevu on venelastel aga minu arvates Läänemeres alla 10, kuna väiksemaid raketilaevu ja -kaatreid (mille autonoomsus on kuni paar nädalat) peaks olema vähemalt üle paarikümne.

Või oleks tsirkust asjakohane korraldada mingi allveepaadiga?

[setu]

/.../ sobiks küll teema alla läänemere mere laevad, kes tahab kohale imbuda - näeb neid Admiraliteedi basseinis. Näituse pealkirjaks sobib "suveniirid". Taani raketikandja kahe kaatriga; Poola nõukapärand tuttavate Zu-23-2ga (pleksist kupliga). Saksa neli vana ronti.

tervitades,

PS. kella 7-8 ajal tulid riburada pidi sisse ja tänase sudu vinega sobis Taani hallikas toon kõige paremini. Poola tumehall laevatoon on efektne sadamas sildudes.