Kaitsetööstus

[setu]

Arendustöö on kabinetiülemate "hobi" oma põhitöö kõrvalt. Suur osa sellest põlve otsas "arendusest" on tegelikult hoopis kompunnimine

Elik EKVs teenivad MacGyver'id

[Lemet]

Jutuks olnud purilennuk on nüüd lennuväljale jõudnud. Lähima kuu jooksul võiks loota õhku tõusmist. kui kõik hästi läheb ja paberid korda saavad. Müts maha meeste ees.

http://www.tartupostimees.ee/?id=115086

[Mõmps]

Too lennumasin on eriti sünge: keres peituvad kaks mootorit mida saab vajadusel sealt esile manada ja kasutada kas õhkutõusuks või lennul kiirenduse andmiseks. Horteni vendadel pilvepiirilt vaadates ila jookseb

[urmas]

Jääb vaid oodata, et keegi ka Ho IX ( Ho229) replika valmis teeb....

[Kilo Tango]

Ütleks, et just sellist Arsenali sarnast ettevõtet on riigikaitsele väga väga vaja. Võiks olla riigi enamusosalusega konkurentsivõimeline suurettevõte nagu muudki sarnased Eestis ja Välismaal. Ma ei tea, kas riigiettevõttest tellimise puhul on ka vaja riigihanget, kuid selline ettevõte oleks seal kindlasti kõva käsi.
Seal saaks näiteks teha just tehnilisi töid. Pürotehnika tootmine on teisejärguline ja seda on üsna lihtne importida, sest kasutatakse ka tsiviilis suurtes kogustes. Meil oleks vaja just tehnilist tuge, ehk kohta kus saaks hooldada ja remontida relvasüsteeme ja sõjaelektroonikat. Seda tavalisse tsiviilfirmasse ei vii. Näiteks haubitsatel on ette nähtud 4 hoolduslevelit, millest nr 1 teeb meeskond ise, nr 2 pataljoni töökoda paari meeskonnaliikme abiga poole aasta tagant (üritame ikka), nr 3 peaks tegema logistikakeskus iga aasta (ei toimi - pole ressursse ega korraldust) ja nr 4 ehk kapitaalhooldus tuleks teha 2 a tagant (ei mõeldagi - käib üle kv võimete). Umbes sama on tegelikult ka taktikaliste veokite hooldusega ja vast veel mõnede süsteemidega. Ja nii nad vaikselt amortiseeruvadki.

Samuti oleks Arsenali sarnases ettevõttes kasulik teha moderniseeringuid ja paigaldada seadmeid. Hiljem, kui know-how olemas, saaks läbi viia juba projekte ja arendustegevust.
Kui see kompleks-ettevõte läheks niiviisi tööle, siis mõne aasta pärast võiksime täiesti mõelda ise lihtsamate soomukite kokkupanekust litsensi alusel.

Seni aga näeme und, heietades oma kaitsetööstuse ümarlaudadega ja pläkutame niisama. Ma ei saa aru, milles point on. Kellelegi riigiametnikest käib vist väga isiklikult pinda see kaitsetööstuse ja kaitseväe kalli tehnika hoolde efektiivne väljaarendamine. Omakasu? Variant 2, et kohal on lihtsalt väga vaimuvaesed või ükskõiksed inimesed.

Mina ei ole siiani aru saanud, miks peab Arsenal just riigiettevõte olema. Vabariigi alguses oli minu teada tegemist eraettevõttega. Suured Lääne militaarettevõtted on samuti eraettevõtted (ehkki mõnedes on ka riigi osalus). Lõppeks töötavad ettevõtetes ju ikkagi inimesed ning turvaprobleemid tuleb lahendada inimeste, mitte omanikega. Sisuliselt omandivorm ei oma antud puhul muud tähtsust kui, et eraettevõtte tegeleb kasumi hankimisega ja on poliitilisest susserdamisest enamasti vaba.

[Kapten Trumm]

Eesti oludes ei toimi ka riigi enamusosalusega ettevõtte erasektoriga kahasse.

Lihtsalt käojaanid ei saa seal oma lüpsiskeeme teha ja seetõttu nad ei osta sellise ettevõtte aktsiaid. Seetõttu pole ka selliseid näiteid, vähemalt mitte Eesti osanikega.

Riigi vähemusega ettevõttes lasevad käojaanid üle riigi suure kaarega (Estonian Airis toimuv).

Niiet variandid on
1. erastada
2. panna asi tööle ja riik teeb ise (nagu Eesti Energia nt).

Küsimus on lihtsalt selles, kui käojaanile panna selga kohustus teha Saksa haubitsate level IV hooldust aastas 4 tükki, siis võib sellise asja hinda vaid ette kujutada, mida kaminast välja pressima asutakse.

Erastamisest kaagutatakse ainult seepärast, et käojaanidel on vaja käpp peale panna Erika tänava kinnistule (miks peaks sellise kalli tüki kinkima mingitele muidumeestele, kui nt RKAS saaks selle samamoodi rahaks teha) ja sellega kogu Arsenali teema lõppeb. Eestis pole ei mingit arvestatavat riiklikku tellimust, et see tehas ära elaks (Arsenal elab ära tänu KV laskemoona vahendamisele) ei erakätes ega riigi käes. Ja kui see välismaa kaitseturg oleks nii atraktiivne, siis pole ju vaja ajada taga mingit Erika tn kinnistut, vaid soomusmasinaid oleks kuskil tehnopargis juba ammu kokku keevitatud.

Järelikult ei ole nii atraktiivne kui kuskil ei teha. Pole need tsaariaegsed tehasehooned ega mõned vanad tööpingid mingi unikaalne vara, ilma milleta ei saaks toota. Kogu keiss on Erika tn kinnistu.

Üldiselt võiks ära lõpetada selle teoretiseerimise erakapitali päästvast toimest. Strateegiliselt tähtsad ettevõtted eravalduses on Eestis juba ammu teeema, mille vildakusest on aru saadud.

Soome lahendaks sellist asja sedasi
1. Erika tn kinnistu teeb riigile rahaks RKAS, vajadusel ehitab ka majad välja. Et rohkem teenida. Käojaanid pühkigu suu puhtaks.
2. Tehas saneeritakse, reorganiseeritakse väiksemaks, sinna koondatakse dubleerivad KV tegevused (Logistikakeskus peab muide oma relvatöökoda, kes ei tea), näiteks on avastamata turg nimetatud tehnika keerukamad hooldused ja remondid, mida väeosad ei suuda ise teha või mida laialipillatuna pole mõtet teha.
3. Otsitakse juurde tööd - nt Unimogide soomustamine.
4. Tehas jääb riigi omandisse ja kontrolli alla, töötades minimaalse vajaliku rentaablusega

Aga sedasi käiks asjad Soomes. Respublica Bananas on vaja kõigepealt ähkida riigi omanikuks olemise võimatusest, siis selle kuvandi taustal asi ärastada (soov koos teatud monopoolsete töödega) ja siis kilgata, kui moodsad me oleme. Eraomanik teeb tehase kinnisvara rahaks, laseb seadmed ja inimesed laiali joosta ja lõpuks suleb kogu ürituse.

Meenutame, kuidas täidab oma kohustusi Tallinna Vesi?

Arsenali puhul on tegemist ju teatud teenuste/toodetega, mida mujal ei tehta (konkurents puudub) või on olemas pikajalised lepingud (laskemoon). Sellised asjad kohalike asjameeste käes ja meie ärikultuuris on tugev risk.

[Kilo Tango]

Eesti oludes ei toimi ka riigi enamusosalusega ettevõtte erasektoriga kahasse.

Lihtsalt käojaanid ei saa seal oma lüpsiskeeme teha ja seetõttu nad ei osta sellise ettevõtte aktsiaid. Seetõttu pole ka selliseid näiteid, vähemalt mitte Eesti osanikega.

Riigi vähemusega ettevõttes lasevad käojaanid üle riigi suure kaarega (Estonian Airis toimuv).

Ei tea, mida see Estonian Air siis sinu arvates tegema peaks? Firma on niigi silmini miinustes. Ma natuke tean, mis seal sees toimub ja riigil on seal täiesti tähtsusetu rolli nii osanikuna kui lihtsalt huvilisena. Jah, firmas on juhtimisvigu tehtud, kuid riigi roll on seal olnud olematud. Svenssonid arvasid lihtsalt, et nemad teavad paremini, kuidas seda firmat juhtida. Aga seda nad arvavad kõikides Eesti firmades sõltumata sellest, kas seal on riik mingi osanik või mitte.

Niiet variandid on
1. erastada
2. panna asi tööle ja riik teeb ise (nagu Eesti Energia nt).

Küsimus on lihtsalt selles, kui käojaanile panna selga kohustus teha Saksa haubitsate level IV hooldust aastas 4 tükki, siis võib sellise asja hinda vaid ette kujutada, mida kaminast välja pressima asutakse.

Selle pärast ma räägingi, et selliste tööde tegemiseks ei pea olema tegu riigi osalusega ettevõttega. Riigi osalus selles ettevõttes on mõttetu ja ebaoluline.

Erastamisest kaagutatakse ainult seepärast, et käojaanidel on vaja käpp peale panna Erika tänava kinnistule (miks peaks sellise kalli tüki kinkima mingitele muidumeestele, kui nt RKAS saaks selle samamoodi rahaks teha) ja sellega kogu Arsenali teema lõppeb. Eestis pole ei mingit arvestatavat riiklikku tellimust, et see tehas ära elaks (Arsenal elab ära tänu KV laskemoona vahendamisele) ei erakätes ega riigi käes. Ja kui see välismaa kaitseturg oleks nii atraktiivne, siis pole ju vaja ajada taga mingit Erika tn kinnistut, vaid soomusmasinaid oleks kuskil tehnopargis juba ammu kokku keevitatud.

Ma ei tea. Selline sügav üdini juurdunud pessimismus ja hädaldamine ajavad mind iiveldama. Mine osta ära ja pane äri püsti. Ei ole see riigi kinnisvara maha parseldamine niisama lihtne enam midagi.

Järelikult ei ole nii atraktiivne kui kuskil ei teha. Pole need tsaariaegsed tehasehooned ega mõned vanad tööpingid mingi unikaalne vara, ilma milleta ei saaks toota. Kogu keiss on Erika tn kinnistu.

Üldiselt võiks ära lõpetada selle teoretiseerimise erakapitali päästvast toimest. Strateegiliselt tähtsad ettevõtted eravalduses on Eestis juba ammu teeema, mille vildakusest on aru saadud.

Too näiteid! Telekom? Raudteega läks sitasti mitte selle pärast, et see erakätes oli, vaid hoopis muudel põhjustel. Palju meil neid strateegilisi ettevõtteid üldse eraomaniku käes on. Mis Eestis valesti tehakse on see, et erakätesse antakse loomulikud monopolid (vesi, küte jms.) ilma, et kehtestataks piisavalt pädevat tururegulatsiooni.

Veelkord. Omaniku roll on üle tähtsustatud. Aga kui riik ei ole ettevõttega ammu hakkama saanud, siis tuleb see kas laiali saata või maha müüa (kui on mida müüa). Kinnisvara müüakse tänapäeval turuhinnaga, et sa teaksid.

Soome lahendaks sellist asja sedasi
1. Erika tn kinnistu teeb riigile rahaks RKAS, vajadusel ehitab ka majad välja. Et rohkem teenida. Käojaanid pühkigu suu puhtaks.
2. Tehas saneeritakse, reorganiseeritakse väiksemaks, sinna koondatakse dubleerivad KV tegevused (Logistikakeskus peab muide oma relvatöökoda, kes ei tea), näiteks on avastamata turg nimetatud tehnika keerukamad hooldused ja remondid, mida väeosad ei suuda ise teha või mida laialipillatuna pole mõtet teha.
3. Otsitakse juurde tööd - nt Unimogide soomustamine.
4. Tehas jääb riigi omandisse ja kontrolli alla, töötades minimaalse vajaliku rentaablusega

Muuga nõus aga soomlased müüksid ka selle tehase riigi omandist ära, sest ei ole olemas mitte mingit põhjust, miks see abitu vabrik peaks riigi omandis olema.

Meenutame, kuidas täidab oma kohustusi Tallinna Vesi?

Arsenali puhul on tegemist ju teatud teenuste/toodetega, mida mujal ei tehta (konkurents puudub) või on olemas pikajalised lepingud (laskemoon). Sellised asjad kohalike asjameeste käes ja meie ärikultuuris on tugev risk.

Tallinna Vesi täidab oma kohustusi piisavalt täpselt, et erastamist ei saaks kohustuste täitmata jätmise tõttu tagasi keerata.

Mida see Arsenal siis nii erilist teeb, et seda ei saaks asendada mujal toodetuga. Mingil hetkel on asju lihtsam välismaalt osta. Tegemist ei ole ega saagi kunagi olema loomuliku monopoliga. Kui oleks, siis käiksid BAE ja Patria tüübid ammu selle vabriku värava taga jõlkumas.

Üldiselt kui sa igapäevaselt äris sees ei ole, siis võiks selle ärikultuuri üle vingumisega natuke tagasihoidlikum olla. Türbleid on igalpool. Pole see tootmistegevus sugugi selline koht, kuhu kõige hullemad juudad kokku on kogunenud.

[Markko]

Eestis pole ei mingit arvestatavat riiklikku tellimust, et see tehas ära elaks (Arsenal elab ära tänu KV laskemoona vahendamisele) ei erakätes ega riigi käes.

Palun selgita seda sulgudes lauset. Ma ei saa aru, kas räägid minevikust, tänasest päevast või tuleviku muusikast?

[Kilo Tango]

Eile esitas E-Arsenal ASi nõukogu ettevõtte ainuaktsionärile äriühingu tegevuse ümberkorraldamise kava, mis peaks looma eeldused era- ja avaliku sektori koostööle põhineva kaitsetööstuse klastri väljaarendamiseks Eestis.

http://www.e24.ee/?id=159986

Nõukogu ettepanekute kohaselt lahutataks ettevõtte projektijuhtimise alane põhitegevus kinnisvarast läbi tütarühingu moodustamise.

Tehakse ka ettepanek anda kinnisvara omava ettevõtte aktsiad üle rahandusministri valitseda, tuues kaitseotstarbeliste kaupade-teenuste projektijuhtimisele kontsentreerunud ettevõtte kaitseministeeriumi valitseda koos otsusega antud ettevõtte osasid valitsuse sätestatud kriteeriumide alusel eelläbirääkimistega võõrandada.

Mulle meeldib jubedalt fraas "projektijuhtimise alane põhitegevus"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas Pasi kuulipildujatorn valmistati Eestis või tuli see ka Soomest.

Tuli küll Soomest aga põhimõtteliselt meie mehed tellisid muusika - s.t hindasid katseeksemplare ja andsid nõudeid edasiseks täiustamiseks.

Ütleks siis, et metallitöö tuli PATRIAst aga disain ikkagi Maarjamaalt...

[toomas tyrk]

Muuga nõus aga soomlased müüksid ka selle tehase riigi omandist ära, sest ei ole olemas mitte mingit põhjust, miks see abitu vabrik peaks riigi omandis olema.

Soomes on riigi osalusega kaitsetööstuse ettevõtteid rohkem kui 1. Soome riik omab Patriast 73,2%.
http://www.patria.fi/index.asp?id=07288 ... 1AE3D0DB44

[Kilo Tango]

Muuga nõus aga soomlased müüksid ka selle tehase riigi omandist ära, sest ei ole olemas mitte mingit põhjust, miks see abitu vabrik peaks riigi omandis olema.

Soomes on riigi osalusega kaitsetööstuse ettevõtteid rohkem kui 1. Soome riik omab Patriast 73,2%.
http://www.patria.fi/index.asp?id=07288 ... 1AE3D0DB44

No selline Arsenali suurusega vabrikunääps ei vääri isegi Soomes riigistamise vaeva. Ma ei tea Patria lugu (ei viitsi uurida kah), kuid kahtlustan, et see firma oli juba II MS alates riigifirma ja keegi pole vahepeal mõelnudki selle erastamise peale. E-Arsenalis ei ole mitte midagi, mille pärast see peaks riigifirma olema.

[hummel]

See, et Arsenal on miniettevõte (praktiliselt seal tegevust ei toimugi), ei tähenda nagu sellest ei võiks kunagi asja saada. Kaitseväe vajadusteks on selline firma kindlasti vajalik nagu enne kirjutasin ja nagu blogindusse kirjutasin.

Mis puutub omandivormi, siis eraettevõtjal ei oleks kindlasti midagi selle vastu, et kõik koos naha ja karvadega oleks tema käpa all. Seda patriotismi võib aga jätkuda täpselt seni, kuni püsib huvi ja raha voolab. Kui tuleb mingi kriis või muu jama, võib firma oma vahendid sealt välja kantida ja ettevõtte vaikselt kuhugi x venelastele või kazbekkidele maha ärida, kes sellest omakorda pumpavad, mis pumbata annab ja üldse kinni panevad. Ja kaitseväele-kaitseliidule, kes on sidunud märgatava osa oma infost ning starteegiliselt logistikast ning arendusest nimetatud ettevõttega, pannakse sellega päris hea pauk. Teisest küljest võib mingi riigifunktsionär ühel hetkel otsustada, et sellist firmat me enam ei nuuma ja lihtsalt koostöö lõpetada. Firma tegevus on aga üsna spetsiifiline ja riigi tellimuste täielik ärakukkumine võib talle ikka viletsust tähendada. Nagu hetkelgi.

Äri on äri ja ühiskondlik vajadus on ühiskondlik vajadus. 2 asja muidugi võivad sümbioosis eksisteerida, kuid see ei ole mingi püha kohustus. Kui sellises riigikaitseliselt strateegilises firmas on riigi osalus sees, siis on asi lihtsalt usadusväärsem, stabiilsem ja põrutuskindlam. See ka erakapitalile teatud mõttes kindlam, sest nii on tagatud tellimuste ja tegevuse jätkumine. Samas ilma osalise erakapitalita ei ole võimalik seda ettevõtet pidada.

[jackpuuk]

Hummel, üsna kategoorilised väited! Esiteks saab riigifirma eksisteerida ilma erkapitalita väga hästi, nagu ka vastupidi. Küsimus on ikka riigi huvis, kui see huvi pole täielik, siis sünnib tavaline pornograafia, pole kontrolli, toodetakse mingit mõttetut kakinaatorit, mis kellegile pähe turgatab ja mis toodab ainult miinust. Keegi nime poolest nagu vastutaks, tegelikku vastutust pole jne. EKV vajaduste rahuldamisel peaks rääkima ainult KaMin. ( mis vajaks kah ülevaatamist ), ülejäänud projektid-allhanked peaksid käima samuti läbi jõhkra kontrolli, vähimategi ebakõlade korral lükataks projekt kõrvale. Kuna iga juht ja ka töömees peaks vastutama otseselt oma peanupuga, siis mõeldaks enne, kas sellele ametikohale pürgida. Asutuse juht ei tohiks olla valitsuse määrata, vaid parteide ühishääletusel vastuvõetav kodanik, siis ei tohiks tekkida valitsuse vahetumisel uusi suundasid lennult.
Ähh, mis ma jauran, seda nagunii ei tule.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt üks põhjus, miks Arsenali vaja on.

KV võib oma relva-arendust muidugi teha ka oma laonurgas, kuid väga paljud asjad piirab ära see, et KV auastmetasud lihtsalt ei võimalda ühtegi oskustöölist (pean silmas oskustega töölist) palgata, rääkimata kogemustega inseneridest. See on ka üks põhjus, miks keerukama tehnika korrashoid on nagu on. Igasugune arendustegevus on sellisel juhul piiratud punatäppsihikute külgekruttimisega.

Näide praktikast - KV otsib Muhu radariposti tehnikut. Loodetavasti ikka leiti keegi? Nõutav auaste nooremseersant ja nii edasi. Edasi järgneb küsimus, kui palju on seersandi palganumber KV-s ja milliseid kvalifitseeritud elektroonikaspetse selle raha eest saab? Ja miks peab radari mehhaanik olema üleüldse seersant? Ja kui palju vastava kvalifikatsiooniga inimestest hakkab nüüd punnitama austusväärse NAK embleemi poole?

Mina väidan, et ei saa. Võib-olla masu ajal saab kogemata - kes esimese majandustõusu ajal suusatab KV-st saadud väljaõppega tsiviilsektorisse suurema palga peale.

Arsenal on siiani ka kapitaalselt remontinud KV relvi, tegelenud nende konserveerimisega ja minuteada teinud ka teatud suutükkide remondikoolitusi. Kes oleks antud alal konkurent, kui Arsenal erastataks - kes hoiaks konkurentsiga hinnad paigas nii, et uus omanik seda lakke ei kruviks ja ei sunniks KV uut relvaparandajat otsima? Eestis seda ei ole ja mõne kastitäie logude Galilide parandamine välismaal või välismaa töövõtja tulek siia on kallis ja mõttetu (ilmselt välismaalt keegi ei pretendeeriks ka.). Arsenal on selles mõttes tõesti monopol.

Et Arsenal on täna nagu ta on, mitte pole nagu Patria, on eelkõige EV probleem. Ainult kaminat siin süüdistada pole mõtet, kamin on seda üritust niigi poputanud vaatamata KV-st tulevale kriitilisele lärmile (kasvõi nendesamade lõhkepakettide ja suitsude teemal).

On lihtsalt rahvusliku uhkuse küsimus, miks peab riik, kes Vabadussõja/EW ajal suutis ehitada soomusronge ja soomusautosid, käima mingeid lahtisi ja suht primitiivseid Pasi kuulipildujatorne Soomes valmistamas? Või soomusplaate Unimogi külge kruvimas. KV-s ei taandu paraku kõik rahalisele arvestusele ja sellise loogika järgi võiks selle klounaadi siin üldse lõpetada ja osta Soomest sisse ühe jalaväebrigaadi ning deklareerida, et me "autsoorsime". Soomes maksab üks sõdur poole vähem ju kui Eestis? Hoiaksime hulga raha kokku ja saaksime äkki korraliku RA armee endale?

Muide, kes parandab USA-s lihtsamaid sõjamasinaid ja toodab lihtsamat sõjaväe varustust (kevlarkiivrid)? Mõningaid Patriot PAC-3 elektroonika komponendte? Soomusveste? Kelle suurim klient on Pentagon? Mina tean, aga ei ütle, tahaks, et enne kõikevõitva liberalismi teemal edasi kaagutamist uuriksite selle ise välja. Sellistel asjadel pidi olema suur pedagoogiline mõju, nagu ma sõjaväepedagoogika kursustel kuulnud olen. Jõudu!