Laagri katakombid

[ademox]

Sai siis viimastel päevadel kah ära kaetud need objektid. Tegime kaks retke - ühe korraga ei jõua kõike ära vaadata.

Kõigepealt külastasime tsaariaegseid varjendeid. Sisenesime blindaažist nr.3 ning käisime läbi kõik käigud, kuhu on võimalik praegu ligi pääseda. Läbida on võimalik kogu tee 3-ndast varjendist 5-ndasse (kahes kohas pugemine), samuti haru kirdesuunas nr2 ja nr3 vahel. Käigud on sel aastal vesised, kuid kummikutega läbitavad. Teise varjendisse ilma labidaga aitamiseta ei pääse, viiendas on tegelinskid varingu lahti kaevanud, saab minna teisest sisse ja viiendast välja või vastupidi.

Seejärel läksime komandopunkti. Sisenesime pealtnäha kõige hõlpsamast august ja seda see ka oli. Jõudsime B-korpusesse. Tol päeval oli meid palju ja mingit tegevuskava paika ei pannud - seetõttu kondasime suht sihitult niiviisi ringi, et lõpuks kadus igasugune suunataju. Otsisime planšetiruumi, kuid jõudsime selle asemel hoopis C-korpusesse, kust lõpuks välja tulime. Tagasi enam ei läinud, planšetiruum jäi külastamata.

Paar päeva hiljem kogusime jälle rahva kokku (seekord oli meid kõigest viis) ning tegime kõigepealt tutvust rooduvarjendiga nr.1. See oli lühike ots ja peagi olime selle läbi käinud. Seejärel sisenesime taas komandopunkti samast kohast nagu eelmine kord. Järgmistele külastajatele teadmiseks, komandopunkti tasubki siseneda põhjapoolsetest sissepääsudest idapoolsemast nagu ka timo eelnevalt soovitas. Sel juhul jõuate B-korpusesse, saate selle läbi uurida, edasi soovitan minna A-korpusesse ning kõige viimaseks jätta C-korpuse teine korrus, kust pääseb tagasi välja (põhjaotsa läänepoolne sissepääs). Ülejäänud sissepääsud on kõik kinni aetud. Teoreetiliselt on võimalik lahti kaevata lõunapoolne sissepääs A-korpusesse (väiksemad betoonmürakad ja kivid) kuid kolmas põhjasissepääs, šahtid laes ja muud sissepääsud on kõik suhteliselt korralikult kinni aetud (massiivsed betoonjurakad).

Seekord uurisime süstemaatilisemalt - kõigepealt vaatasime üle A-korpuse poole teel olles B-korpuse ruumid, mis ette jäid, seejärel tuhnisime läbi A, tulime tagasi B-sse ja lõpetasime selle uurimise. Lõpetuseks jäi C-korpuse kaks korrust. Teisele korrusele ühtegi treppi seal ei lähe, kuid üsna peale "peatreppi" B ja C vahel on laes auk, milles mingi improviseeritud redelitaoline asi. Seal on ainukene koht, kust üles ronida.

Retk oli igatahes väga huvitav, soovitan kõigile, kellele selline maa-alune ja stalkerlik militaarkeskkond meeldib. Samas, kes tahab veel sel aastal ära näha, siis on loetud päevad jäänud, varsti enam tsaariaegsetesse käikudesse ametlikult ei lubata. Nahkhiired olid juba kogunema hakanud, nägime pea igas käigus mõnda. Samuti nägime teisel retkel nahkhiirt komandopunktis, mis mind üllatas, sest keegi pole siiani väitnud end olevat seal nahkhiirt näinud. Võibolla oli tegu juhusliku äraeksinud isendiga.

Kui kellelgi on küsida käikude ja ruumide olukorra, asukoha vms. kohta, siis olen lahkesti nõus vastama. Üldiselt on pilt mul nüüd suhteliselt selge. Ainult 4. ja 6. varjendi kohta ei tea, sest seal ei jõudnud käia.

Mõned valitud pildid on ka nagis vaatamiseks:
http://nagi.ee/photos/ademox/sets/224785/
http://nagi.ee/photos/ademox/sets/224764/

[ivalo]

Kas varjendist No. 3 tasipöörav tunnelijupp, mis betoonseinaga suletud on tänase seisuga läbitav?
Mis põhjusel see üldse kinni müüriti? Teadaolevalt oli sein 1937. aastal juba paigas.

Varjendist No. 6 suundus legendi järgi maa-alune käik Saku asunduse suunas pikkusega 3. km.
On sellel mingit tõepõhja all?

[ademox]

Kas varjendist No. 3 tasipöörav tunnelijupp, mis betoonseinaga suletud on tänase seisuga läbitav?
Mis põhjusel see üldse kinni müüriti? Teadaolevalt oli sein 1937. aastal juba paigas.

Täpselt ei saa aru, mis kohta sa mõtled "tagasipöörava jupi all. Kui seda, mis kohe 3-ndast alla minnes on nagu ida-läänesuunalise tunnelilõigu lõpp, siis mulle tundub rohkem, et sealt mingit tunnelit edasi ei läinudki. Põrandal on näha veel mingite puitkonstruktsioonide jäänuseid. Ehk oli tegemist mingi seadme nišiga?

Mind huvitab aga näiteks, mis on selle jupi otstarve, mis nr1 tunnelis suundub paar meetrit lääne suunas (umbes romula all)? Ja teiseks 2. ja 5. vahelises osas ristub käiguga tunnelijupp, mille üks ots pidi 7-ndasse viima hakkama. Kuhu oli edasi mõeldud aga ida poole suunduv ja mõne meetri pärast lõppev lõik?

Varjendist No. 6 suundus legendi järgi maa-alune käik Saku asunduse suunas pikkusega 3. km.
On sellel mingit tõepõhja all?

Legende on mitmeid, küll põrutavad tunnelid Sakusse, Pärnu mnt ja Vabaduse pst ristmikuni, Järvele ja mõne legendi kohaselt isegi Toompeale. Enamus on arvatavasti muinasjutt.

[ivalo]

Betoonseina juures olen kunagi ise käinud, uuristatud oli seda juba aastakümneid tagasi.
Käigu kohta aga leidsin infot Merekindluse 1937-1938 aasta ülevaadet uurides.
Eelmainit sektorid sealselt kaardilt-

Üldiselt on lisatud kaardid ebatäpsustega, vist ei vaevunud ettekannet koostanud härrased ohvitserid ise maa alla ronima.
Näiteks Vääna-Viti teeäärse ja vett täis rooduvarjendi kohta tuuakse ära kohalike inimeste käest kuuldu. Kokku olla varisenud (varistatud) põhjavee ärajuhtimiseks ehitatud tunnel.
Võibolla see Saku suunas kulgev käigujutt oli samuti kohalike talumeeste suust kuuldu?

[ademox]

Kuule, väga huvitav. Äkki paned terve selle kaardi siia kui võimalik?

Muide, selle fragmendi pealt loen mina välja hoopis seda, et kinnimüüritud osa tuleb siis, kui 100 m lääne poole liikuda. Seal on tõesti üks paekivimüüriga koht, mis lahti lõhutud. Kaart on desorienteeriv, näha on justkui noolekesega viide kinnimüüritud kohale, aga tegelikult on see hoopis 20m mõõtketi nooleke.

[Faust]

Ivalo mõtleb ikka vist Vääna-Posti positsiooni, mis asub Paldiski maanteel(nimetatakse ka Vääna-Peetriks). Õige Vääna-Viti (koos oma maarinde positsiooniga) asub Klooga maanteel Vääna-Jõusuu lähedal.

[ademox]

Ivalo mõtleb ikka vist Vääna-Posti positsiooni, mis asub Paldiski maanteel(nimetatakse ka Vääna-Peetriks). Õige Vääna-Viti (koos oma maarinde positsiooniga) asub Klooga maanteel Vääna-Jõusuu lähedal.

Vaevalt küll, lisatud kaardifragmentide järgi ikka suht Laagri teema.

[Martti]

Täpselt ei saa aru, mis kohta sa mõtled "tagasipöörava jupi all. Kui seda, mis kohe 3-ndast alla minnes on nagu ida-läänesuunalise tunnelilõigu lõpp, siis mulle tundub rohkem, et sealt mingit tunnelit edasi ei läinudki. Põrandal on näha veel mingite puitkonstruktsioonide jäänuseid. Ehk oli tegemist mingi seadme nišiga?

Puitkonstruktsioonide jäänus on täiesti tavaline ehitussaalung selle sama betooni valamiseks, hiljem on lihtsalt ära mädanenud ja nüüd ongi alles jäänus.

[Martti]

Varjendist No. 6 suundus legendi järgi maa-alune käik Saku asunduse suunas pikkusega 3. km.
On sellel mingit tõepõhja all?

Kui blindaaži tunnelitest vee välja saaks, siis oleks hea kontrollida seda fakti. Huvitav tegelikult, et see on ka ainus blindaaž Laagri positsioonis mille ühendustunnelid on veega täidetud. Väga kole on see vesi pealekauba.

[Faust]

Kaart jah Laagri positsioonist aga ma ei rääkinud sellest.

[ivalo]

Faustil õigus, Vääna-Posti, mitte -Viti.
Kunagi vast üheksakümnendate alguses üritati neid ka tühjaks pumbata, paraku tulutult.
See muidugi hoopis teine positsioon ja teema.
Pääsküla positsioonide kohta on 1938 aastal valminud ülevaates kaks plaani.
Mõlemate juures esineb ebatäpsusi.
Battal.pri lehel toodud joonised peaksid minu arust olema täpsed.
Kunagi sai need käigud omalgi läbi ronitud. Vene aeg olid avatud kõik rooduvarjendid (välja arvatud No. 1, mis jäi vene sõjaväeosa alla, No. 6 kohta puuduvad andmed) ja käigud nende vahel. Eks vett oli nagu tänagi, olenevalt ilmastikust ja aastaajast.
Varjendis 1. oli juttude järgi sõjaväeosa katlamaja või õhupuhastusseadmete ruum. Sinnani olid mingid vennad ikka välja roninud.
Varjendist No. 3 sai minna varjendini No. 2 , sealt treppi mööda üles, kuid edasi ei pääsenud, kuna betoonkamakad sulgesid sissepääsu. Üht haru pidi sai väljuda raba suunal kraavist ja teist pidi minnes ronides läbi varingu tupikseinani.
Sisenedes Varjendisse No. 4 sai liikuda kuigipalju sõjaväeosa suunal, ja vastassuunas No. 6 poole, kus vesi järjest tõusis ja enam edasi ei pääsenud. Sai arutatud ka kummipaadi teemat, aga sinna see jäi.
1937-1938 aasta kaardid:


Esimene kaart puha kritseldis, teine juba tõsisem ja pealekantud vahemaadega, kuigi puudu kraavi jooksev betoneeritud ja rauduksega haru.

Jäävad selgusetuks viimasel kaardil punktiiridega tähistatud käigud!
Polnud need tollal läbitavad või milles asi?
Varjendis 6 ise käinud ei ole, fotodelt nähtu ja loetu järgi on ka see hilisemal perioodil kasutuses olnud. Käik alla sootuks kinni müüritud?
Mingi luuk olevat ja selle all vesi!
Kaarti lähemalt uurides paistaks varjendist alla laskudes vasakut kätt kuigipalju läbitavat (tollal) maad olema?



Varjendi 3 juurde tagai pöördudes pidasin silmas pildil rohelisega tähistatud betoonseinaga tupikut.
Kinnimüüritud osa (punane ring) paistab olnud tollal 100 meetrit käiku pidi edasi, plaanil teinegi müüritis - viienda varjendi juures!

Vaatasin battal.pri pealt kaasaegseid fotosid, raske on neid kohti äragi tunda, niivõrd mega koguses on seal rämpsu ja kõikvõimalikku sitta!
Kas see asfaldimeri on laest alla sadanud? Metallikratid lõikasid seal teadupärast EV algusaegadel laest metalli.

[Faust]

Asfald jah kõik laest tulnud ja seda üldse erinevate positsioonide puhul samamoodi, ning kõik tänu metallikrattide tööle.

Blindaažis nr. 6 asus vene ajal sõjaväe allveelaevade side. Ka on seda Blindaaži nende poolt "tuunitud". Mõlemalt poolt laskub varjendi ette asfaldtee, tsaariaegse sadevee räästa asemele on ehitatud betoon äär ja varjendi esikülg olnud laiguliseks värvitud.

[Martti]

Faustil õigus, Vääna-Posti, mitte -Viti.
Varjendis 1. oli juttude järgi sõjaväeosa katlamaja või õhupuhastusseadmete ruum. Sinnani olid mingid vennad ikka välja roninud.

Õhupuhatsusseadmed tundusid seal olevat jah, kuskilt läks isegi redel ülemisele tasandile ja seal oli huvitav ruum, mille ühel pool seintes oli augud, aga puhaste riietega käies ei hakanud igale poole roomama. Kellel huvi leiab ise ka selle redeli üles.

Varjendist No. 3 sai minna varjendini No. 2 , sealt treppi mööda üles, kuid edasi ei pääsenud, kuna betoonkamakad sulgesid sissepääsu. Üht haru pidi sai väljuda raba suunal kraavist ja teist pidi minnes varjendist No. 5.

Olen ka läbi kolanud ja ülespildistanud kogu positsiooni(kaasa arvatud radaribaasi), aga kraavist pole kunagi välja jõudnud.

Sisenedes Varjendisse No. 4 sai liikuda kuigipalju sõjaväeosa suunal, ja vastassuunas No. 6 poole, kus vesi järjest tõusis ja enam edasi ei pääsenud. Sai arutatud ka kummipaadi teemat, aga sinna see jäi.

Kalamehe kummikutega on võimalik läbida kogu 4 blindaaži tunnel, seal on isegi metallist vagoneti kast vee sees. Number 6 suunas liikudes oli just madalam vesi ja väeosa poole oli veetase tõusev ning sealt oli kunagi ka väljapääs maapinnale(praegu kinni pandud, on vist kuskil radaribaasi all, sest kinni on pandud betooniga, ehtsal "nõukogude meetodil", kes on näinud seda, see teab...). Eks see veetase seal sõltub tõesti ilmadest, samas keegi on käigus kaevanud ja veetaset alandanud. Esimest korda käies oli ohtralt penoplasti tükke, eks keegi oli tahtnud parvetama minna

Kunagi tulevikus võiks tegelikult ühe kolamispäeva teha tunnelites, viimasest käigust juba 1,5 aastat möödas.

[Martti]

Jäävad selgusetuks viimasel kaardil punktiiridega tähistatud käigud!
Polnud need tollal läbitavad või milles asi?
Varjendis 6 ise käinud ei ole, fotodelt nähtu ja loetu järgi on ka see hilisemal perioodil kasutuses olnud. Käik alla sootuks kinni müüritud?
Mingi luuk olevat ja selle all vesi!
Kaarti lähemalt uurides paistaks varjendist alla laskudes vasakut kätt kuigipalju läbitavat (tollal) maad olema?

Eks nad läbitavad polnud jah, pole praegugi. Käik ei olnud mitte kinni müüritud, vaid blindaaži põrand oli valatud üheks tasapinnaks. Praegu on muidugi betoon juba ära lõhutud, aga vett on silmini täis ja mingit liikumsivõimalust seal küll pole. Ainuke võimalus on tühjaks pumbata, aga kes sellise ettevõtmise eest tasuda jõuaks, seda küll öelda ei oska.

[Kurjam]

Selliseid rajatisi tühjaks pumbata on sama mis sõelaga vett tassida. Algselt oli neil isevooluga drenaažisüsteem. Kui õnnestuks see üles leida ja ära puhastada oleks asjal mõtet.