Soome lahe liiklust on väga lihtne seisma panna, tuleb lihtsalt suurematele kindlustusfirmadele teade saata, et homsest on Soome laht mineeritud ja need laevad, kes miinivälja vältida suudavad lastakse niisama põhja....
Selle peale peatatakse koheselt igasugused kindlustuspoliiside väljastamised, ilma kehtiva kindlustuseta aga enamik laevaomanikke merele ei lähe. Kogu lugu!
Balti mereväed
Tundub, et terav mõistus riigikaitsjaid maha jätnud ei ole. Ammumõeldud asjalugu saabki teoks. Kristiinast saab EML.
Selle puhul tuleks siis väike tervitusklaaski teha.
http://uudised.err.ee/index.php?06176899
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10220
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Mina arvan jälle, et miiniveeskajaks ta sobib ja transpordilaevaks ka. Ma arvan, et miinitekile on võimalik paigutada u kompanii jagu "reisijaid". Selleks on vaja laevale muidugi mõned päästeparved lisada. Mismoodi miine panna või kasutada, sellest olen juba kirjutanud.
Laeva tekid ise sellised:
Samas selle naleteks või varuosadeks tegemise taustal ma ikka vihjaks Ahti peale, mille kasutuseesmärk on kindlasti palju segasem, kuid mida ikka südilt ülal peetakse. Kusjuures on kuulujutt, et seda laevukest hoitakse sõidukorras vaid kellegi personaalsest nostalgiast, mitte et tast mingit suurt abi oleks!
Laeva tekid ise sellised:
Samas selle naleteks või varuosadeks tegemise taustal ma ikka vihjaks Ahti peale, mille kasutuseesmärk on kindlasti palju segasem, kuid mida ikka südilt ülal peetakse. Kusjuures on kuulujutt, et seda laevukest hoitakse sõidukorras vaid kellegi personaalsest nostalgiast, mitte et tast mingit suurt abi oleks!
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eesti mereväe perspektiivide arutamise seisukohast huvipakkuv üritus on Iraagi mereväe kurb saatus 1991. a hakul, niinimetatud Bubyian turkey shoot, mille käigus erinevad koalitsiooni lennuvahendid likvideerisid Iraagi mereväe.
Kandvat rolli mängisid seal Briti Sea Lynx kopterid, mis kandsid kergeid tiibrakette Sea Skua.
Iraagi mereväe põhiline löögijõud oli kaheksa (osadel andmetel 9) Osa-tüüpi (projekt 205R) raketikaatrit. Lisaks saadi Kuveidi vallutamisel trofeeks kuus Exocet'idega relvastatud patrull-kaatrit (100 raketise varuga). Viimaseid ei suudetud muidugi kasutada. Lisaks üle 100 erineva väiksema laeva.
Samuti oli Iraagil ca 50 rannakaitse raketikompleksi.
Tulemus: mitte ühtegi teadaolevat tabamust, merel oli koalitsiooni kaotused (vigastused) tingitud vaid miinidest. Rannakaitse patareisid kasutada ei saanud, sest vastane hoidis neist ohutusse kaugusesse ja pommitas need õhust sodiks.
Iraak kaotas Pärsia lahel üle 100 aluse.
Kandvat rolli mängisid seal Briti Sea Lynx kopterid, mis kandsid kergeid tiibrakette Sea Skua.
Iraagi mereväe põhiline löögijõud oli kaheksa (osadel andmetel 9) Osa-tüüpi (projekt 205R) raketikaatrit. Lisaks saadi Kuveidi vallutamisel trofeeks kuus Exocet'idega relvastatud patrull-kaatrit (100 raketise varuga). Viimaseid ei suudetud muidugi kasutada. Lisaks üle 100 erineva väiksema laeva.
Samuti oli Iraagil ca 50 rannakaitse raketikompleksi.
Tulemus: mitte ühtegi teadaolevat tabamust, merel oli koalitsiooni kaotused (vigastused) tingitud vaid miinidest. Rannakaitse patareisid kasutada ei saanud, sest vastane hoidis neist ohutusse kaugusesse ja pommitas need õhust sodiks.
Iraak kaotas Pärsia lahel üle 100 aluse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
peaks aga mainima ka, et 1991 aastal Ameerika merejalavägi ei korraldanud dessanti rannikule just tänu nendele samadele meremiinidele, miiniväljadele kaldal ja rannakaitsesüsteemile. Selle asemel tossutas merejalavägi laevadel ohutus kauguses ja hoidis niimoodi kinni iraaklasi.
Lisaks 1991 üks Iraagi Silkworm-rakett oleks peaaegu tabanud USA lahingulaeva Missouri, mille meeskond ei saanud enne asjale pihtagi, kui lähedal olnud Briti fregatt raketi alla lasi.
Kolmandaks, seesamane iidamast-aadamast Silkworm-rakett põhjustas 2003 koalitsioonivägede ühe suurima ehmatuse, kui lendas maasse vaksa kaugusel koalitsioonivägede komandopunktist
.
Lisaks 1991 üks Iraagi Silkworm-rakett oleks peaaegu tabanud USA lahingulaeva Missouri, mille meeskond ei saanud enne asjale pihtagi, kui lähedal olnud Briti fregatt raketi alla lasi.
Kolmandaks, seesamane iidamast-aadamast Silkworm-rakett põhjustas 2003 koalitsioonivägede ühe suurima ehmatuse, kui lendas maasse vaksa kaugusel koalitsioonivägede komandopunktist
.-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui vaadata sündmusi viimase 30 aasta jooksul, siis lahjematel riikidel on mingeid tulemusi ette näidata õhurünnakutest üksikutele vastase laevadele või vähekaitstud gruppidele.
Üks Iraagi "hitt" oli 1987 USS Stark'i intsident, kus laeva tabas 2 Iraagi Exocet'i, millest üks õnneks ei lõhkenud.
http://en.wikipedia.org/wiki/USS_Stark_(FFG-31)
Muidugi koalitsiooni merejõud 1991 olid natuke liiga suur suutäis isegi Iraagi õhujõududele. Lennukikandja lahingugrupi õhukaitse on rajatud arvestusega, et suudab tõrjuda korraga kümneid ründajaid.
Kalkunijahi ettekuulutus oli muidugi 3. mail 1982, kui kaks Briti laevastiku Sea Lynx-i uputasid tollal veel lahingus kontrollimata Sea Skua tiibrakettidega ühe Argentiina patrull-laeva ja vigastasid teist.
Ei näe põhjust, miks oli vaja osta relvastamata Augustasid selliste universaalkopterite asemel. Briti ja Saksa laevastikus teevad sellised kopterid kõike. Võib-olla mahub Pitka kopteritekile ka ära?
Üks Iraagi "hitt" oli 1987 USS Stark'i intsident, kus laeva tabas 2 Iraagi Exocet'i, millest üks õnneks ei lõhkenud.
http://en.wikipedia.org/wiki/USS_Stark_(FFG-31)
Muidugi koalitsiooni merejõud 1991 olid natuke liiga suur suutäis isegi Iraagi õhujõududele. Lennukikandja lahingugrupi õhukaitse on rajatud arvestusega, et suudab tõrjuda korraga kümneid ründajaid.
Kalkunijahi ettekuulutus oli muidugi 3. mail 1982, kui kaks Briti laevastiku Sea Lynx-i uputasid tollal veel lahingus kontrollimata Sea Skua tiibrakettidega ühe Argentiina patrull-laeva ja vigastasid teist.
Ei näe põhjust, miks oli vaja osta relvastamata Augustasid selliste universaalkopterite asemel. Briti ja Saksa laevastikus teevad sellised kopterid kõike. Võib-olla mahub Pitka kopteritekile ka ära?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OT küll, aga...värskelt mereväebaasi külastanuna tekkis küsimus- kas mereväes on üleüldse mõnd LAEVAohvitseri, kes oleks lõpetanud mõnes riigis täies mahus sõja-mereväe õppeasutuse? Annapolises vms. Ja sealt ka vastavad kombed, harjumused ja koolituse kaasa saanud ning seda jätkuvalt ka praktiseeriks. Väravas ja laevadel valitseva korra ja ohvitseride väljanägemise järgi ei oskaks küll midagi sellist karta...mulje jäi küll rohkem nagu rannakolhoosi ja preservitehase ristandist...kadunud sissepääsuload, mobiiliga lobisev vormis väravavalvurist muhhaboika etc. Vägisi jäi mulje, et mereväelt laeva pihtapanekuks pole üle kuue normaalses füüsilises konditsioonis Lasnamäe töötu tõepoolest vaja.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Juhuu!! Business plan missugune! Davai paneme 2 meeskonda kokku ning ajame need kaks hetkel kai ääres kõlkuvat miinipaati ära (3-s vist hetkel teispool Atlandit) ning padavai kuhugi Aafrikasse, kus hää nad kohalikele piraatidele maha müüa. Kasu vaadake mitmekülgne, saab merevägi endale korraliku ülesäratuse, EV kahjulikest miinipaatidest lahti ning hää õnne korral meie miljunäärideks 
Karta pole samuti nagu eriti midagi, sest millega nad ikka meid kinni püüavad (Tallinki Romantica'ga vä?) Väike küsimärk on, kui nad tõstavad kisa ning saadavad meile ülejäänud NATO võimsuse kaela... aga sellele mõtleks alles hiljem, eks ole 
Karta pole samuti nagu eriti midagi, sest millega nad ikka meid kinni püüavad (Tallinki Romantica'ga vä?) Väike küsimärk on, kui nad tõstavad kisa ning saadavad meile ülejäänud NATO võimsuse kaela... aga sellele mõtleks alles hiljem, eks ole Business või mitte business, aga siin kuskil kapten Trummi kirjeldatud ootamatu kallaletungi plaani rakendumisel võib mereväele praktiliselt kriipsu peale tõmmata. Kui juba minusugusele mittespetsile selline võimalus pähe tuleb. Vahimadruseid trapi kõrval pole, pardale pääsed takistamatult, poolteisemeetrisest tellisaiast saab iga vähegi normaalses konditsioonis nooremapoolne taat koos varustusega vabalt üle,(eriti kui abilisi on) sealt kaideni 150 meetrit spurti ja oledki laeval. Kui asi ajastada söögiajaks, siis polegi muud vaja kui nii ohvitseride kui ajateeniate messi granaat visata ja kuulsusrikas merevägi lõpetab oma eksistentsi. Või vähemalt pole neist enam mingi dessandi tõkestajaid. Väited, et sõjaohu ilmnemisel saab kõik kohe hoopis teisiti olema...jutuks hea küll. Tahaks näha, kuidas ajateenistujale või ka kilukooli haridusega mereväeohvitserile sisendatakse, et "kuulge, nüüd peaks ikka veidi teistmoodi käituma, äkki ...". nad vaesekesed ju EI OSKAGI ju teisiti. Kui kogu aeg on ju niimoodi tehtud. Ja liiatigi on ka päevselge, et keegi ei hakka kolme nädalat enne piiri taga jalalt jalale keksima ja relvi täristama, vaid tehakse kiire kuldlõige- nagu see Gruusias ilmselgelt toimus. Igal juhul oli see mereväebaasi külastamine minu jaoks küll ääretu pettumus, sest isegi tavapärases masendavatest lohedest formeeritud NA jalaväeroodus oli võõra sattumine kasarmusse (isegi kui ta oli väeosa territooriumile sisse lubatud) ja ilmselt ka laevale (mereväes teeninud võtavad ehk parandada, kui ma eksin) välistatud. Seda isegi sügava rahuaja tingimustes ja kõigi ohvitseride kollektiivjoomise perioodidel.
Vahimadrustest- ka kõige viimasemal kilidest ja filipiinidest koosneva meeskonnaga laeva trapi juures seisab vahimadrus. Norrakatest-taanlastest ja meerikamaa laevadest ei räägigi. Seal on trapi kõrval vahimadrus viigipükstes ja soojemas kliimas laitmatult valge särgiga. Tänu tööle on tulnud väga palju laevu mööda traavida ja igal pool on olnud VAHIMADRUS VASTAS. Sitane, kasimata, vene laevadel ka lõhnadega ja lausa täis. Umbkeelseid ja perfektses inglise keeles kõnelevaid. Igasuguseid on esinenud. Aga ta on olemas olnud. Maha arvatud eesti merevägi. Ei mõju just tujutõstvalt ja uhkust tekitavalt.
Vahimadrustest- ka kõige viimasemal kilidest ja filipiinidest koosneva meeskonnaga laeva trapi juures seisab vahimadrus. Norrakatest-taanlastest ja meerikamaa laevadest ei räägigi. Seal on trapi kõrval vahimadrus viigipükstes ja soojemas kliimas laitmatult valge särgiga. Tänu tööle on tulnud väga palju laevu mööda traavida ja igal pool on olnud VAHIMADRUS VASTAS. Sitane, kasimata, vene laevadel ka lõhnadega ja lausa täis. Umbkeelseid ja perfektses inglise keeles kõnelevaid. Igasuguseid on esinenud. Aga ta on olemas olnud. Maha arvatud eesti merevägi. Ei mõju just tujutõstvalt ja uhkust tekitavalt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Minuteada on enamik Mereväe ohvitsere ikkagi saanud hariduse välismaal meresõjakoolis. Samas ühtset koolkonda ilmselt ei ole tekkinud, sest mereväes endas ohvitseriõpet tehtud pole. Aga välismaailma militaartradistsioonid on väga riigispetsiifilised ja vajavad tugevat sünteesivõimet. Ma ei usu, et seda piisavalt on. Inglise ja saksa keelt vast oskavad hästi (laevade "formatsioon" jms)
Ma olen aru saanud, et Mereväes tehakse allohvitserikursusi ka minimaalselt. Aga merevägi on vast ka liiga kääbusasutus, et mingit asjalikku juhtide õppekorraldust aretada. Erinevalt maaväest, aga samuti näiteks Soome mereväest ei soovi meie mereväelased ajateenijatest isegi nooremallohvitsere koolitada. Mina väidan, et see peab olema võimalik ja on isegi järjepidevuse ja süsteemi huvides vajalik. Suhtumise ja terava mõistuse teema.
Vahimadrust ei seisa laevade trapis vist enam-vähem sellest ajast, kui oli palgaarmee buum ja Mereväest taheti kaotada ajateenijad sootuks. Esialgu vähemalt laevadelt. Häid kaadrimadruseid oli vähe võtta ja olemasolevaid ka enam ei viitsitud trapivahti sundida.
Ega mereväes siiani raudselt ei jagu personali. Kui 3 miinilaeva korraga merele lähevad, tuleb vist Tasuja ja Pitka lukku panna. Ei tea, mitu laeva osales Open Spiriti miinijahis, aga kas olete täheldanud, et merevägi kunagi mingil üritusel rohkem, kui paari-kolme laevaga osaleks...
Eks laevadel ole ka ajateenija ametikohti säilitatud ja nad on sõitnud kaasa ka rahvusvahelistel lähetustel, kuid neid on siiski kokkuvõttes vähe. Vb 20-25% täismeeskonnast (sadamas on vist suur osa laevu poolmeeskonnaga ja siis on ajateenijad ehk tõesti kuni pool). Mina avan, et ajateenijate pidamine teeks mereväe personalikulusid odavamaks ja noh välisilmet siis ka paremaks. Ajateenija saab trapivahti panna ikka.
Ja veel Kristiinast.
Ma arvan, et laeva saatus sõltub kv juhatajast. Kui ta kord ütleb, et pange sõitma, ei julge keegi mõelda vanarauaks lõikamisele ega legoks tegemisele. Kui kin Laaneots ei oleks käinud miinijahtijal ja küsinud, stiilis miks siin tühi koht on ja öelnud, et mis sõjalaev see kahurita on, poleks kahele neist raudselt ka 2-23mm peale aretatud.
Ma olen aru saanud, et Mereväes tehakse allohvitserikursusi ka minimaalselt. Aga merevägi on vast ka liiga kääbusasutus, et mingit asjalikku juhtide õppekorraldust aretada. Erinevalt maaväest, aga samuti näiteks Soome mereväest ei soovi meie mereväelased ajateenijatest isegi nooremallohvitsere koolitada. Mina väidan, et see peab olema võimalik ja on isegi järjepidevuse ja süsteemi huvides vajalik. Suhtumise ja terava mõistuse teema.
Vahimadrust ei seisa laevade trapis vist enam-vähem sellest ajast, kui oli palgaarmee buum ja Mereväest taheti kaotada ajateenijad sootuks. Esialgu vähemalt laevadelt. Häid kaadrimadruseid oli vähe võtta ja olemasolevaid ka enam ei viitsitud trapivahti sundida.
Ega mereväes siiani raudselt ei jagu personali. Kui 3 miinilaeva korraga merele lähevad, tuleb vist Tasuja ja Pitka lukku panna. Ei tea, mitu laeva osales Open Spiriti miinijahis, aga kas olete täheldanud, et merevägi kunagi mingil üritusel rohkem, kui paari-kolme laevaga osaleks...
Eks laevadel ole ka ajateenija ametikohti säilitatud ja nad on sõitnud kaasa ka rahvusvahelistel lähetustel, kuid neid on siiski kokkuvõttes vähe. Vb 20-25% täismeeskonnast (sadamas on vist suur osa laevu poolmeeskonnaga ja siis on ajateenijad ehk tõesti kuni pool). Mina avan, et ajateenijate pidamine teeks mereväe personalikulusid odavamaks ja noh välisilmet siis ka paremaks. Ajateenija saab trapivahti panna ikka.
Ja veel Kristiinast.
Ma arvan, et laeva saatus sõltub kv juhatajast. Kui ta kord ütleb, et pange sõitma, ei julge keegi mõelda vanarauaks lõikamisele ega legoks tegemisele. Kui kin Laaneots ei oleks käinud miinijahtijal ja küsinud, stiilis miks siin tühi koht on ja öelnud, et mis sõjalaev see kahurita on, poleks kahele neist raudselt ka 2-23mm peale aretatud.
Viimati muutis hummel, 16 Sept, 2009 18:50, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist