Balti mereväed

[krijgsvolk]

Julm kuulda!Pole ise EW mereväebaasides ja merejõudude laevadel käinud, aga lugedes siin kamraadide infi, siis... Aga kala hakkab mädanema ikkagi peast- triviaalne tõde. Minu mäletamist mööda peaks ju meil nii 1-2-3 Annapolise Mereväeakadeemia lõpetanut olema, kahjuks ei mäleta täpselt kes ja mis ametikohtadel praegu ja kas ülds veel teenistuses. Aga ei maksa arvata, et "kilukaptenid" vabatahtlikult kedagi asjalikest meestest asja juurde laseksid, enne kärvavad ja enne tulgu või veeuputus.
Asi hakkab ikkagi KAMINst peale jne, aga see on lootusetu ja "ebasõjaväeliste veiste" kamp nagu keegi Wolzov kunagi ühes heas raamatus arvas.

[Lemet]

Minuteada on enamik Mereväe ohvitsere ikkagi saanud hariduse välismaal meresõjakoolis

Et siis ikka mitu aastat sõjakooli, mitte paarikuused "partisani"kursused. Rõõm kuulda. Sest näiteks meie esimereväelasel herr Kõutsil on ette näidata ainult merekooli sõjalise tunnid ja Soome maakaitse kõrgem kool. Millises ilmselt täisväärtuslikku sõjalaeva ohvitseri enam ei koolitata. Juba vanuski kipub segama.
Praegune juht Igor Schvede puhul küll pilt parem, 86-93 täisväärtuslikku merekooli Piiteris. Huvitav, kuidas sealt allapoole laevades ohvitseride koolitustase on, milliste riikide koolid meie mereväelaste õpetamisega tegelevad?

[Kilo Tango]

Kusjuures kui eelarvepilti vaadata, siis pole see merevägi midagi niiväga mini. Mind isiklikult häiribki mereväe juures kõige rohkem see, et sinna pannakse üsna arvestatavas koguses raha (laevade käitamine on kallis pluss miinijahtijate maksed peaksid veel edasi käima), mida saaks mujal palju tõhusamalt kasutada. Selmet mingit paraadmereväge mängida.

[A4]

Julm kuulda!Pole ise EW mereväebaasides ja merejõudude laevadel käinud, aga lugedes siin kamraadide infi, siis... Aga kala hakkab mädanema ikkagi peast- triviaalne tõde. Minu mäletamist mööda peaks ju meil nii 1-2-3 Annapolise Mereväeakadeemia lõpetanut olema, kahjuks ei mäleta täpselt kes ja mis ametikohtadel praegu ja kas ülds veel teenistuses. Aga ei maksa arvata, et "kilukaptenid" vabatahtlikult kedagi asjalikest meestest asja juurde laseksid, enne kärvavad ja enne tulgu või veeuputus.
Asi hakkab ikkagi KAMINst peale jne, aga see on lootusetu ja "ebasõjaväeliste veiste" kamp nagu keegi Wolzov kunagi ühes heas raamatus arvas.

Keda sa nendest kamina "veistest" isiklikult tunned, et sellised hinnanguid puusalt lased? Kui sa pole kunagi isegi Miinisadamsse või mõnele mereväe laevale sattunud, siis vaevalt, et oled käinud Sakala tänavas sealsete inimestega tutvumas.

Teiseks, kas see on sinu arust üldse ministeeriumi tase tegeleda Mereväebaasi valve detailse korraldamise, ankrus olevate laevade vahiteenistuse või Mereväebaasis teenivate mereväelaste vormikandmise eeskirjadest kinni pidamisega? Kui on, siis millega peaksid veel tegelema sellised asutused nagu Mereväe Staap, Mereväebaasi staap, Miinilaevade Divisjon ja võibolla ka kaitseväe peainspektoriteenistus. Nende tase oleks selle loogika järgi määrata kindlaks punaste ja valgete triipude laius Mereväebaasi pääsla šlagbaumi küljes ning vahimadruse saapanööri pikkus.

[Kilo Tango]

Julm kuulda!Pole ise EW mereväebaasides ja merejõudude laevadel käinud, aga lugedes siin kamraadide infi, siis... Aga kala hakkab mädanema ikkagi peast- triviaalne tõde. Minu mäletamist mööda peaks ju meil nii 1-2-3 Annapolise Mereväeakadeemia lõpetanut olema, kahjuks ei mäleta täpselt kes ja mis ametikohtadel praegu ja kas ülds veel teenistuses. Aga ei maksa arvata, et "kilukaptenid" vabatahtlikult kedagi asjalikest meestest asja juurde laseksid, enne kärvavad ja enne tulgu või veeuputus.
Asi hakkab ikkagi KAMINst peale jne, aga see on lootusetu ja "ebasõjaväeliste veiste" kamp nagu keegi Wolzov kunagi ühes heas raamatus arvas.

Keda sa nendest kamina "veistest" isiklikult tunned, et sellised hinnanguid puusalt lased? Kui sa pole kunagi isegi Miinisadamsse või mõnele mereväe laevale sattunud, siis vaevalt, et oled käinud Sakala tänavas sealsete inimestega tutvumas.

Teiseks, kas see on sinu arust üldse ministeeriumi tase tegeleda Mereväebaasi valve detailse korraldamise, ankrus olevate laevade vahiteenistuse või Mereväebaasis teenivate mereväelaste vormikandmise eeskirjadest kinni pidamisega? Kui on, siis millega peaksid veel tegelema sellised asutused nagu Mereväe Staap, Mereväebaasi staap, Miinilaevade Divisjon ja võibolla ka kaitseväe peainspektoriteenistus. Nende tase oleks selle loogika järgi määrata kindlaks punaste ja valgete triipude laius Mereväebaasi pääsla šlagbaumi küljes ning vahimadruse saapanööri pikkus.

Selles suhtes olen ma A4-ga nõus. Ei saa niimoodi läheneda, et kui ükskõik mis EKV-s nihu on, tuleb süüdlast otsida kaminast.

[A4]

Minuteada on enamik Mereväe ohvitsere ikkagi saanud hariduse välismaal meresõjakoolis. Samas ühtset koolkonda ilmselt ei ole tekkinud, sest mereväes endas ohvitseriõpet tehtud pole. Aga välismaailma militaartradistsioonid on väga riigispetsiifilised ja vajavad tugevat sünteesivõimet. Ma ei usu, et seda piisavalt on. Inglise ja saksa keelt vast oskavad hästi (laevade "formatsioon" jms)
Ma olen aru saanud, et Mereväes tehakse allohvitserikursusi ka minimaalselt. Aga merevägi on vast ka liiga kääbusasutus, et mingit asjalikku juhtide õppekorraldust aretada. Erinevalt maaväest, aga samuti näiteks Soome mereväest ei soovi meie mereväelased ajateenijatest isegi nooremallohvitsere koolitada. Mina väidan, et see peab olema võimalik ja on isegi järjepidevuse ja süsteemi huvides vajalik. Suhtumise ja terava mõistuse teema.

Vahimadrust ei seisa laevade trapis vist enam-vähem sellest ajast, kui oli palgaarmee buum ja Mereväest taheti kaotada ajateenijad sootuks. Esialgu vähemalt laevadelt. Häid kaadrimadruseid oli vähe võtta ja olemasolevaid ka enam ei viitsitud trapivahti sundida.
Ega mereväes siiani raudselt ei jagu personali. Kui 3 miinilaeva korraga merele lähevad, tuleb vist Tasuja ja Pitka lukku panna. Ei tea, mitu laeva osales Open Spiriti miinijahis, aga kas olete täheldanud, et merevägi kunagi mingil üritusel rohkem, kui paari-kolme laevaga osaleks...

Eks laevadel ole ka ajateenija ametikohti säilitatud ja nad on sõitnud kaasa ka rahvusvahelistel lähetustel, kuid neid on siiski kokkuvõttes vähe. Vb 20-25% täismeeskonnast (sadamas on vist suur osa laevu poolmeeskonnaga ja siis on ajateenijad ehk tõesti kuni pool). Mina avan, et ajateenijate pidamine teeks mereväe personalikulusid odavamaks ja noh välisilmet siis ka paremaks. Ajateenija saab trapivahti panna ikka.


Ja veel Kristiinast.
Ma arvan, et laeva saatus sõltub kv juhatajast. Kui ta kord ütleb, et pange sõitma, ei julge keegi mõelda vanarauaks lõikamisele ega legoks tegemisele. Kui kin Laaneots ei oleks käinud miinijahtijal ja küsinud, stiilis miks siin tühi koht on ja öelnud, et mis sõjalaev see kahurita on, poleks kahele neist raudselt ka 2-23mm peale aretatud.

Mereväe ohvitseride hariduslik taust on vist jah mitte just kõige ühtlasem, kuid minu teada on igal pool juhtivatel kohtadel tänaseks siiski (erinevates) Lääne meresõjaväekoolides õppinud inimesed ning kilukooli mehed on ammuseks läinud. Samas ei välista ma seda, et just vanad kilukooli mehed olid need, kes mereväe laiematest arengusuundadest ja -perspektiividest palju ei jaganud, kuid vana kooli meestena nõudsid vähemalt laevadel ja baasis alluvatelt korrektset väljanägemist ja distsipliini.

Poole kõrvaga olen kuulnud mingit juttu sellest, et KVÜÕA põhikursuse juurde võidakse teha mingi mereväe õppesuund, kuigi on selge, et kaalukas osa väljaõppest saaks toimuma Tallinnas ning välismaal. Aga sellisel juhul saaks kogu see seltskond siiski sarnase sisu ja tasemega baasväljaõppe, mis soodustaks ühtsema mereväe ohvitserikorpuse teket.

Mis puudutab ajateenijaid, siis minu teada polegi neid kunagi tegelikult laevadelt lõplikult maha võetud. Pigem kasutatakse neid n-ö augutöiteks lihtsamatel töödel ja see on iseenesest väga positiivne, kuna suurendab kaadrimereväelaste värbamisvälja.

Samas ei ole ma kindel, kas see on majanduslikult eriti vähemkulukam kui kaadrimereväelaste ülalpidamine. Mereväe 11-kuuse ajateenistuse käigus kulub oma 3 kuud ikkagi SBK peale ning koos puhkuste, madruse baaskursuse jms jääb laeval teenimiseks aega suht napiks. Pärast seda läheb ajateenija reservi ning kuni õppekogunemiseni (kas neid laevadel üldse tehakse?) või mobilisatsioonini nad riigikaitsesse otseselt ei panusta. Samuti pole ma kindel, kas mobilisatsiooni korral poleks otstarbekam vabad ametikohad laevadel täita nende reservistidega, kes on varem laevadel kaadrikaitseväelasena teeninud ning erinevatel põhjustel tegevteenistusest lahkunud. Rahaliselt ei pruugi samuti laevade puhul (rahu ajal) ajateenija eriti odavam olla, sest välislähetuses (missioonil) olles moodustavad suure osa palgakukust lähetusrahad, mida makstakse minu teada võrdselt nii ajateenijast kui ka kaadrist mereväelasele.

Kristiina puhul pole mina nii kindel sellise lahenduse õigsuses, et kui "maarotist" kaitseväe juhataja käsib mereväelastel laev kasutusse võtta, siis nii ka läheb ja õige on. See ei ole minu arvates teema, millega KVJ tegelema peab. Tema ülesandeks on (koos peastaabi ja ministeeriumi planeerijatega) seada mereväele üldine võimearendus-eesmärk (nagu nt miinitõrje) ning seejärel peavad juba mereväelased ise hindama, kas ja millist täiendavat alust neil selleks vaja on. Praegu toimub halvimal juhul tagurpidi-planeerimine: haridusministeerium määrib kaitseväele kaela nende Mereakadeemiale ülejõu käiva aluse, kaitsevägi võtab paadi pikemalt mõtlemata vastu ja hakkab alles siis mõtlema, mida sellega üldse peale hakata. Ja vastavalt sadamakai ääres konutavale laevale hakatakse siis mingeid täiendavaid ülesandeid välja mõtlema, mille järele ei pruugi tegelikult üldse vajadus ega etteplaneeritud ressursse olla.

Siin foorumis on olnud juttu sellest, et Kristiina võiks hakata miine veeskama. Heakene küll, aga kus on siis planeerijate poolt esitatud vajadus üldse sellise võime väljaarendamise ja vajalikkuse kohta ning kus on eelnevast tulenevad täiendavad ressurssid mineerimise alase täiendava väljaõppe jaoks, miiniladude ehitamiseks, miinide ostmiseks jne. See, et me ilmselt ei hakka välja arendama miinide veeskamise võimekust, ei tulene mitte mingite müstiliste tsiviilplaneerijate lollusest, vaid sellest, et kaitsevägi ise ei näe täna enam selle võime järele vajadust ja peab seda üsna perspektiivituks võimeks, mida tuleb asendada liitlaste merejõudude ja tulevikus ilmselt rannakaitserakettidega.

Kui merevägi ei suuda juba täna rahu ajal kõiki aluseid korraga merele viia, siis mida ta hakkab peale veel ühe täiendava laevaga, mis iseenesest mingit uut võimekust juurde ei anna. Mina ausalt öeldes ei imestaks, kui merevägi oma pädevuse piirides ei teeks sellest laevast hoopis varuosasid Tasuja jaoks.

[Kilo Tango]

Lihtsalt infoks, et Mereväe staap kulutab kõikidest Kaitseministeeriumi hallatavatest rahadest laias laastus 7%. Mis on umbes sama palju kui Õhuväe staap ja Kaitsejõudude peastaap. Võrdluseks kulutab Kirde kaitseringkond kõige täiega 8,3%. Absurd! Ja see on ainult kulude pool. Sinna ei tohiks olla arvestatud investeeringuid (täpselt ei tea, kuid raamatupidamislik loogika on selline. Varade arvestust peetakse eraldi).

Eriti hull on asi siis kui arvestada seda "panust" EKV kaitsevõimesse, mida merevägi praegu annab. Tegelikult saavad ilmselt sellest panusest aru ka mereväelased ise, kes - nagu me siin loeme - ei vaevu isegi vahtkonda trapi juurde panema.

[A4]

Kusjuures kui eelarvepilti vaadata, siis pole see merevägi midagi niiväga mini. Mind isiklikult häiribki mereväe juures kõige rohkem see, et sinna pannakse üsna arvestatavas koguses raha (laevade käitamine on kallis pluss miinijahtijate maksed peaksid veel edasi käima), mida saaks mujal palju tõhusamalt kasutada. Selmet mingit paraadmereväge mängida.

Me oleme sellest vist juba varem siin rääkinud, aga kui mina eelarvepilti vaatan (nt 2008. aasta kaitse-eelarve jagunemine http://www.kmin.ee/?op=body&id=479 ), siis mina küll ei näe, kuidas merevägi oleks mingiks kiviks teiste väeliikide kaelas ning mereväe likvideerimisest tekkiv raha annaks mujale mingi suure kvalitatiivse tõusu. Võrreldes maaväega on tegemist nii rahaliselt kui ka personali poole pealt ikka üsna miniatuurse ja odava väeliigiga. Laevade käitamis- ja hooldamiskulud peaksid minu teada ilusti olema Mereväe eelarvesse sisse planeeritud. Ka kolme uue miinijahtija hankimine pole nüüd kokkuvõttes nii suur summa, kui võrrelda seda kogusummaga, mis aastatel 2004-2010 hangete peale kulus (kulub). Miinijahtijad peaksid sellest moodustama minu hinnangul umbes kuuendiku. Seda pole muidugi vähe, kuid ma ei näe, et selle summa mujale suunamine oleks andnud mingit hüpersuurt võitu peale selle, et merevägi oleks aastakümne lõpuks tegevuse sisuliselt lõpetanud. Ja see poleks minu arvates teps mitte mõistlik olnud.

Kui rääkkida seda, et "võitlusvõime" parandamiseks oleks merevägi pidanud arendama teistsuguseid võimeid, siis millised need võimed on. Ja milline nendest võimetest oleks odavam, kui miinitõrje arendamine. Minu arvates oleks just mingi "tõsise" võime arendamine olnud nii kallis, et just siis oleks mereväe eelarve hakanud tõsiselt varjutama teiste väeliikide oma (sama küsimus tekib siis, kui hakata õhuväele tänases majandusolukorras külge haakima mingit "pärisvõimet").

[Lemet]

Ja milline nendest võimetest oleks odavam, kui miinitõrje arendamine.

Pole oluline, et asjast reaalset kasu oleks, peasi, et oleks odav. Kas nii või? Merevägi asjaks iseeneses või siiski EV kaitse tarbeks??

[Kilo Tango]

Kusjuures kui eelarvepilti vaadata, siis pole see merevägi midagi niiväga mini. Mind isiklikult häiribki mereväe juures kõige rohkem see, et sinna pannakse üsna arvestatavas koguses raha (laevade käitamine on kallis pluss miinijahtijate maksed peaksid veel edasi käima), mida saaks mujal palju tõhusamalt kasutada. Selmet mingit paraadmereväge mängida.

Me oleme sellest vist juba varem siin rääkinud, aga kui mina eelarvepilti vaatan (nt 2008. aasta kaitse-eelarve jagunemine http://www.kmin.ee/?op=body&id=479 ), siis mina küll ei näe, kuidas merevägi oleks mingiks kiviks teiste väeliikide kaelas ning mereväe likvideerimisest tekkiv raha annaks mujale mingi suure kvalitatiivse tõusu. Võrreldes maaväega on tegemist nii rahaliselt kui ka personali poole pealt ikka üsna miniatuurse ja odava väeliigiga. Laevade käitamis- ja hooldamiskulud peaksid minu teada ilusti olema Mereväe eelarvesse sisse planeeritud. Ka kolme uue miinijahtija hankimine pole nüüd kokkuvõttes nii suur summa, kui võrrelda seda kogusummaga, mis aastatel 2004-2010 hangete peale kulus (kulub). Miinijahtijad peaksid sellest moodustama minu hinnangul umbes kuuendiku. Seda pole muidugi vähe, kuid ma ei näe, et selle summa mujale suunamine oleks andnud mingit hüpersuurt võitu peale selle, et merevägi oleks aastakümne lõpuks tegevuse sisuliselt lõpetanud. Ja see poleks minu arvates teps mitte mõistlik olnud.

Kui rääkkida seda, et "võitlusvõime" parandamiseks oleks merevägi pidanud arendama teistsuguseid võimeid, siis millised need võimed on. Ja milline nendest võimetest oleks odavam, kui miinitõrje arendamine. Minu arvates oleks just mingi "tõsise" võime arendamine olnud nii kallis, et just siis oleks mereväe eelarve hakanud tõsiselt varjutama teiste väeliikide oma (sama küsimus tekib siis, kui hakata õhuväele tänases majandusolukorras külge haakima mingit "pärisvõimet").

No näiteks varjutavad Mereväe kulud kindlasti tugevalt õhuväe arengut, kuna kulud õhuväele on üsna samad (166 mil mereväele ja 161 mil õhuväele).

Mis puudutab miinijahtijate ostmise kulusid, siis me võime neid kulusid küll jagada x aasta peale, kuid tõsiasi on see, et see 800 mil on u. sama suur summa kui 2008 kõigi investeeringute peale kokku läks. Selle 800 mil eest oleks saanud ette valmistada Eesti hävitajate hooldusbaasi ning muu vajaliku, et hakata hiljem hävituslennuväge looma.

[Kapten Trumm]

millised need võimed on. Ja milline nendest võimetest oleks odavam, kui miinitõrje arendamine. Minu arvates oleks just mingi "tõsise" võime arendamine olnud nii kallis, et just siis oleks mereväe eelarve hakanud tõsiselt varjutama teiste väeliikide oma (sama küsimus tekib siis, kui hakata õhuväele tänases majandusolukorras külge haakima mingit "pärisvõimet").

Sodur.ee foorumis hakkasid ka kah soiguma mitmesajamiljonilistest kuludest mingi salapärase miinihoidla ehitamiseks. Kui ma seepeale natuke arvutasin, siis Sinu argumente enam rohkem ei tulnud. Minumeelest tuli välja, et miinihoidla ehitamine maksab enamvähem samas hinnaklassis kui tänapäevase kasarmuhoone rajamine - suurusjärgus umbes 50 miljonit, mitte "sadu miljoneid".

Vastan küsimusele, mis on odavam miinitõrjest. Selleks on miinide panemise võime. Meremiinid maksavad muide alates mõnesajast dollarist tükk ja nende panekuks on vaja laevad varustada mõningade seadmetega, millega saavad ka maarjamaa metallimehed hakkama ja mis ei maksa samuti sadu miljoneid. Pealegi kaks spetsiaalset miinipaneku laeva on Eesti saanud Taanist poolmuidu (erinevalt kolmest miinijahtijast, mille eest turuhinda välja köhiti).

Arvestades vene miinitõrjelaevastiku nullvõimekust Läänemerel, siis piisab siin ka teatud pakasuhhast, et venelased ei roniks oma kallite laevadega valesse kohta.

Tõsi, miinisõda pole oma efektiivsuselt võrreldav näiteks lennukite ja tiibrakettide abil tehtava laevatõrjega (eelkõige reaktsiooniaja ja paindlikkuse poolest), kuid seda võimekust on võimalik omada ka praeguste kulude raames. Kogu riigi kontrolli all olev laevastik varustatakse miinirelsside (ja osad laevad) kraanadega ning meeskonnad saavad väljaõppe (kaasa arvatud piirivalvelaevad ja veeteede ameti laevad).

Erinevalt miinitõrjest ei vaja miinipanek spetsiaalseid laevu, läbi aegade on miinipanekuks kasutatud pea kõiki laevade ja õhusõidukite tüüpe. Ka rekvireeritud tsiviillaevu (mille meeskonnad sõja puhuks saab ju moodustada tegevuseta tolgendavast KL meredivisjoni kuldpagunite kandjatest ning mereväest reservi arvatud ajateenijatest). Näiteks ENSV ajal olid miinipanemisvõimekus ka piirivalvekaatritel.

Noh, A4, lase argumentidel joosta....

PS. Argumentideks ei ole sulle igiomane retoorika muudes teemades, näiteks "kui mereväe staap tahtis, järelikult teavad nad kõige paremini" jne.

Argumentidena lähevad arvesse ainult arvutused, kasvõi wikipedia hindu arvestades. Tõesta ära, et miinijahtimine on kõige odavam. Juba see väide ise on kahtlane, rääkimata sellest, kui võtame vaatluse alla eek/võimekuse suhte, mis nii iseseisva kaitsevõime kui sõjategevuse alguse tõenäolisemates stsenaariumites annab tulemuseks pikali kaheksa - arvu (kulu) jagamine nullvõimekusega....

Ootan.

[Kapten Trumm]

See ei ole minu arvates teema, millega KVJ tegelema peab. Tema ülesandeks on (koos peastaabi ja ministeeriumi planeerijatega) seada mereväele üldine võimearendus-eesmärk (nagu nt miinitõrje) ning seejärel peavad juba mereväelased ise hindama, kas ja millist täiendavat alust neil selleks vaja on.

Kui meenutada siinkohal palju hekseldatud "soome vanaraudhaubitsate ostu" eelmisel aastal, siis vähemalt kuluaarides oleva info kohaselt tekkisid need haubitsad siia sedasi, et KVJ läks ministri juurde ja tegi selgeks, et kahureid on siva juurde vaja ja tuleb tegutseda.

Kui seda asja oleks "planeerijate" kaudu ajama hakatud, siis tulemuseks oleks parimal juhul olnud mõned aastad nina nokkimist ja halvimal juhul oleks keegi kauba lihtsalt ära ostnud (eriti arvestades selle naeruväärset hinda). Nagu läksid omal ajal vett vedama võileivahinnaga pakutud pontoonsillad millest siin jutt on ka olnud.

Kahurite puhul on tulemuseks see, et Eesti kahurväepark kahekordistus hoobilt. Kuigi mitte kõige paremate relvadega, kuid parem kui kõvatamine eimillestki. Suurte planeerijate puhul poleks seda juhtunud, nagu paljude asjadega Eesti riigikaitses - toimus uppumine bürokraatiasse. "Planeerijad" said hiljaaegu muide hakkama ühe suurepärase arengukavaga, kus nähakse ette KV operatiivstruktuuri kahekordistamine, kuid vähemalt mille avalikust osast on "unustatud" välja suurtükkide ja miinipildujate juurde ostmine (mis muide oma mahult pole sugugi odavam kui ca 500 miljonit- mis erinevalt mereväe paatidest pole miskipärast ära nimetatud, kuigi hanke suurus seda eeldab). Juhus või planeerimisgeeniused? Soov rajada võitlusvõimetut kergjalaväge? Asjatundmatus? Rumalus? Sabotaaz? Laiskus? Mis on sellise totruse põhjus?

A4, seda raskerelvastuse teemast oled sa seni targu vait olnud, vahest selgitame natuke riigikaitse mainstreami põhjuseid?

[Qtec]

Siin foorumis on olnud juttu sellest, et Kristiina võiks hakata miine veeskama. Heakene küll, aga kus on siis planeerijate poolt esitatud vajadus üldse sellise võime väljaarendamise ja vajalikkuse kohta ning kus on eelnevast tulenevad täiendavad ressurssid mineerimise alase täiendava väljaõppe jaoks, miiniladude ehitamiseks, miinide ostmiseks jne. See, et me ilmselt ei hakka välja arendama miinide veeskamise võimekust, ei tulene mitte mingite müstiliste tsiviilplaneerijate lollusest, vaid sellest, et kaitsevägi ise ei näe täna enam selle võime järele vajadust ja peab seda üsna perspektiivituks võimeks, mida tuleb asendada liitlaste merejõudude ja tulevikus ilmselt rannakaitserakettidega.

A4 ja ka kõik teised, miinid ja laod nende jaoks on meil olemas. Ainult, et nad (st. miinid) olid juba saamise ajal (EV taasloomisel) oma ajast maha jäänud (kuigi osad natukenegi uuemad ning varustatud lausa lugejatega). Häda korral käiksid kõigest hoolimata ka need. Vähemalt vist u. 10 aastat tagasi oli see miinihunnik meil veel alles ning kenasti ladustatud. Praegust olukorda ei tea, kuid pole nagu kuulnud, et midagi utiliseeritud oleks.

Ma arvasin, et teadsite meie meremiinide olemasolust ning mulle on tõsiseks üllatuseks lugeda siit postitustest nagu meil midagi poleks. Aga just nende samade ladude ja miinide olemasolu tõttu ma nende miinikoristajate tuline vastane olengi. Nende kaitsjad räägivad olemasoleva süsteemi säilitamisest, NATO'st ning nišivõimekusest ning kogu aeg vaikitakse maha võimekus, mis meil on põhimõtteliselt kogu aeg olemas olnud, kuid 110% kasutamata! Nii, et paluks lõpetada hala mingitest hiigelkulutustest ladudele jm infrale seoses miinivõimekuse arendamisega mereväes. Pole ka mõtet hakata ajada jama, et miinide veeskamise võimekust meil avalikkuse eest varjatult kogu aeg arendatud ning harjutatud on - midagi sellist pole toimunud. On lihtsalt tasuta siia maha jäänud mere miinid, mis on ära ladustatud ning hoitakse arvatavasti senini alles. Keegi neid puutumas aga ei käi...

[Kapten Trumm]

Mina isiklikult arvan, et vähese iseseisva lahinguvõimega armee loomise tagant ei puudu ka Brüsseli karvane käsi, juhtriigid, eriti Euroopas asuvad, pole lihtsalt huvitatud suhete teravnemisest Venemaaga. Seepärast leiti vaestele Balti sugulastele oma nish, mis venelasi ei ärrita ja suhteid ei komplitseeri. Kuna venelaste tavarelvajõud ei kujuta praegu endast NATO-le tervikuna eriti suurt ohtu, siis ei nähta vajadust venelast torkida ega siia mingeid tehnika-relvastuse mägesid odavmüügist anda.

Venelane pelgab moodsat relvastust piiri taga väga, ju antakse aru oma kaitse teatud allakäigust. Näiteks teade, et Poola sai kätte oma moekad F-16'd, tõi kaasa ida poolt ägeda kisa ja ähvardused täiendavaid rakette Kaliningradi-Valgevenesse vedada.

Asja tuleb vaadata omas mahlas - igasugu eluvõõrad lordrobertsonid ja muud "kasulikud idioodid" ei ole eales siin elanud ega tunne vene inimese loomust ega vene riigi meetodeid. Paljud neist usuvadki tõsimeeli, et justnimelt hea Stalin vabastas meid Hitleri natsitimukate kütkest. Neile võib see elu tunduda kui vastikud, minevikus elavad Balti riigid torgivad uut, rahuarmastavat partnerriiki Venemaad.

Mulle isiklikult ei mõju eriti veenvalt ütlemised, et miinijahtimise algatasid mereväelased omal algatusel. Või et transpordilennukid on õhuväelaste enda algatus. Iga sõjaväelane tahab võimalikult vingeid relvi, mida selle raha eest osta annab. Need on kõik ülalt-alla tehtud sundvisked, mida on tehtud käsukorras. Eriti 1990ndatel ja 2000ndate alguses, kus kaitsevägi ei saanud omal otsustusel pastapliiatsitki. Seega pole põhjust tuututada mingist vääramatust jõust.

PS: kas nende miinide all mõeldakse neid, mis Aegna-Naissaarel vedelesid?

Mis meremiini ennast puudutab, siis ta ei vaja mingeid erilisi tingimusi. Oluline on ohutus - piisavalt kaugel asutusest. Meremiin on hermeetiline rauast kärakas ankruseadmega, mis on seest täidetud sinna sisse valatud (ja sees hangunud) lõhkeainega. Kuhu enne veeskamist kruvitakse külge sütikud. Nende hoidmiseks on vaja lihtsalt kuiva, mõne plusskraadiga ruumi. Ilma sütikuta miin ei ole eriti ohtlik, näiteks miine hävitatakse sedasi, et piltlikult öeldes soojendatakse seda seni, kuni lõhkeaine välja voolab. Lõhkeaine ise tulega kokkupuutudes süttib.

Suht ebapädev on väide, et miinipanekuvõimekus on väga kallis, mitte jõukohane vms. See ei ole tõsi. Miinisõda on kõige odavam kulu/heidutuse suhtega meresõja viis. Tema miinuseks on aeglane reaktsioon (kui lennukilt puistatavad aktiivmiinid välja arvata) ja kõrge poliitiline lävi selle rakendamiseks (miinipanek võtab aega ja vastane võib seda tõlgedada kui ettekäänet sõja alustamiseks).

[Qtec]

PS: kas nende miinide all mõeldakse neid, mis Aegna-Naissaarel vedelesid?

Ma pole päris kindel, kui vististi jah. Minu allikas on see sama Grif'il aega teeninu, kes väitis, et nõuka armee maha jäetud miinitagavara korjati kokku ning ladustati ilusti ära. Tema nägi neid juba ladustatuna ning väitis, et need, mis ladustatud olid, olid täiesti kasutuskõlblikud, kuid enamuses tänapäeva mõistes vananenud (mitte hakata hõiskama, et maailmasõja aegsed - ikka hilisemad), kuid ka nende seas leidus päris palju ka uuemaid lugejatega miine. Mitte, et ka need lugejatega miinidki midagi erilist kaasaegset oleksid aga ikkagi.