Pilka 2008/2009
Pilka 2008/2009
"Tartu Postimees": Mälestuspäev. 17.septembril kl 13 meenutatakse Pilkal soomepoiste mälestusristi juures Emajõe ääres 64 aasta eest peetud lahinguid. Buss mälestuspäevale väljub kl 12.15 Vanemuise alumisest parklast.
Viimati muutis Arnold, 17 Sept, 2009 19:22, muudetud 1 kord kokku.
...3. dets. 1944..
...hommikul lähen peremehega ümbrust vaatama. Selgub, et lähemas ümbruses on ägedaid lahinguid peetud. Kogu ümbrus on venelaste haudu täis. Pilka põllul üksi lamavad 12 tanki vrakid, peamiselt venelaste omad. Põllud on kui mürskudest küntud. Siirdume alla metsa äärde. Siin on äsja avatud ühishaud, kuhu on maetud 23 eesti sõdurit, Rebase pataljoni mehed. Haud on avatud langenute omaste poolt. Osa laipu on juba ära viidud. Üks kirst laibaga on haua kaldal. Hauas on veel enamik laipu-verises vees ja lehkavad hirmsasti. Nad on veel üksteise peal ja väga juba laostunud. Väga hirmus pilt. Kui julm on sõda ja veel vennatapusõda!...
Jaan Roos, "Läbi punase udu" III, lk. 338
...hommikul lähen peremehega ümbrust vaatama. Selgub, et lähemas ümbruses on ägedaid lahinguid peetud. Kogu ümbrus on venelaste haudu täis. Pilka põllul üksi lamavad 12 tanki vrakid, peamiselt venelaste omad. Põllud on kui mürskudest küntud. Siirdume alla metsa äärde. Siin on äsja avatud ühishaud, kuhu on maetud 23 eesti sõdurit, Rebase pataljoni mehed. Haud on avatud langenute omaste poolt. Osa laipu on juba ära viidud. Üks kirst laibaga on haua kaldal. Hauas on veel enamik laipu-verises vees ja lehkavad hirmsasti. Nad on veel üksteise peal ja väga juba laostunud. Väga hirmus pilt. Kui julm on sõda ja veel vennatapusõda!...
Jaan Roos, "Läbi punase udu" III, lk. 338
Raamatukogutöötaja tegi täna samasuguse vea - punane udu 
Ja mina kordasin takka.
Jaan Roosi päeviku nimeks on siiski pandud "Läbi punase öö".
Esimeses osas sama koha kohta: "Üsna Pilka ligidal on eesti sõdurite massihaud. Detsembris oli see lahti ja omaksed viisid laipu ära. Aga kõiki ei suudetud ometi ära viia. Siis aeti haud jälle kinni ja praegu on haual näha ligikaudu 20 kiivrit, mis peavad tähistama hauas puhkavate meeste arvu. Sealsamas ligidal on hobune pooleldi mulla all, pooleldi väljas. Mõnikümmend sammu eemal on 11 tanki kehad üheskoos. See on sõjajälgi tunnistav surnud laager. Külmalt, elutult lebavad need raudsed kooljad seal, vahivad oma surnusilmadega vaatajale näkku."
12. mai 1945
On väga palju lugusid, kus kanged naised ja emad oma lähedasi otsides haudu lahti kaevasid ja "õnne" korral langenud mehi-poegi teinekord rohkem kui saja kilomeetri kaugustele kodukalmistutele vedasid. Seda hobustega ja pidevas ohus saada koos "fašisti laibaga" arreteeritud.
Tundub siiski, et sellised aktsioonid said toimuda ainult 44-da lõpus, kui okupatsioonivõimul ei olnud veel piisavalt õlitatult suudetud tööle saada totaalset kontrolli iga eluavalduse üle kõigist mõeldavaist - sõda ei olnud siiski veel lõppenud ja metsades oli hulgi vägagi elusaid "fašiste"!
Kirjeldatud ühishaud sai lahti kaevatud 1. ja 2. juunil 2003. aastal. Jaan Roosi päevaraamatutest ei teadnud tollal miskit. Jaan Roosi kirjeldusele lisaks niipalju, et need mehed olid maetud keskmise suurusega pommiauku (circa 5 m diameeter), mis oli läbistanud esimese veehorisondi. Seepärast oli improviseeritud haud vett täis, kui see talve hakul avati (suvi oli olnud põuane, aga pommilehter võis vett täis olla ka juba esmase matmise ajal ja sellele ei pööratud erilist tähelepanu, sest püüa sa Tartumaa savipinnasesse veerandsajale mehele hauda kaevata!). Peale paari mehe äraviimist jäi ühishaud miskipärast avatuks ja hulpivaid laipu täis vesi külmus jääks. Niisiis on Jaan Roos jõudnud Pilkale pärast seda, kui see haud uuesti kinni aeti. Selleks kaevati pommiaugu äärest ülevoolukanal mõne meetri kaugusel oleva kraavini, kuhu sulavesi voolas ühishauda visatud pinnase survel.
Kõike seda teadmata polnud ma just kõige paremini eesootavaks valmis, aga üksikasjadesse ei lange, sest ma ei vaja mõne jätise kommentaare kohas, kus see pole paslik. Ja Estoloog saab ka rahus toimetada, sest tollal sai pilte tehtud "vanaaegse" aparaadiga ja ei tea isegi kus praeguseks negatiivid on.
Pilka küla Soo-Saare talu maal olnud hauast leiti 21 meest, sealjuures leiti 13 E/M-t, neist 6 loetamatut (eestlastele jagatud raudplekist lootusetult roostetanud junnid)
Loetavad: 5182/20.Waffen Gren.Div.SS Estn.Nr.1
436/Ers.Btl./Estn. SS Leg.2.Kp.
778/Estn.SS Frw.Brig.
1087/SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33
2121/SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33
1728/1.Kraftf.Ers.Abt.(kas 46 või 16)
852/1.Kraftf.Ers.Kp.10
Laialtlevinud legend saksa ordnungist siiski alati ei tööta - mitte ühegi mehe kohta pole andmeid tänaseni! 2006 või 2007 käis minu antud loendiga Kasselis Kult.minni asekantsler Pärn, kes tunneb kogu sealset juhtkonda ja räägib vabalt saksa keelt - toodud info oli suur null! Seitsmest null?
Panen järgmisesse postitusse ka tänase ürituse ülevaate, aga enne ütleks "paru laskavõh" tundmatule "sõjaajaloolasele", kes on alles hiljuti rüüstanud Rõõmu tee äärses Pilka metsas punkripõhja jäänud kahe kommunistide vastu võidelnud sõduri maised jäänused. Jääme nüüd ootama uusi "seksikaid" postitusi "täiesti ausalt" saadud laibamürgist läbisöödud žetoonidest ja hakkame siis kõik edasi hobitama!
Ateistina ma ei looda, et kõik selline inimrämps kuidagi kõrgemalt poolt karistatud saaks (tegutsevad juba Vana-Egiptuse aegadest peale), aga neil ei tohiks vähemalt eluajal austust ja edu olla! Üks hoiatav näide vähemalt on, aga Militaar.net pole muidugi terve Eesti.
Ja mina kordasin takka.
Jaan Roosi päeviku nimeks on siiski pandud "Läbi punase öö".
Esimeses osas sama koha kohta: "Üsna Pilka ligidal on eesti sõdurite massihaud. Detsembris oli see lahti ja omaksed viisid laipu ära. Aga kõiki ei suudetud ometi ära viia. Siis aeti haud jälle kinni ja praegu on haual näha ligikaudu 20 kiivrit, mis peavad tähistama hauas puhkavate meeste arvu. Sealsamas ligidal on hobune pooleldi mulla all, pooleldi väljas. Mõnikümmend sammu eemal on 11 tanki kehad üheskoos. See on sõjajälgi tunnistav surnud laager. Külmalt, elutult lebavad need raudsed kooljad seal, vahivad oma surnusilmadega vaatajale näkku."
12. mai 1945
On väga palju lugusid, kus kanged naised ja emad oma lähedasi otsides haudu lahti kaevasid ja "õnne" korral langenud mehi-poegi teinekord rohkem kui saja kilomeetri kaugustele kodukalmistutele vedasid. Seda hobustega ja pidevas ohus saada koos "fašisti laibaga" arreteeritud.
Tundub siiski, et sellised aktsioonid said toimuda ainult 44-da lõpus, kui okupatsioonivõimul ei olnud veel piisavalt õlitatult suudetud tööle saada totaalset kontrolli iga eluavalduse üle kõigist mõeldavaist - sõda ei olnud siiski veel lõppenud ja metsades oli hulgi vägagi elusaid "fašiste"!
Kirjeldatud ühishaud sai lahti kaevatud 1. ja 2. juunil 2003. aastal. Jaan Roosi päevaraamatutest ei teadnud tollal miskit. Jaan Roosi kirjeldusele lisaks niipalju, et need mehed olid maetud keskmise suurusega pommiauku (circa 5 m diameeter), mis oli läbistanud esimese veehorisondi. Seepärast oli improviseeritud haud vett täis, kui see talve hakul avati (suvi oli olnud põuane, aga pommilehter võis vett täis olla ka juba esmase matmise ajal ja sellele ei pööratud erilist tähelepanu, sest püüa sa Tartumaa savipinnasesse veerandsajale mehele hauda kaevata!). Peale paari mehe äraviimist jäi ühishaud miskipärast avatuks ja hulpivaid laipu täis vesi külmus jääks. Niisiis on Jaan Roos jõudnud Pilkale pärast seda, kui see haud uuesti kinni aeti. Selleks kaevati pommiaugu äärest ülevoolukanal mõne meetri kaugusel oleva kraavini, kuhu sulavesi voolas ühishauda visatud pinnase survel.
Kõike seda teadmata polnud ma just kõige paremini eesootavaks valmis, aga üksikasjadesse ei lange, sest ma ei vaja mõne jätise kommentaare kohas, kus see pole paslik. Ja Estoloog saab ka rahus toimetada, sest tollal sai pilte tehtud "vanaaegse" aparaadiga ja ei tea isegi kus praeguseks negatiivid on.
Pilka küla Soo-Saare talu maal olnud hauast leiti 21 meest, sealjuures leiti 13 E/M-t, neist 6 loetamatut (eestlastele jagatud raudplekist lootusetult roostetanud junnid)
Loetavad: 5182/20.Waffen Gren.Div.SS Estn.Nr.1
436/Ers.Btl./Estn. SS Leg.2.Kp.
778/Estn.SS Frw.Brig.
1087/SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33
2121/SS-Gren.Ausb.u.Ers.Batl.33
1728/1.Kraftf.Ers.Abt.(kas 46 või 16)
852/1.Kraftf.Ers.Kp.10
Laialtlevinud legend saksa ordnungist siiski alati ei tööta - mitte ühegi mehe kohta pole andmeid tänaseni! 2006 või 2007 käis minu antud loendiga Kasselis Kult.minni asekantsler Pärn, kes tunneb kogu sealset juhtkonda ja räägib vabalt saksa keelt - toodud info oli suur null! Seitsmest null?
Panen järgmisesse postitusse ka tänase ürituse ülevaate, aga enne ütleks "paru laskavõh" tundmatule "sõjaajaloolasele", kes on alles hiljuti rüüstanud Rõõmu tee äärses Pilka metsas punkripõhja jäänud kahe kommunistide vastu võidelnud sõduri maised jäänused. Jääme nüüd ootama uusi "seksikaid" postitusi "täiesti ausalt" saadud laibamürgist läbisöödud žetoonidest ja hakkame siis kõik edasi hobitama!
Ateistina ma ei looda, et kõik selline inimrämps kuidagi kõrgemalt poolt karistatud saaks (tegutsevad juba Vana-Egiptuse aegadest peale), aga neil ei tohiks vähemalt eluajal austust ja edu olla! Üks hoiatav näide vähemalt on, aga Militaar.net pole muidugi terve Eesti.
http://pilt.delfi.ee/my_album/91135/?page=1
Sedakorda pasandas ennast täis Kaitseliidu Tartumaa malev - karkudel tulnud mehed pidid külma ja vihmasabinate käes ootama tulemata jäänud Tartu KL auvalvet. Kui te tolkamid isegi sellistele üritustele ei suuda jõuda lubadustest hoolimata, siis pole teist lahingolukorras ammugi asja!
Mart Niklus pidi teie eest vabandust paluma - häbi!
Tundub, et pealikuvahetamiseaeg on käes.
Sedakorda pasandas ennast täis Kaitseliidu Tartumaa malev - karkudel tulnud mehed pidid külma ja vihmasabinate käes ootama tulemata jäänud Tartu KL auvalvet. Kui te tolkamid isegi sellistele üritustele ei suuda jõuda lubadustest hoolimata, siis pole teist lahingolukorras ammugi asja!
Mart Niklus pidi teie eest vabandust paluma - häbi!
Tundub, et pealikuvahetamiseaeg on käes.
Häbiväärne oli Tartu KL puudumine tõesti. 
Tulime ise koos terve bussitäie soomlastega (Soomepoiste Pärimusühingust), kellest kaugeim ei pidanud paljuks isegi Lapimaa kõige põhjapoolseimast tipust, enam kui tuhande km kauguselt, kohale tulla. Paarikümne km kauguselt Tartust oli aga mõnele mehele liialt pikk tee.
Üritus ise oli aga kena ja õnnestunud.
Tulime ise koos terve bussitäie soomlastega (Soomepoiste Pärimusühingust), kellest kaugeim ei pidanud paljuks isegi Lapimaa kõige põhjapoolseimast tipust, enam kui tuhande km kauguselt, kohale tulla. Paarikümne km kauguselt Tartust oli aga mõnele mehele liialt pikk tee.
Üritus ise oli aga kena ja õnnestunud.
Pilka 2009 pildid - http://pilt.delfi.ee/my_album/144823/
Pupastvere 2009 pildid - http://pilt.delfi.ee/my_album/144821/
Pupastvere pildid on minu pildistatud ja Pilka omad pildistas üks sõbraliku olekuga kamraad, sest kuna mõlemad pärgade asetamised toimusid samal ajal, siis palusin ta appi.
Pupastvere 2009 pildid - http://pilt.delfi.ee/my_album/144821/
Pupastvere pildid on minu pildistatud ja Pilka omad pildistas üks sõbraliku olekuga kamraad, sest kuna mõlemad pärgade asetamised toimusid samal ajal, siis palusin ta appi.
Eestile saatusliku lahingu 65. aastapäeval valitses kohapeal vaikus ja rahu. Vähemalt kaks meest siiski unustatud teedel lonkisid - üks nooruslik, teine poolnoor (kahepeale kokku 126 eluaastat). Ilm oli sama kena kui tol päeval ja Ilmar arvas, et mõnes kohas olime tema tollaste käikudega isegi kellaajaliselt sünkroonis.
Üks Ilmari napimaid pääsemisi tol päeval oli Kangro talus. Mitmed eesti mehed jätsid sel päeval siin oma eluga hüvasti. Siiani on leidmata Pallase kunstniku Ahase hauakoht.
Talu tall-ait, mille all olevas keldris asus Tartu OK Rüg. 4. pat. staap major Uderi juhtimisel.
Sissepääs staabiruumi.
Talli kõrvale kukkunud mürsust räsitud lõunasein. Veel päev enne olid siin positsioonil olnud kaks saksa haubitsat, mida see mürsk ei saanud enam kuidagi tabada - raskerelvad viidi enne venelaste rünnakut minema.
Talu oleks suurtükiväe ettevalmistustules saanud palju haledama laksu ja ehk ka täiesti hävinud, kui nõukogude suurtükiväelaste laskmistäpsus oleks parem olnud - peale kahe-kolme mürsu lendasid mitukümmend neist talu taha viljapõllule. Siiski üks mürsk leidis oma ohvri talu elumajast, kuhu oli jäänud surmapõlglikult omakaitselane Paul Karoles, kes suri saadud haavadesse talu keldrisse viiduna veel enne venelaste rünnakumassi kohalejõudmist.
Aida ja veski vahel olnud lippaia pealt tahtis Ilmari kaaslane oma püstolkuulipildujast ahelikku tulistama hakata, aga Ilmar soovitas padruneid hoida ja tuletas meelde, et neil käskjalgadena oma asi ajada.
Taluõuel veel surnud sakslast ümber pöörates (ei saanud aru, kas surnud või haavatu) jooksid oma kompanii asukoha poole kõrvaltalus, aga lõunasuunalt üle lageda välja algas nende suunas liigtihe tinaandmine. Praegune pilt illustreerib viie rikkama riigi sekka saamise ootust ja seega ei ole enam tegemist lageda põlluga.
Tina tagumikus on siiski suhteliselt seeditavam samast asjast otsmikus - seega 90 kraadine pööre põhjasuunda (pildil paremal Kangro talu õue piiravad põlispuud, taamal üle põllu mets, mille ääras oli sakslaste raskekuulipilduja komando kaevik).
Metsaääres paistnud saksa kiivrinupud sisendasid lootust, paraku kohale jõudes satuti saksa allohvitserile, kellel suunurgad vahus ja pilk segane. Melderi käelintidele rõhumine ei aidanud, kämbu käsi käis juba kabuuri suunas, seega tuli kaevikusse karata. Paraku tõrkus paljukiidetud mg ja kui see ükskord tööle saadi, olid nemad juba oskuslikult metsa suunatud kaeviku teisest otsast leebet teinud. "Elektriprits" (üks minu kuuldud nimi
mg-le Kaika kandist) olla ikka lõpuks tööle saadud ja veel vilksamisi üle õla vaadates ei avanenud rukkipõllul just ilus pilt. Metsas liikudes hakkas mingil hetkel kuulduma püstolilaske, mis neid kohale naelutasid. Siis nägid nad seotud käega ja ilma relvata saksa mundris meest (millegipärast oli kindel, et piirikaitserügemendi oma), keda ajas hobusel taga Schwerini staabi kaitseks olnud kasakas (ROA vististi, või siis hoholl), kes seks ajaks oli jõudnud padrunid ära kulutada - kelk taga. Mingi mõte oli mees maha võtta, aga ei tehtud.
Meil nii thrill päev ei olnud, isegi ühest vihmasabinast pääsesime - selline päev siis 65 aastat hiljem!
(kahepeale kokku 126 eluaastat). Ilm oli sama kena kui tol päeval ja Ilmar arvas, et mõnes kohas olime tema tollaste käikudega isegi kellaajaliselt sünkroonis.Üks Ilmari napimaid pääsemisi tol päeval oli Kangro talus. Mitmed eesti mehed jätsid sel päeval siin oma eluga hüvasti. Siiani on leidmata Pallase kunstniku Ahase hauakoht.
Talu tall-ait, mille all olevas keldris asus Tartu OK Rüg. 4. pat. staap major Uderi juhtimisel.
Sissepääs staabiruumi.
Talli kõrvale kukkunud mürsust räsitud lõunasein. Veel päev enne olid siin positsioonil olnud kaks saksa haubitsat, mida see mürsk ei saanud enam kuidagi tabada - raskerelvad viidi enne venelaste rünnakut minema.
Talu oleks suurtükiväe ettevalmistustules saanud palju haledama laksu ja ehk ka täiesti hävinud, kui nõukogude suurtükiväelaste laskmistäpsus oleks parem olnud - peale kahe-kolme mürsu lendasid mitukümmend neist talu taha viljapõllule. Siiski üks mürsk leidis oma ohvri talu elumajast, kuhu oli jäänud surmapõlglikult omakaitselane Paul Karoles, kes suri saadud haavadesse talu keldrisse viiduna veel enne venelaste rünnakumassi kohalejõudmist.
Aida ja veski vahel olnud lippaia pealt tahtis Ilmari kaaslane oma püstolkuulipildujast ahelikku tulistama hakata, aga Ilmar soovitas padruneid hoida ja tuletas meelde, et neil käskjalgadena oma asi ajada.
Taluõuel veel surnud sakslast ümber pöörates (ei saanud aru, kas surnud või haavatu) jooksid oma kompanii asukoha poole kõrvaltalus, aga lõunasuunalt üle lageda välja algas nende suunas liigtihe tinaandmine. Praegune pilt illustreerib viie rikkama riigi sekka saamise ootust ja seega ei ole enam tegemist lageda põlluga.
Tina tagumikus on siiski suhteliselt seeditavam samast asjast otsmikus - seega 90 kraadine pööre põhjasuunda (pildil paremal Kangro talu õue piiravad põlispuud, taamal üle põllu mets, mille ääras oli sakslaste raskekuulipilduja komando kaevik).
Metsaääres paistnud saksa kiivrinupud sisendasid lootust, paraku kohale jõudes satuti saksa allohvitserile, kellel suunurgad vahus ja pilk segane. Melderi käelintidele rõhumine ei aidanud, kämbu käsi käis juba kabuuri suunas, seega tuli kaevikusse karata. Paraku tõrkus paljukiidetud mg ja kui see ükskord tööle saadi, olid nemad juba oskuslikult metsa suunatud kaeviku teisest otsast leebet teinud. "Elektriprits" (üks minu kuuldud nimi
mg-le Kaika kandist) olla ikka lõpuks tööle saadud ja veel vilksamisi üle õla vaadates ei avanenud rukkipõllul just ilus pilt. Metsas liikudes hakkas mingil hetkel kuulduma püstolilaske, mis neid kohale naelutasid. Siis nägid nad seotud käega ja ilma relvata saksa mundris meest (millegipärast oli kindel, et piirikaitserügemendi oma), keda ajas hobusel taga Schwerini staabi kaitseks olnud kasakas (ROA vististi, või siis hoholl), kes seks ajaks oli jõudnud padrunid ära kulutada - kelk taga. Mingi mõte oli mees maha võtta, aga ei tehtud.
Meil nii thrill päev ei olnud, isegi ühest vihmasabinast pääsesime - selline päev siis 65 aastat hiljem!
Re:
Arnold : "Panen järgmisesse postitusse ka tänase ürituse ülevaate, aga enne ütleks "paru laskavõh" tundmatule "sõjaajaloolasele", kes on alles hiljuti rüüstanud Rõõmu tee äärses Pilka metsas punkripõhja jäänud kahe kommunistide vastu võidelnud sõduri maised jäänused. Jääme nüüd ootama uusi "seksikaid" postitusi "täiesti ausalt" saadud laibamürgist läbisöödud žetoonidest ja hakkame siis kõik edasi hobitama!"
Usun et sattusin vist sama koha juurde,millest ülalpool jutt, nüüd mitmeid aastaid hiljem.
Ei tea kas sellest enam mingit abi on või mitte, kuid 3-osaline zhetooni fragmendi jäänuk vedes robustselt augu põhjas. eeldades et siis samast august on meil jutt,peaks olema nüüd ühe sõjamehe saatus tuvastatav
L.Art.Ers.u.Ausb.Abt.75 , mees no 1868 , veri "A"
Usun et sattusin vist sama koha juurde,millest ülalpool jutt, nüüd mitmeid aastaid hiljem. Ei tea kas sellest enam mingit abi on või mitte, kuid 3-osaline zhetooni fragmendi jäänuk vedes robustselt augu põhjas. eeldades et siis samast august on meil jutt,peaks olema nüüd ühe sõjamehe saatus tuvastatav
L.Art.Ers.u.Ausb.Abt.75 , mees no 1868 , veri "A"
- Manused
-
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist