Balti mereväed

[Lemet]

Värskelt Naissaarel krunti omava inimese käest saadud info kohaselt ei olevat Naissaarel paraku mingeid miinivarusid. Püsti pidada olema "miinitehase" hoone, paarsada korpust pidada rannas ja saarel laiali vedelema, aga mingist ladustamisest ning organiseeriud hoiustamisest ep pidavat küll olema põhjust rääkida. Kui just viimasel kahel aastal salajasi muudatusi toimetatud pole, hilisemal ajal pole küsitletav saare sellesse nurka sattunud.

[Kapten Trumm]

Need Naissaare miinid likvideeriti juba ammu ära. Tehnoloogiast on isegi ajalehtedes juttu olnud.

[Qtec]

Kurat küll...

[A4]

Seda, et miinide ladustamiseks eelduste loomine pole just kõige odavam tegevus, ei arvutanud välja mina, vaid minu teada on seda arvutanud kaitseväe vastavad spetsid. Ma neid usaldaksin selles küsimuses natukene rohkem kui kapten Trummi.

Lisaks maksumusele pole miinide veeskamine tegelikult enam teab mis vajalik tegevus. Venelaste endi miinitõrjevõime Läänemerel on tõepoolest olematu aga ega nende igasugune muu mereväe-alane tegevus on tänu laevade amortiseerumisele samuti varsti üsna olematu. St sõja korral pole meil vaja mitte niivõrd takistada venelaste leavaliiklust (sest selle vähesega, mis venelastel veel on, saavad vajadusel hakkama liitlaste pealveelaevad ja lennuvägi), vaid hoida oma mereteed ja akvatooriumid puhtad liitlaste abivägede saabumise puhuks. Aga siinkohal, nagu Trumm ka ise ütles, on miinide veeskamine kõige efektiivsemaks ja odavamaks tegevuseks meie potentsiaalse vaenlase poolt. Erinevalt nt torpeedorünnakust ei vaja miinide veeskamine spetsiaalseid aluseid, vaid seda võib "musta operatsioonina" teha kasvõi "turistide purjeka" poolt.

Sellest, et miinitõrje on täiesti vajalik tegevus ka esmase iseseisva kaitsevõime loomisel, olen ma rääkinud juba korduvalt nii siin kui ka teises foorumis. Ei pea vajalikuks neid kõiki hakata jälle üle kordama, varsti oleme me siin kõik nagu katkised grammofonid. Toon lihtsalt veel ühe täiendava tähelepaneku: kui miinitõrje on kellegi arvates täiesti mõttetu ja arulage tegevus, siis miks ei ole nt Soome kunagi loobunud selle võime arendamisest (miinide veeskamise endi ja efektiivse rannakaitse kõrval)? Meie arendatud võime on selles mõttes isegi efektiivsem, sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.

Kilo Tango väitis, et merevägi neelab 7% kaitse-eelarvest. Mina arvutasin 2008. aasta eelarve pealt ning sain protsendiks hoopis 3,5, mis on tunduvalt vähem, kui nt Kaitseliidu või peastaabik enda ülalpidamiseks kulub. Võibolla arvutasin valesti.

[A4]

See ei ole minu arvates teema, millega KVJ tegelema peab. Tema ülesandeks on (koos peastaabi ja ministeeriumi planeerijatega) seada mereväele üldine võimearendus-eesmärk (nagu nt miinitõrje) ning seejärel peavad juba mereväelased ise hindama, kas ja millist täiendavat alust neil selleks vaja on.

Kui meenutada siinkohal palju hekseldatud "soome vanaraudhaubitsate ostu" eelmisel aastal, siis vähemalt kuluaarides oleva info kohaselt tekkisid need haubitsad siia sedasi, et KVJ läks ministri juurde ja tegi selgeks, et kahureid on siva juurde vaja ja tuleb tegutseda.

Kui seda asja oleks "planeerijate" kaudu ajama hakatud, siis tulemuseks oleks parimal juhul olnud mõned aastad nina nokkimist ja halvimal juhul oleks keegi kauba lihtsalt ära ostnud (eriti arvestades selle naeruväärset hinda). Nagu läksid omal ajal vett vedama võileivahinnaga pakutud pontoonsillad millest siin jutt on ka olnud.

Kahurite puhul on tulemuseks see, et Eesti kahurväepark kahekordistus hoobilt. Kuigi mitte kõige paremate relvadega, kuid parem kui kõvatamine eimillestki. Suurte planeerijate puhul poleks seda juhtunud, nagu paljude asjadega Eesti riigikaitses - toimus uppumine bürokraatiasse. "Planeerijad" said hiljaaegu muide hakkama ühe suurepärase arengukavaga, kus nähakse ette KV operatiivstruktuuri kahekordistamine, kuid vähemalt mille avalikust osast on "unustatud" välja suurtükkide ja miinipildujate juurde ostmine (mis muide oma mahult pole sugugi odavam kui ca 500 miljonit- mis erinevalt mereväe paatidest pole miskipärast ära nimetatud, kuigi hanke suurus seda eeldab). Juhus või planeerimisgeeniused? Soov rajada võitlusvõimetut kergjalaväge? Asjatundmatus? Rumalus? Sabotaaz? Laiskus? Mis on sellise totruse põhjus?

A4, seda raskerelvastuse teemast oled sa seni targu vait olnud, vahest selgitame natuke riigikaitse mainstreami põhjuseid?

Ma ei ole ju raskerelvastuse küsimuses teps mitte targu vait olnud, vaid ka sellel teemal oleme siin juba rohkem kui korra vaielnud. Kordan üle juba mitu korda ära nämmutatud argumendid. Suurtükivägi ei ole mingi asi iseeneses, vaid mõeldud teatud konkreetse suurusega üksuste toetamiseks. Üldjuhul alates rügemendi/brigaadi tasemest. Kurb reaalsus on see, et brigaadi-suuruseid üksuseid on meil sisuliselt vaid üks (ja see on Saksa torudega kaetud), ülejäänud üksuste suurus jääb tublisti alla selle. Iseenesest on need kaitseringkondade üksused suures osas nüüdseks kaetud Soome 122mm torudega, kuigi paljudel suurtükiväelastel on selles osas suured reservatsioonid.

Pataljonide ja kompaniide tuletoetusrelvaks on 120mm ja 81mm miinipildujad. Olen kuulnud, et 120mm torusid on meil enamvähem piisavalt ka suurema struktuuri jaoks ning igal juhul on nende juurdehankimine võrreldes haubitsatega sedavõrd odav ja väheproblemaatiline tegevus, et seda ei hakatud isegi arengukava ametliku osasse sisse raiuma. See tuleneb automaatselt vajadusest varustada ja relvastada varasemast suurem arv reservpataljone.

[alo]

Kilo Tango väitis, et merevägi neelab 7% kaitse-eelarvest. Mina arvutasin 2008. aasta eelarve pealt ning sain protsendiks hoopis 3,5, mis on tunduvalt vähem, kui nt Kaitseliidu või peastaabik enda ülalpidamiseks kulub. Võibolla arvutasin valesti.

Kas mõeldud oli KLPS ja KJPS ülalpidamist? Sest kui kogu Kaitseliidule kuluks vähem raha, kui meie praeguse võimekusega mereväele, siis olekski asi ikka väga-väga-väga ebanormaalne.

[Kilo Tango]

Kordan üle juba mitu korda ära nämmutatud argumendid. Suurtükivägi ei ole mingi asi iseeneses, vaid mõeldud teatud konkreetse suurusega üksuste toetamiseks. Üldjuhul alates rügemendi/brigaadi tasemest.

Suurtükivägi võib kaitses täiesti vabalt olla asi iseeneses (kuigi moodsas sõjaväes pole ükski üksus asi iseeneses). Või on soomlased lollakad, et on omale lausa suurtükiväe brigaadi meisterdanud. Sommidel on kokku praegu relvastuses 961 suurtükki. Sama proportsiooni säilitamiseks peaks meil olema vähemalt 100 toru. On aga saatanlik 66 (105mm torusid ei ole mõtet arvestada). Arvestades maaväe suuremat osakaalu Eesti kaitses ja soomusväe puudumist peaks suurtükivägi veelgi suurem olema.

Kusjuures liikuvsuurtükid puuduvad meil täielikult. Ja need D-30-d on abiks küll, kuid mitmete dünaaamilist kaitset segavate asjaolude tõttu on see ikkagi poolik lahendus. Lisaks on suurtükivägi meil operatiivselt vildak, sest näiteks MLRS-d puuduvad täielikult.

[Kilo Tango]

Kilo Tango väitis, et merevägi neelab 7% kaitse-eelarvest. Mina arvutasin 2008. aasta eelarve pealt ning sain protsendiks hoopis 3,5, mis on tunduvalt vähem, kui nt Kaitseliidu või peastaabik enda ülalpidamiseks kulub. Võibolla arvutasin valesti.

Kindlasti arvutasid valesti, sest see protsent ei ole mul arvutatud, vaid võetud Kaitseministeeriumi 2008.a. aastaaruandest.

[Lemet]

Venelaste endi miinitõrjevõime Läänemerel on tõepoolest olematu aga ega nende igasugune muu mereväe-alane tegevus on tänu laevade amortiseerumisele samuti varsti üsna olematu. St sõja korral pole meil vaja mitte niivõrd takistada venelaste leavaliiklust (sest selle vähesega, mis venelastel veel on, saavad vajadusel hakkama liitlaste pealveelaevad ja lennuvägi)

Julgeks veidi oponeerida. Wiki andmetel on KBF kasutuses ligi 75 erinevat klassi sõjalaeva. Teadagi pole Wiki kõige autoriteetsem allikas, aga päris 100% mulli seal kah pole. Enamus laevade vanus on 15-20 aastat (on ka uuemaid), mis pole laevade puhul sugugi mitte raugaiga. Seda enam, et meie miinitõrjujad kipuvad sama vanad või vanemadki olema. Siinkohal tekib küsimus, et kui meie omad on igati OK ja vajalikud, siis VF 1989-1992 ja uuema vettelaskmisaastaga laevad on ammu amortiseerunud ning olematud??? " Kõnelda selliste numbrite juures "olematust mereväetegevusest" on minu arust üpriski ülbe ja tuletab mulle meelde ärplemist mütsidega surnuksloopimise teemal. Siinkohal ka väike loetelu Wikist:


As of 2008 the Baltic Fleet included about 75 combat ships of various types. The two main bases are Baltiysk and the Leningrad Naval Base. Operational forces include:

* Submarines
o 1 St. Petersburg /Lada class submarine
o 2 Kilo class submarines

* Destroyers / Frigates
o 2 Sovremennyy class destroyers
o 2 Neustrashimy class frigates (second just entered service)
o 2 Krivak class frigates

* Corvettes
o 1 Steregushchiy class corvette
o 5 Nanuchka class corvettes
o 8 Parchim class corvettes

* Amphibious ships
o 4 Ropucha class landing ship

* Missile / Patrol boats
o 7 Tarantul class corvettes
o 4 Pauk class corvette

* Minesweepers
o 5 Sonya class minesweeper
o 1 Natya class minesweeper
o 6 Lida class minesweeper

* Naval Aviation
o The Fleet's Naval Aviation Group units were equipped with a total of 112 aircraft

Toon lihtsalt veel ühe täiendava tähelepaneku: kui miinitõrje on kellegi arvates täiesti mõttetu ja arulage tegevus, siis miks ei ole nt Soome kunagi loobunud selle võime arendamisest (miinide veeskamise endi ja efektiivse rannakaitse kõrval)?

Kui meil oleks olemas miinide veeskamise võime ja efektiivne rannakaitse, nagu soomlastelgi, siis oleks asjade loomulik käik arendada ka miinitõrje võimekust. Kuna aga kaht esimest pole, siis tundub selle viimase arendamine sama loogilisena kui hammaste tagumiku kaudu eemaldamine. Saab, aga piinarikas ja loogikavaene.

Meie arendatud võime on selles mõttes isegi efektiivsem

Anna andeks, aga ei suuda jätta küsimata- kas efektiivsus väljendubki suutmatuses miine veesata...(tegelikult saan ma muidugi aru, et miiniveeskajate efektiivsuse ja peamise vajaduse oled sa siin ise ära öelnud-

sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.

Mis see kibekiire "kõik muu" ka olema peaks, mille kõrvalt ka välismissioonidel käiakse ? Aastas keskmiselt kolme laevaga kuue miini iseseisvalt kahjutuks tegemine???

[Kilo Tango]

Toon lihtsalt veel ühe täiendava tähelepaneku: kui miinitõrje on kellegi arvates täiesti mõttetu ja arulage tegevus, siis miks ei ole nt Soome kunagi loobunud selle võime arendamisest (miinide veeskamise endi ja efektiivse rannakaitse kõrval)? Meie arendatud võime on selles mõttes isegi efektiivsem, sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.

Lisaks siia kommentaariks, et mind alati hämmastab kui inimesed jahvatavad "efektiivsusest". See on eesti keeles olematu tähendusväljaga sõna, mida kohati kasutataksegi valesti. Aga ikka peenem ju kui kirjutada "tõhusus" või "mõjusus", millest igaüks kohe aru saab ja mida kasutades kirjutajal lause mõte vussi ei lähe. Nagu ülal toodud tsitaadis selgelt juhtunud on, sest mina näiteks küll aru ei saa, kuidas iseloomustab välismissioonidel käimine meie miinitõrjelaevastiku suurepärast tõhusust Soome miinitõrjujatega võrreldes. Eriti kontekstis, kus laevadele ei viitsita sadamas vahtigi välja panna.

[alo]

sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.

Mis see kibekiire "kõik muu" ka olema peaks, mille kõrvalt ka välismissioonidel käiakse ? Aastas keskmiselt kolme laevaga kuue miini iseseisvalt kahjutuks tegemine???

Ahjaa, see "kõik muu" huvitaks kõiki muidki..

[Lemet]

sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.

Mis see kibekiire "kõik muu" ka olema peaks, mille kõrvalt ka välismissioonidel käiakse ? Aastas keskmiselt kolme laevaga kuue miini iseseisvalt kahjutuks tegemine???

Ahjaa, see "kõik muu" huvitaks kõiki muidki..

Nendel, kel idapiiri taga vestavalt ametikohustustele selline huvi on, on ilmselt isegi "Sakala" nädalamenüü ja mootoriruumis olevate kruvikeerajate arv teada, muust "salajasest" infurmašjuunist rääkimata.

[alo]

Ahjaa, see "kõik muu" huvitaks kõiki muidki..

Nendel, kel idapiiri taga vestavalt ametikohustustele selline huvi on, on ilmselt isegi "Sakala" nädalamenüü ja mootoriruumis olevate kruvikeerajate arv teada, muust "salajasest" infurmašjuunist rääkimata.

"kõigi muude" all pidasin silmas siiski sind, mind ja teisi militaar.net lugejaid. No tõesti huvitaks, millest A4 täpselt rääkis.

[Kapten Trumm]

Seda, et miinide ladustamiseks eelduste loomine pole just kõige odavam tegevus, ei arvutanud välja mina, vaid minu teada on seda arvutanud kaitseväe vastavad spetsid. Ma neid usaldaksin selles küsimuses natukene rohkem kui kapten Trummi.

Meenub üks vana anekdoot Kunnase (K) ja Kamina pressesindaja (P) kohta, mis liikus ringi siis, kui see artiklijama algas.

K: Eesti armee on VF rünnaku tõrjumiseks liiga väike
P: Antud väide peegeldab "K" isiklikke seisukohti ja meie seda kommenteerida ei saa.

K: 1+1=2
P: Antud väide peegeldab "K" isiklikke seisukohti ja meie seda kommenteerida ei saa.

Rohkem polegi siin midagi öelda. Pooleldi maa-alused hooned ehitatakse praegu ilma mingi probleemita valmis ca 30 000 kr/m2 ja pole see miiniladu küll mingi ilmaime, et Eesti mereväe "spetsialistid" kümme korda suuremaid maksumusi saaksid. 200 meetri sügavusele pannakse need miinid või? Ei pea õppima aastaid kuninglikus mereväeakadeemias või võtma humanitaarseid diskursusi saamaks aru, milline ehitusalane pind on umbes vajalik ja korrutada üks arv teisega.

Lisaks maksumusele pole miinide veeskamine tegelikult enam teab mis vajalik tegevus. Venelaste endi miinitõrjevõime Läänemerel on tõepoolest olematu

Seda enam ju? Ei julge mingid prantsusmaalt tellitud miljardeid maksnud dessantlaevad siia ligidale ronida, kui on teada, et eestlased just seal merel midagi toimetasid. Isegi siis, kui miine igale poole ei panda, hoiab kallid laevad kaldast kaugel eemal. Kus nad ikka öösel näevad, kui palju ja kus üle parda lükati?

aga ega nende igasugune muu mereväe-alane tegevus on tänu laevade amortiseerumisele samuti varsti üsna olematu.

Väär eeldus, selle eelduse põhjal pole mõtet üldse edasist konstruktsiooni arendama hakata. Venelastel on Läänemerel piisavalt töökorras laevu, et siin korralda majandusblokaad või maadada meredessant. Gruusia sõda näitas väga hästi, et venelastel pole näideks meredessandi võimekus kuskile kadunud ja möödaminnes lastakse paar väikeriigi küna põhja ka kui neis ohtu nähakse.

St sõja korral pole meil vaja mitte niivõrd takistada venelaste leavaliiklust (sest selle vähesega, mis venelastel veel on, saavad vajadusel hakkama liitlaste pealveelaevad ja lennuvägi), vaid hoida oma mereteed ja akvatooriumid puhtad liitlaste abivägede saabumise puhuks.

Aga kui tuleb paar roostes fregatti, mõned amortiseerunud Su-24'd või nähakse Tallinna lahe suudmes allveelaeva periskoopi, siis kuidas meie võimekusega ikkagi jääb? Me ei suuda neid laevu kaitsta ei õhust ega merelt, kuna selleks pole mitte mingeid võimekusi välja arendatud. Suure kisa saatel sai ühele laevale stabiliseerimata Sergei peale kruvitud. Ülejäänu MG-3 peal. Meil on Miinisadamas terve plejaad igasugu abi- staabi- ja kurat teab, mis künasid kai ääres, mis kokkuvõttes neelavad korraliku summa, aga 1962. aastal toodetud vene allveelaev või mõni sõidukorras raketikaater on meie laevastiku (ja kogu kaitsejõudude jaoks) ülejõu käiv üritus.

Selleks, et need laevad sadamast nina välja ei pistaks, ei ole vaja muud kui saata 2-3 sõjalaeva Aegna-Naissaare vahele kurseerima ja kogu meie vägev kaitsevõime jookseb suure kolinaga kokku. Puuduvad täielikult vahendid, millega hirmutada kaldast 10 miili kaugusel olev laev eemale! 20 aastat vanal iseseisval riigil. Pitka ja muude abi-künadega ei jõua see mereretk isegi Kopli poolsaare tagant välja, kui need ära uputatakse. Siis hakkame küüni närides ootama liitlaste tulekut, kes need külalised eemale peletaks. Avastame, et neist miinijahtijaist pole kasu, sest me ei suuda neid kaitsta merel varitsevate ohtude eest, et nad saaks rahulikult tööd teha.

Tegelikult on liitlastel endal ka miinijahtijad olemas, neid on palju rohkem ja neil on palju kogenumad meeskonnad ning mis pea-asi - nad tossutavad siia üsna korraliku kaitse all. Need miinid püütakse siit NATO tahte olemasolul välja sõltumata sellest, kas meil on 2 või 5 laeva selleks.

Aga siinkohal, nagu Trumm ka ise ütles, on miinide veeskamine kõige efektiivsemaks ja odavamaks tegevuseks meie potentsiaalse vaenlase poolt.

Kuskohas?

Erinevalt nt torpeedorünnakust ei vaja miinide veeskamine spetsiaalseid aluseid, vaid seda võib "musta operatsioonina" teha kasvõi "turistide purjeka" poolt.

Kui sa vaatad meremiinide kaalu ja mõõtmeid, siis on üsna selge, et kaitsevõimelisi tõkkeid saab nendest teha ikkagi piisava kandevõime ja suurusega laevad. Meremiin ei ole tankimiin, mida iga sõdur endale 2 tk seljakotti topib. Mõne miini merre lükkamisega mingit miinitõket ei tee.

Ei ütle sugugi, et tõrjet pole vaja, kuid ainult tõrje ei tooda kaugeltki sellist heidutust nagu paneku võime. Umbes sama, kui varustame jalaväeüksused miiniotsijatega, kuid tankimiine neile ei anna. Kallis ja kõik. NATO tuleb kütib tanke. Meie hoiame Paldiski-Tallinna tee vene sabotööride miinidest puhta. Kõlab totralt?

Ei pea vajalikuks neid kõiki hakata jälle üle kordama, varsti oleme me siin kõik nagu katkised grammofonid. Toon lihtsalt veel ühe täiendava tähelepaneku: kui miinitõrje on kellegi arvates täiesti mõttetu ja arulage tegevus, siis miks ei ole nt Soome kunagi loobunud selle võime arendamisest (miinide veeskamise endi ja efektiivse rannakaitse kõrval)? Meie arendatud võime on selles mõttes isegi efektiivsem, sest erinevalt soomlastest käivad meie miinitõrjelaevad kõige muu kõrvalt ka välismissioonidel.

Oi-oi
Kulla sõber, Soomel on muud võimekused ikka VÄGA paigas võrreldes meiega. Meil on ainult kirss koogil, kuid kook on alt puudu ja kreemigi napib. Soomlastel on palju aastaid olnud ka võimekus hõrendada Balti laevastik ära juba Kroonlinna sadamas, rääkimata selle tegemisest merel. Ehk kirsi ja kreemi all on VÄGA paks ja tummine kook ka olemas. Meil on ainult tilu-lilu, mis kõhtu ei täida.

Miks ma kräunun nagu katkine grammofon samal teemal (panen selle boldi lausa): Eestis üritatakse idioodi järjekindlusega rajada riigikaitse mudelit, mis ootamatu rünnaku või mingil põhjusel abi viibimise korral variseb loetud päevadega kokku nagu kaardimajake. Isegi kiiremini kui Gruusias, sest meil pole murdosagi võimekustest või arvukusest, mis grusiinidel olemas oli(d). Seepärast tuleb kulutuste tegemisel EELKÕIGE eelistada (relva)süsteeme, mis toodavad maksimaalselt tulejõudu ja asuvad meie käeulatuses. Kui hord siiapoole tulema hakkab, ei toimu võistlus enam naiste säärejooksus, etiketi tundmises või afgaanis olijate arvu ja elanikkonna suhtes, vaid tulejõus, kiiruses ja manöövris. Kes selle kaotab, sureb. Lihtne.

Kui hea kokk hakkab kooki küpsetama, siis teeb ta korraliku taigna, et kook püsti seisaks ja kreemid-kirsid paneb kõige lõpuks. Või korralik ehitusmees alustab korralikust (ja tuleviku juurdeehitusi kandvast) vundamendist ning katuseaknad jätab kõige lõpuks. Meil aga on ehitusmees teinud sedasi, et visanud kuidagimoodi vundamendi valmis ja mingid oma raskuse all püsiseisvad seinad kah, asuti paraleelselt katuseakende ja kaunistuste kallale. Eeldusel, et seinad 10 aastaga vajuma ei hakka.

Meie koka puhul võib kogu kook olla lauale mineku hetkeks vormitu lössakas, mis jätab külalised pika näoga vahtima. Ehitusmeistri maja aga hakkab esimese tugevama tuulega kõikuma ning suurema tormiga kukub kolinal kaela, jättes elanikud enda alla.

[Kapten Trumm]

Lisaks siia kommentaariks, et mind alati hämmastab kui inimesed jahvatavad "efektiivsusest". See on eesti keeles olematu tähendusväljaga sõna, mida kohati kasutataksegi valesti.

Siinkohal meenutaks ühe ajalukku läinud efektiivset armeed pooldanud ja klassikaks saanud kaitseministrit, kelle jutust jooksis see sõna kogu aeg läbi. Kommenteeris seda üks kaadrikaitseväelane sedasi: Saksamaal peetud hajutustel lüpsid veenvalt ja rutiinselt keskharidusega ja arvatavalt ebaefektiivsetest ja motiveerimata ajateenijatest meeskondadega Saksa tankiüksused inglise ja ameerika üksusi, kelle meeskonnad olid koostatud efektiivsetest ja motiveeritud põhiharidusega professionaalidest-endistest getode luuseritest.